Down Under II — Märts III

13. märts (esmaspäev)
Poole viie paiku, vastu hommikut, hakkab plekk katus kahtlaselt klõbisema — sajab. Tõenäoliselt täna tööle minema ei pea. Siiski ajame ennast äratuse peale üles ja helistame igaks juhuks Greg’ile, kellelt saame kinnituse, et teed on ilmselt liialt pehmed ning enne lõunat pole meil midagi teha.

Sööme kõhud täis (supervõikud) ja lebotame veidi aega voodis. Umbes kümne paiku saab aga vahtimisest siiber ning võtame plaaniks linna sõita ja endale terve hunnik filme alla laadida. Samas ootame ka Greg’i kõnet, mida aga ei tulegi — ju tahavad põllud pisut pikemalt kuivada.

Ühest on läpakatel ja pljäädidel akud tühjad, selle eest on aga mitme õhtu jagu vaatamist garanteeritud. Kiire põige Coles’i, sealt edasi Woolisse ning siis koju.

Asume jälle vaikselt vegeteerima ning veedame pealelõunase aja, kuni kella 
neljani, horisontaalselt. Siis ajame kapsa soojaks, sööme kõhud täis ning üritame Trinnu ja Tommaga skaibis ühendust saada kuid kahjuks ei õnnestu kumbagi tabada. Trinnu peaks nüüd kaugelt (meile lähedalt) Taimaalt tagasi olema ja tegeleb tõenäoliselt aklimatiseerumisega.

Õhtune akrobaatika.

7st joome teed, peale mida läheme teeme jalutusringi põldude vahel. Näeme tee peal kahte teismelise-eas jänest kõrvuti teeääres passimas. 1 neist paneb koheselt jooksu, teine aga litsub ennast vastu maad pannkoogiks ja lootes oma nähtamatusele, laseb meil pea meetri kauguselt mööda kõndida.

8 paiku tagasi tuppa jõudes, hakkab väljas jälle korralikult sadama ja müristama. Vahime mõnda aega aknast vinget välgushõud, mis terve ilmakaare ulatuses konstantselt maad tambib.

Äikeset tüdinenud, vaatame filmi (Dr Strange). Tõenäoliselt pole ka homme tööle asja.

Magama 23:30.

14. märts (teisipäev)
Ärkan 8st. Annika põõnab pisut pikemalt, kuni poole 9ni. Hommikuks omlett. Väljas on kõik ligumärg ning tööle pole ikka veel asja. Tuleb tubane päev, mis meid just eriti õnnelikuks ei tee.

Vahime vahelduva eduga netis ja loeme raamatut. Lõunaks ajab Annika kapsahautise soojaks ning kuna mul on kõht alles omletist täis, otsustan
selle söömakorra vahele jätta.

Minu kaardimängunägu.

Peale lõunat otsustan suurest igavusest netis kaarte mängida. Olin kunagi ülikooli ajal ülepeakaela online pokkeris sees ning suutsin sellega isegi pisut õlleraha teenida ja üüri maksta. Kuna olen aga kaotamises täielik luuser, ei suutnud ma sellega väga pikalt tegeleda ning närvide ja mööbli huvides jätsin peale paari aastat asja täiesti katki. Nüüd on aga päris põnev igavuse peletamiseks mängida ning ehk õnnestub isegi pisut teenida.

4 paiku ilmub uksetaha Greg, kellega lepime homse bussi teenendusse viimise aja kokku ning kellelt saame ka puuvillakorjamise kohta natukene infot. Tänu suurtele vihmadele lükkub koristus meie jaoks tõenäoliselt järgmisse nädalasse. Pagan küll — passimisest ja ootamisest hakkab õrnalt siiber saama. Aga mis teha, kui ilm vingerpussi mängib.

6 paiku teeb Annika MammaErnesaksaga kiire skaibisessiooni, peale mida helistame ka Trinsvikule, kes tunneb juba soojast maast puudust ja on mures lausa silmnähtava päevituskao üle. Vahepeal tuleb ka isaTrei tütrekest tervitama ning saan ka temaga paar sõna vahetatud.

Kõned tehtud, kebime voodisse filmile (Fantastic Beasts and Where to Find Them). Väljas sajab jälle vihma…

Magama 23:30.

15. märts (kolmapäev)
Äratus 07:00. Kiire praemuna, bussile hääled sisse ja linna. Sain teenendusse tänaseks aja ning 8st oleme kohal. Räägin vennikestele ära mis mure on ja jätan masina päevaks sisse.

Annika tuleb korjab mind mede tööjeebiga üles ning enne koju tagasi minekut käime veel poest läbi ja ostame endale arbuusi ja viinakaid. Paistab, et viinamarjahooaeg hakkab Austraalias ukse taha jõudma, sest hinnad kukuvad lausa kolinal ning nüüd võib juba kilo marju 3.90$ kätte saada (hooaja välisel ajal alla 10$ kilost pole eriti leida võimalik).

