Reisimuljeid tervishoiusektorist

Jaanipäevaks sai otsa minu lühike väljasõit tervishoiusektorisse — olen tänaseks tervishoiuteenuste korraldaja kingadest astunud taas tervishoiuteenuste tarbija kingadesse, aga oluliselt targemana ja teadlikumana selle elutähtsa valdkonna tegemistest-toimetamistest ja muredest. Eesti tervishoidu korraldatakse professionaalselt ja pühendumusega — väljatöötamisel ja ellurakendamisel on terviklikul kontseptsioonil põhinev tervishoiuasutuste koostöömudel, aktiivselt liigutakse digitaalsete tervishoiuteenuste laiendamise suunas, kasvanud on meie konkurentsivõime Eesti arstidele ja õdedele kodus motiveeriva töökeskkonna pakkumisel. Ei hakkakski üles lugema asju, mida teevad väga hästi oma alal minust palju kompetentsemad inimesed, küll aga jagaksin mõtteid, mis tekkisid ärisektori kogemuse vaatevinklist tervishoiu valdkonna sisse vaadates — neist võiks ehk kasu olla piiratud rahalise ressursiga pikas perspektiivis parema tulemuse saavutamisel.

Pool aastat on parasjagu selline aeg, et hakkad otsapidi asjadele pihta saama, tekivad esimesed mõtted, mida võiks teisiti ja paremini teha, aga ellu viia ei jõua veel õieti midagi. Selle poole aasta pinnalt pakuksingi diskussiooniks välja järgmised teemad:

  • Jooksva teenuse osutamise ja teenuse osutamiseks vajaliku võimekuse loomise/hoidmise rahastamise eraldamise võimalused. Võimekuse tagamise rahastamine jooksva teenuse hinna komponendi kaudu seab ebavõrdsesse positsiooni erineva suurusega teenuseosutajad ja lisab täiendava finantsplaneerimise ja ja finantseerimisvõimekuse juhtimise vajaduse tervishoiuteenuse osutaja tasemel
  • Tervishoiuteenuse osutamise baasinfosüsteemide (näit. digihaiguslugu) arendamise otsuste tegemine keskselt tervishoiusektori tervikpildi ja pikaajalise visiooni alusel. Otsuste tegemine tervishoiuteenuste osutajate tasemel killustab Eestis tervishoiu infosüsteemidesse suunatud ressurssi, seab madala hinnapiiri soetatavatele süsteemidele ja ei genereeri kõigil juhtudel Eesti-kesksetele arendajatele piisavat finantsvõimekust süsteemide jätkusuutlikkuse ja innovatsiooni tagamiseks. Riski maandaks ühiste süsteemide valik ja kogu arendusressursi suunamine nende süsteemide arendusse
  • Suuremahuliste investeerimisotsuste tegemine ja finantseerimise planeerimine keskselt tervishoiusektori tervikpildi alusel. Suurte investeeringute ja nende rahastamise keskne juhtimine võimaldaks vältida kallite seadmete dubleerimist ja ebaefektiivset koormamist, toetaks optimaalsemat finantseerimisvõimekuse kasutamist ja tagaks pikaajaliste finantsriskide juhtimise pädevuse
  • Tervishoiu sektori jätkusuutlikkust ja efektiivsust kindlustavate kriitiliste tugifunktsioonide korraldamine keskselt (infosüsteemide arendus, finantsjuhtimine- ja arvestus, teenuste ja kaupade sisseost, tehnoloogia ja taristu haldamine). Kriitiliste tugiteenuste keskne korraldamine võimaldaks tagada parimate praktikate rakendamise juhtimises ja protsesside ülesehituses, sünergiast ja mastaabiefektist tuleneva täiendava efektiivsuse, parema konkurentsivõime tööjõuturult hea professionaalse tasemega erialaspetsialistide palkamiseks, ühtlaselt hea tasemega juhtimisinformatsiooni kvaliteetsete juhtimisotsuste sisendina ja tervishoiusektori monitooringuks.

Sellised siis minu mõtted — mõelge edasi või tulistage auklikuks. Aitäh neile, kellega koos töötades olen saanud väga hea kogemuse võrra rikkamaks ja tervishoiu alal palju haritumaks!

Like what you read? Give Katrin Rasmann a round of applause.

From a quick cheer to a standing ovation, clap to show how much you enjoyed this story.