Pevkur taastab nõukamaigulised piiritsoonid. Milleks?

Üks varajase lapsepõlve mälupilt sõidust Tallinna kesklinnast Rohuneeme (Viimsi poolsaarel), millest muud täpsemalt meeles ei olegi. Vahetult Tallinna piirest väljumise järel peatus buss number 114 kinni ja peale tuli nõukogude piirivalvur.

Kõik reisijad otsisid välja dokumendid, sest edasi läks sõit piiritsooni. Piirivalvur käis läbi terve bussi, kõik pidid näitama ette eraldi load tsooni sisenemiseks. Oli palav, mäletan, ja peatus tundus kestvat igaviku.

See okupatsioonirežiimi aegne pildike tuli meelde sel kevadel, kui teadmata põhjustel saatis politsei- ja piirivalveameti ametlik esindaja kõigi Eesti ajakirjanike postkasti kärkiva ja paukuva teate, mille pealkirjaks oli üks sõna: „piirirežiim“.

„Tuletame meelde, et lähtuvalt piirirežiimi eeskirjast tuleb kõikidel isikutel (sh ajakirjanikel) kirjalikult kooskõlastada prefektuuriga mistahes eesmärgil lähenemine välispiirile vähem kui 5 km kaugusele, sest selline tegevus võib takistada välispiiri valvamist või häirida piirirahu,“ teatati PPA nimel.

Öelda, et selline toon ja tühjalt kohalt leiutatud reeglistikuga lajatamine jahmatas, on vähe. Keelutsoonid, lubade hankimine instantsidelt omal maal liikumiseks.. kõige selle jätsime selja taha kohe 25 aastat tagasi, kui rabelesime välja võõrrežiimi kanna alt.

Õnneks see konkreetne PPA töötaja sai kiiresti aru, et piiritsoonid ja miilitsatõendid nendesse sisenemiseks, on mingi teise ajastu teema, ja ta vabandas. Vabas Eestis ei ole selliseid piiranguid. Mõistlikult on keelatud jalutada päris piiriribale, mis on enamasti 10 meetri laiune koridor riigipiiril. Ka peab PPA-le teada andma, kui riigipiirist vähem kui 5 km kaugusel tahetakse korraldada suurüritust, õppust. Samuti mõistlik.

Ehitame piiri, suure laia piiri. Foto: PPA

Tahtmata hakata konspiratsiooniteooriat leiutama, on siiski huvitav, et vaid paar kuud hiljem tekkis ühtäkki riigikogus tungiv soov hakata seadustama täpselt sellist 5 km laiust piiritsooni (eelnõu nimetab asja piirivööndiks) koos režiimiga, millest PPA teade oli nähtavasti lihtsalt siis liiga vara teada andnud.

Nüüd juba valitsuses ära koputatud riigipiiri seaduse muudatused, millega seatakse sisse piiritsoon, annavad PPA-le sel kilomeetrite laiusel alal järgmised õigused:

-PPA ametnikud tohivad jala ja masinatega kogu piiritsooni alal vabalt liikuda, sealhulgas eramaal;

-PPA saab õiguse piirata isikute viibimist ja liikumist piirivööndis;

- ja lisaks, nagu tellitult: „kõik isikud peavad kooskõlastama PPA-ga piirivööndis läbi viidava tegevuse, kui tegevus võib takistada piiri valvamist või häirida piirirahu“;

-viimaks: antakse õigus piirata tsoonis droonide lennutamist.

Võib-olla tundub asi triviaalne, kuid näen selles eelnõus ja idees kolme suurt probleemi.

Esiteks võib püüda argumenteerida, kuidas tahes, kuid tegemist on nõukahaisuga piiritsoonide taastamise poole rühkimisega. Loeme veelkord: PPA saab õiguse piirata isikute vaba liikumist ja viibimist ning „kõik isikud“ peavad hakkama taotlema riigiameti luba piiritsoonis aset leidvatele laialt defineeritavatele „segavatele“ tegevustele. Piiritsoon, mis piiritsoon. Režiim, mis režiim. Ja PPA-st välja lipsanud meeleolud ennustavad, et oodatakse vaid hetke, kui saaks seda ametnike suvaga ja valimatult ellu viima hakata.

Teine probleem: on täiesti arusaamatu, millised neist vägevatest piiritsoonis PPA-le antavatest õigustest praegu piirivalvuritel ja politseinikel puudu on? Ka praeguste seaduste alusel.

Näiteks on lennuametil juba praegu õigus droonide lennutamist reguleerida ning selle tegtevuse kontrollimiseks piiril piisaks vaid ameti peadirektori käskkirja täiendamisest.* Miks topelt regulatsioon ja aruandlus — kas PPA ei suuda lennuametiga andmeid vahetada? Kas tõesti ei luba praegused seadused politseinikel ja piirivalvuritel oma ülesannete täitmiseks eramaale astuda!? Sel juhul pole meil probleem mitte üksnes piiri ääres vaid üle terve Eesti.

Usutavasti on ka praegu PPA ametnikel kasvõi avaliku korra tagamiseks õigus teatud alal inimeste liikumist piirata — miks on vaja eraldi tsooniseadust? Ka võivad piirivalvurid täna kasvõi Mäo ristis bussi kinni pidada ja teostada pistelist dokumentide kontrolli piirist kaugemalgi. Selleks pole olnud vaja mingit piiritsooni.

Kolmas probleem seostub tsoonid kehtestava eelnõu vajalikkuse analüüsiga. Põhiseaduskomisjonis tekkinud idee seletuskirjas pole sõnagi selle kohta, miks piiritsooni sellisel kujul vaja läheb — kas 5 km läheduses Eesti välispiirile on viimastel aastatel läinud käiku selline trall ja tagaajamine, et PPA-l ei käi enam jõud üle? Kas nimetatud alal on kuritegude ja PPA töö segamise intsidendid kasvanud? Neid andmeid pole.

Siseminister Hanno Pevkur, kes liberaalse erakonna liikmena tühjalt kohalt vaba riigi kodanike õigusi piiravat eelnõud entusiastlikult toetab, teab rääkida, et Venemaal (sic!), Lätis ja Soomes on ka sellised tsoonid. Argument, et teistel on ka, ei ole põhjus, miks me peame tegema sama. Eriti, kui pole selge sisuline vajadus ning loodetavasti ka seepärast, et oleme jätkuvalt kindlad soovile totaalselt erineda 25 aastat tagasi maha raputatud korrale iseloomulikust.

*Täpsustatud: lennuamet saab kehtestada alad, kus droonide lennutamiseks tuleb igal juhul luba saada. Esialgne versioon ütles, et ametis tuleb droonide lennutamine igal juhul registreerida, kuid teatud aladel on nende madalalt lennutamine ka ilma loata võimalik.