Koju jõudes mõtleme pikalt, kuidas oma järjekordne vaba päev ära sisustada kuid kahjuks ei õnnestu peale netis vahtimise ja uudiste lugemise midagi mõistlikku välja mõelda. Kuna logisin eile oma pokkerikontole Austraalia IPlt, on nüüd konto turvalisuse mõttes blokeeritud ning mängida kah ei õnnestu.

Hirmus on see tegevusetus. Maapind on igal pool ikka veel täielikult läbi vettinud, niiet väljas pole samuti miskit tarka teha. Väikese tiiru aiamaal
käin muidugi ära, kuid ega sealgi peale vaatamise muud asjatada pole.

Lõunaks ajame kapsahautise soojaks ning vitsutame kõhud täis. Peale sööki on aeg lõunauinakuks. Magan kuni 4ni. Annika toimetab vahepeal ringi ja koristab veidi.

Poole viiest saame kõne teenendusest, kus öeldakse, et nemad mingit viga kuskilt ei leidnud ning et võime bussile järgi minna. Õnneks on arve suhteliselt tagasihoidlik — 62$. Ainukese asjana on õhufilter ära puhastatud ja bensufilter välja vahetatud. Vennikesed ise kinnitavad, et kõik peaks nüüd tipp-topp olema. Jajah, kuni homse hommikuni…

Kuueks oleme tagasi kodus. Teeme teed ja kolame jälle tunnikese netis. Kaheksa paiku poeme voodisse filmi vaatama (The Girl on A Train).

Magama pool 11.

16. märts (neljapäev) Kirjutab Annika
Panime tänaseks ka äratuse, sest plaanime Toowoombasse sõita. Poole üheksast istume bussi ja selgub kurb tõsiasi, et mitte midagi ei ole peale eilset remondis käiku muutunud. Ikka mootor turtsub ja ei taha käivituda ning hiljem, mäest üles sõites, kaob jõud ära. Nii palju siis selle “korda” tegemisest.

Põllud on järved.

Linna sõites saame alles aru, kui palju on vihma sadanud ja kui paljud põllud ning teed üle on ujutanud. Meie maja taga olev oja on nii kõrgele tõusnud, et varsti on see otsaga juba maja all. Igal pool on põllud väikesteks järvedeks muutunud ja madalamates kohtades vesi lausa vuliseb üle tee.

Mõne aja pärast helistab Greg, kes meile paar ülesannet leiutas kuid kuna oleme poolel teel linna, lepime hoopis homseks tööpäeva kokku.

Pool kümme oleme Toowoombas ja võtame esimese asjana ette Salvation Army, mis seekord õnneks avatud on. Leiame sealt kena pisikese kohvri, mida saab ka lennuki salongi võtta ning ostame selle 5 dollari eest ära.

Minu uus nunnu!

Siis liigume edasi Grand Shopping Centralisse ning seekord kostitame end nuudlite asemel hoopis paari sushi rulliga. No on ikka hea kraam! Peaks ise ka selle kunsti ära õppima.

Edasi suundume järgmisesse keskusesse ning sealt saan omale ühed päris liibuvad retuusid. Lõpuks käime ka woolist läbi, sest viinamarja kampaania on veel täies hoos ning meie lemmikõunad, Fuji’d, on taas müüki tulnud.

Kella kolme ajal oleme tagasi kodus ning vegeteerime jälle niisama ning kui päike pisut leebemaks muutub, päevitan pool tunnikest aia nurgas.

Õhtupoolikul sööme ära viimase lõpu kapsahautist, mida jätkus kogunisti viieks päevaks. Vat niimoodi oskab Ants süüa teha, et terve nädal on lambad söönud ja isegi hunt on rahul.

Mingi hetk näeme taevas vihmapilvi ja kuuleme kerget müristamist, mis tähendab, et võib uut vihmalainet oodata…

17. märts (reede) Kirjutab Annika
Täna peame tööle minema. Tõenäoliselt tuleb midagi halli all nukitseda, sest põllud on ikka veel täiesti märjad ja seal poleks midagi teha.

Kell kaheksa oleme kohal ja näeme Gregi ja peremeest multšimismasina ääres juttu ajamas. Kõigepealt kästakse meil töösaapad jalga panna, sest hakkemasina osad, mida vahetama peame hakkama, on raskest metallist ja võivad varvastele kukkudes korralikult valu teha. Greg asub Antsu koolitama, kuidas kulunud osi uutega asendada ning minu paneb ta esialgu hoopis traktorit pesema.

Olen parjasti ametis, kui Greg sõidab halli ette upitaja, mille küljes umbes 300 kilo muda on ja mida ma maha pesema pean hakkama. Survepesur pritsib mu esimese kahe sekundiga täiesti läbimärjaks ja sopaseks ning Antsul ja Gregil on lõbu laialt. Upitaja puhtaks küüritud, jätkan traktori pesuga. See ka läikima löödud, lähen Antsu abistama.

