Frank Chen pidas 2016 novembris väga huvitava ettekande, mille hiljuti Mediumi üles pani. Järgnevalt kokkuvõte koos kommentaaride ja märkustega.
K1: Kas areng tuleb samm-sammult või otse SAE tase 5-ni? Autotootjad arendavad enda olemasolevaid autosid tase-tase haaval, samas tehnoloogiaettevõtted tahavad kohe kas SAE tase 4 või 5-ni jõuda.
K2: Kas LiDAR peab olema osa sensoritest või mitte? LiDARi poolt on täpsus, vastuargument on hind ja piisavalt samase teabe saab ka stereokaameratega.
K3: Kas eelarvutatud HD kaardid või “jooksvalt loodud” kaardid? Eelarvutatud kaarte (mis on mõeldud sõidukitele eelkõige) on saadaval praegu vähe, samas kui “jooksvalt loodud” kaarte saab nagu nimi ütleb — jooksvalt teha.
K4: Milline tarkvarakomplekt? Suur küsimus kas süvaõpe (Deep Learning) on mõistlik tarkvarabaas sisendist-väljundini või saaks kasutada ka varasemalt loodud töötavaid reeglitepõhiseid algoritme.
K5: Kui palju reaalmaailmas vs virtuaamaailmas testimist? Küsimus selles kas neurovõrke virtuaalmaailmas testides “õpivad” nad samamoodi nagu “päris reaalsuses”?
K6: Kas V2X raadiod mängivad isejuhtivate sõidukite puhul rolli? V2X on autotööstuse akronüüm — “vehicle to X” suhtlus nt V2I või V2V “vehicle to infrastructure” ja “vehicle to vehicle” vastavalt. Probleem selles, et keskset protokolli pole ja praegu suhtlevad ainult mõned üksikud (üpris kallid automargid) ainult omavahel.
K7: Millal fooridest saaks loobuda? Tõenäoliselt siis kui piisavalt paljud isejuhtivad sõidukid saavad piisavalt paljude teiste isejuhtivate sõidukitega suhelda. Foor on siiski üpris robustne liiklusvoo kontrollimehhanism, mille täiendamine või asendamine “peenhäälestamisega” annaks palju juurde liiklusvoo sujuvusele.
K8: Kuidas autotootjad oma sõidukeid lokaliseerima hakkavad ehk kuidas saada hakkama eri “liikluskultuuurides”? Mis ohutu Bostonis võib olla enesetapjalik Bangladeshis ja vastupidi. Tarkvara on juba praegu suuresti lokaliseeritud, nt Windows küsib esimest korda töötades, mis riigis ta asub, et vastavalt sellele keel, klaviatuur jms paika panna. Sotsiaalsed normid on samamoodi lokaliseeritavad ja Stanfordi ülikool on ühe sellise iseõppiva sotsiaalse roboti juba loonud.
K9: Kes võidab? Kas Silicon Valley, Hiina tehnoloogiaettevõtted/autotootjad või end ammu kehtestanud Lääne autotootjad?
K10: Kas me hakkame tulevikus ostma sõidukeid või mobiilsusteenust? Mobiilsusteenuse ostmine oleks sarnane olukord lennundusega, kus konkreetne lennukimark huvitab väga väheseid inimesi ning ostetakse mobiilsusteenust lennujaamade vahel.
K11: Kuidas sõidukikindlustus muutuma hakkab? Kes vastutab kui nt keegi internetiga ühenduses garaažiuks ära häkitakse ja seeläbi isejuhtiv sõiduk ära varastatakse? Veidraid piirjuhte tuleb üha rohkem ning vastutusküsimused on nii inimeste ja kindlustuse vahel kui ka eri kindlustustüüpide vahel.
K12: Kuidas õnnetuste juhtumise määr muutuma hakkab? Täielikult isejuhtivate sõidukitega ühiskond on tõenäoliselt väga ohutu. Inimjuhtide ja isejuhtivate sõidukitega segamini liiklusvoog võib praegusest samas kergelt ohtlikumaks osutuda kuna isejuhtivad sõidukid maksimeerivad ohutust ja ei käitu seega tüüpilise inimjuhiga sõiduki liikuskäitumise moodi.
K13: Millal inimjuhtidel autoga sõitmine ebaseaduslikuks tehakse? Eeldatavasti on liiklusvoog märksa ohutum, kus etteaimamatu käitumisega inimesed sealt eemaldada.
K14: Kas tulevikus sõidetakse ringi rohkem või vähem? Liiklusvoog muutub isejuhtivatega sujuvamaks, samas kui sõidukiga liikumine ei nõua inimese poolt pingutust, siis ringiliikumine võib suureneda (“Vanaemal külas 2x nädalas, mitte 1x nädalas kuna see pole enam eriline pingutus”).
K15: Kuidas linnad hakkavad muutuma? “Oli kerge ette ennustada massikasutuses olevat autot aga raske ennustada Walmarti tulekut”- Carl Sagan. Teise ja kolmanda järgu mõjusid on raske ennustada.
K16: Millal ja kui kiiresti me isejuhtivatele sõidukitele üle lähme? Ennustusi on mitmed, enamus järgmise 5 aasta perspektiivis. Kindel on vaid, et meie eluajal.
