Eestlaste reaalse ostujõu, Tallinna kinnisvarahindade muutused 2008–2016

Välja toodud andmete põhjal võib järeldada:
- 1998. aastast alates on eestlaste toidukorv muutunud iga aastaga umbes +4.7% kallimaks
- 2008. aastast alates on keskmine brutokuupalk suurenenud iga aastaga umbes +5.4%
- 2005. aastast alates on Eesti kinnisvarahindade etaljoniks olevate Tallinna korterite m2 keskmine hind tõusnud iga aastaga umbes +5.1%
Selline üldistus jätab arvestamata (st andmetöötlusega saab tasandada suuremad tõusud ja mõõnad) muidugi 2007–09 toimunud ülemaailmse kinnisvara- ja finantskriisi. Põnevam on võrrelda finantskriisi lõpumomente praeguse olukorraga (andmete ebatäielikkuse tõttu 2010. vs 2015. aasta):
- Tarbijahinnaindeksi kumulatiivne muutus +13.2% (keskmiselt u +3.3%/aastas)
- Keskmise brutokuupalga kumulatiivne muutus +21.7% (keskmiselt +5.4%/aastas)
- Keskmine reaalse ostujõu kumulatiine muutus +8.5% (keskmiselt +2.1%/aastas)
Teoreetiliselt võib umbes järeldada, et võrreldes 2010. aastaga on keskmise eestlase ostukorv 2015. aasta seisuga (suure tõenäosusega ka praegugi, sest inflatsioon on sisuliselt 0…-0.5%/aastas hetkel) muutunud 8.5% odavamaks, kuna palgad on kasvanud kiiremini kui hinnad poodides.
- Keskmine Tallinna korterite m2 hinna muutus 26.6% (keskmiselt +6.7%/aastas)
Jällegi, teoreetiliselt võib siinkohal ligikaudu järeldada, et Tallinna kinnisvara hinnakasv on alates 2010. aastat olnud reaalsese ostujõu kasvust olnud umbes 1.5–2 korda kiirem. Suure tõenäosusega jätkub see trend ka praegu ning lühitulevikus, eriti kinnisvarauudiste pealkirju silmas pidades.