Tähniline mudakoll.

Multšimismasina all on suur toru, mis keerleb ja selle küljes on iga paarikümne sentimeetri tagant lõiketerad, mida me uute vastu peame vahetama.

Omadega masinas.

Juba vanade terade maha kruvimine võtab üsna jupp aega, sest need on aja jooksul kõvasti kinni paakunud. Ants nokitseb vanade poltide kallal ja mina paigaldan samal ajal lahti saadud terade asemele uusi.

Päike kõrvetab täna päris usinasti ning selg jääb pidevast koogutamisest päris kangeks. Muideks hetkel oleme me ainsana tööl, sest James ja Tim sõitsid komandeeringusse ning meid jäeti siia jooksvaid ülesandeid täitma. Kell 12st sõidame lõunale, ühest oleme aga tagasi ja jätkame masina putitamisega.

Poole kolme ajal oleme peaaegu kõik terad ära vahetanud kui selgub, et osad poldid on puudu ja seega tervet masinat täna tehtud ei saagi. Helistame Gregile, kes varsti platsi lendab ja teada annab, et mina võin koju minna kuid Antsu on tal veel appi vaja ühe pumba vette laskmiseks.

Poole viiest saabub Ants ning sellega meie “raske töönädal” lõpebki.Niidan meie aias ajaviiteks muru ära, mis peale vihmasid päris kõrgeks on kasvanud.

Õhtusöögiks teeme terve hunniku tortillasid. Läheme üsna varakult pikali, sest millegipärast pea pisut valutab ja silmad on ka väsinud.

Vaatame siiski enne ühe filmi ära (Now you see me 2).

18. märts (laupäev)
Täiesti tavaline vaba päev. Ärkan 7st, Annika pool 9. Hommikuks sööme eile valmis keeratud tortillasid. Terve ennelõuna möödub jällegi toas vahtides. Käin vaid korra tiiru rohemajandis ära ning kastan tomateid.

Tegevusetus sööb lihtsalt kogu teotahte ja energia ära ning kuskilt tuleb hakata midagi muutma. Peame natukene oma olukorra üle aru ja paneme paika uue plaani — kui järgmise nädala lõpuks meid puuvilla korjamisse pole kaasatud, läheme minema. Mitte, et siin halb oleks ja keegi meid hirmsasti kiusaks aga lihtsalt nõme on oma viimasest 9st kuust Austraalias veel 2 kuud siinsamas veeta. Kui saaks korjata, siis tasuks vähemalt rahaliselt ära.

Päev libiseb märkamatult õhtusse. Et oma toolil kangeks istutud tagumikus vereringe taastada, läheme päikeseloojangu ajal väikesele jalutusringile. Näeme jälle igal pool jäniseid ringi kalpsamas ja kraavi serval pardiperet toimetamas.

7st joome teed ja maiustame porgandipirukaga (poe kraam). Possum, kelle me mehhikopäraselt El Popossu’ks ristisime, krõbistab täna tavapärasest varem räästa all ringi. Paistab, et vapper näsvik on territooriumi pärast kaklememas käinud ning võitluse käigus silma vigastanud, mis veidi paistes on ja koledasti vett välja ajab. Turgutame teda pooliku õuna ja paari viinamarjaga. Viimastel päevadel on ta kuidagi palju seltsivamaks muutunud ja laseb ennast isegi tasakesi paitada. Samuti kasutab ta meid ära tasakaalu hoidmiseks, keerates oma karvase saba ümber sõrme rulli.

Tasakaal.

8st voodisse filmile (Warcraft), pool 11 magama.

19. märts (pühapäev)
Ärkame pool 9. Vahelduseks keedame hommikusöögiks mannaputru, mille peale maasika-banaani toormoos ideaalselt sobib. Kõhud täis, ajame bussile hääled sisse ja põrutame linna.

Esimesena loomulikult mäkki asju alla laadima. Mõne tunni pärast on piisav kogus seriaale ja filme olemas ning edasi seame sammud Woolisse, kus täiendame värske kraami tagavarasid (40$).

Ühe paiku koju jõudes asun igavuse peletamiseks pokkerit mängima, Annika süübib aga raamatusse. Tundub, et kaardiskill on ikka veel alles, kuna turniiridel rahasse tulla ja isegi finaallauda jõuda ei ole eriline probleem, siiski piinab vana ebaõnnedeemon, kellele liigagi tihti tõenäosust meeldib vales suunas väänata.

Kokanurk.

Poole viie paiku lööme ahjule tule alla ning küpsetame endale värske salati kõrvale priske käntsaka veist.

Liha jääb küll pisut toores, kuid maitseb siiski väga hästi.

Kuuest poeme vanni ning mõnuleme seal pool tunnikest. 7st õdagune tee, kaheksast voodisse, 11st magama.

Show your support

Clapping shows how much you appreciated Antsh’s story.