Tuleva pensioniühistu, liitintress

Tuleva pensioniühistu on väga tänuväärt üritus eestlaste jaoks, kes tahavad hakata pensioniks sääste koguma ning a) ei plaani aastakümneteks Eestist lahkuda (sest näiteks USA residendina oleks saadaval veel paremad lahendused) ja b) suure tõenäosusega ei kavatse kunagi investeerimise kohta kunagi ennast täiendada (sest natukene käsi külge pannes saaks paremaid lahendusi iseendale luua).

Kui muidu on Eesti investeerimismaastikul olnud saadaval põhimõtteliselt ainult fondihalduri poolt aktiivselt manageeritud pensionifondid, mille tootlikkuselt tuleb alati jämedalt 1–2% valitsemistasu tõttu kohe korstnasse kirjutada, siis Tuleva lubab esialgu 0.55%-list (suure tõenäosusega see arv ka väheneb, kui osakapital aja jooksul suureneb) valitsemistasu. Madalam valitsemistasu tuleneb muidugi asjaolust, mispoolest Tuleva üldse aktiivsetest fondidest erineb: tegemist on passiivse indeksfondiga, kus selmet fondihaldur ise portfelli koosseisu kallal pidevalt nokitseks, valitakse fondi lihtsalt üle maailma vähegi likviidse aktsiavooluga firmad (vastavalt nende turukapitalisatsiooni järgi, a la Apple on väärt 560B USD, tema kaalutud indeks on fondis seega näiteks suur 8% jne kuni väikseimate firmadeni välja).

Jään hetkel verifitseeritud faktid võlgu, aga mäletan kuskilt ajalehest, et Tuleva plaanib maksimaalselt 50% maailma aktsiatesse ja 50% (Euroopa) võlakirjadesse panna — kuldne kesktee, mille üle Benjamin Graham kindlasti uhke oleks. Kui aktsiad langevad, võlakirjad natukene tõusevad ja vastupidi. Lihtne.

Aga miks on madalam valitsemistasu üldse hea? See 0.5…1.5% on nii tühine number ju. Selleks, et aru saada, miks nii väikesed numbrid võivad väga olulised olla, tuleks korraks meelde tuletada gümnaasiumi matemaatikat ning täpsemalt, liitintressi.

Näide: kui sul on 1000USD käes, mille pealt teenid iga aasta lõpus 10%, siis mitu USD on sul 5 aasta lõpuks?

Lahendus (brute force methodil):

1000*1.1*1.1*1.1*1.1*1.1 = 1610.51USD

Lahendus (liitintressi valemi abil):

1000*(1+0.1)^5 = 1610.51USD

Aktuaalsem näide:

1) Esialgne investeerimissumma 10K EUR

2) Iga kuu paned kõrvale 500EUR (aastaga kokku 6K EUR)

3) Oled 30-aastane ja plaanid 65-aastaselt pensionile minna (investeerimishorisondi pikkus 35a)

4) Hüpoteetiline tootlikkus 1 aasta jooksul keskmiselt 10%

5) Intresse arvutatakse iga 3 kuu tagant (4 korda aastas)

6) Fondivalitsemistasud on järgnevad (Swedbanki ja SEB fondid mõlemad 50:50 aktsiad:võlakirjad)

a) 0.05% (Vanguard 500 Index Fund Admiral Shares [VFIAX]; põhimõtteliselt kuldstandard)

b) 0.55% (Tuleva)

c) 1% (Swedbank K3 Pensionifond)

c) 1.2140% (SEB Progressiivne Pensionifond)

Lõplikud summad (matemaatika on keerulisem, kui lihtsalt eelmise näite puhul, niiet aju säästmiseks toon välja vaid lõplikud arvud; arvutamiseks sobib ükskõik milline compound interest calculator):

a) 2 177 226.27EUR

b) 1 906 246.02EUR (-270 980.25EUR, -12.45% võrreldes kuldstandardiga)

c) 1 693 346.64EUR (-483 879.63EUR, -22.22%)

d) 1 602 947.65EUR (-574 278.62EUR, -26.38%)

Kusjuures 35a jooksul oled ise panustanud absoluutsummana 10K + 6K*35 = 220 000EUR (u 9–10% kogupensionist antud näite puhul).

[Sidenote] Ümmarguselt 2M EUR-iga ja eelduseks, et pärast pensioni elad veel 15–20 aastat + tahad raha täitsa nulli kulutada, saad iga kuu umbes vastavalt 11K EUR ja 8K EUR välja võtta [suure tõenäosusega rohkemgi, sest selle 15–20a jooksul teenib investeering intresse ka edasi. 65-aastasena 8K EUR/kuus antud näite puhul teenida = 1.5x parem, kui tippjuht Eestis (5K EUR/kuus) = notbad. Tõsi, praegu jätan arvestamata erinevad maksud + muud nüansid, mis natukene neid numbreid vähendavad.[/Sidenote]

Antud näide võiks olla hea illustratsioon ning meeldetuletus, et kui pensioni kogumine aktsiatesse ja võlakirjadesse investeerimisega vähegi teemaks on, ei maksa pensionifonde (või mistahes muid fonde) suvaliselt valida. Ning jutt on ainult tootlikus miinus fondivalitsemistasud teemast, rääkida saaks veel fondi sisuliselt koosseisust ja riskidest, millele sa ennast eksponeerid, kui ka investeerimisportfellist üldiselt (ehk kas tasub veel millessegi peale aktsiate ja võlakirjade investeerida). Ja nõnda edasi.

[Sidenote] Vanguard pakub üldse suhteliselt parimaid indeksfonde maailmas, ent Eestist on osasid neid suhteliselt keeruline osta; teine sobib valik võib olla näiteks ka Vanguardi ETF-e investeerimiskontole osta (tulemus tuleb enam-vähem sama, kui liiga väikeste tehingusummadega korraga ei tegutse). [/Sidenote]

[Sidenote] Vanguardi Admirali fondid on fondi valitsemitasu vaadates umbes 10x odavamad, ent ei tasu pead longu lasta, sest Tuleva on ligikaudu üle 2x parem (arvatavasti veel rohkem, kui sisse arvestada ka passiivse manageerimisega kaasnevad muud hüved), kui ülejäänud teised pankade pensionifondide võimalused. Niiet ma hoian pöialt, et nad 3M EUR algkapitali kokku saaksid + enamgi veel, et fondivaldamistasu madalamaks lasta (mida suuremate väärtpaberiblokkidega tegutseda, seda odavam see on; seepärast fondid üldse kõigi raha kokku poolivadki, et neil on suuremaid tehinguid odavam teha kui samas lõppsummas üksiktehinguid eraisikutel). Paneks isegi Tulevasse oma raha kasvama, kui paremaid võimalusi ei teaks ja aktiivsemalt kaasa lüüa ei tahaks.[/Sidenote]

[Sidenote] Kui keegi mõtleb kunagi investeerima hakata ja tahaks asjast rohkem teada sh eriti passiivsetest indeksfondidest ja teooriast nende taga, siis soovitan “A Random Walk Down Wall Street” by Burton Gordon Malkiel[/Sidenote]

One clap, two clap, three clap, forty?

By clapping more or less, you can signal to us which stories really stand out.