Kevadskertso

Kodanikud, kui teile öeldakse, et homme täpselt kell seitse tuleb maailma lõpp, ärge uskuge!

Kui keegi kõneleb tõtt, peab sellel olema mingi tagamõte, aga valetada võidakse ka olulise põhjuseta.

Ärge suruge oma arvamust kellelegi peale, vähemalt mitte nii kõvasti, et roided viga saavad.

Ainus asi, mida ei saa ära keelata, on keelamine.


Hea oleks, kui enesevalitsuski omandaks demokraatlikuma iseloomu.

Mõnda kahtlustatakse põhjusetult, mõnda tagajärjetult.
Kõik neelavad kevadõhku, aga ta kaloraaži ei oska keegi kindlaks määrata.

Kõik imavad kevadilu, aga kui hakkad piletit küsima, siis pomisetakse, et etendus olla igavavõitu.
Kelner, palun veel üks portsjon paukherneid!
Lisaks võid anda veel mõne salasalati!
Tuumaplahvatus paiskab pähklitangid taevani.
Jätkub vestlus tummteemadel.
Ärge laske tuju langeda, pärast on paha üles tõsta!
Kedagi süüdistatakse selles, et ta oma pilguga on süüdanud südameid.
Tuletõrjekomando võtab ta käendusele.
Hiired joovad juba seitsmendat pudelit võlgu ja ootavad kärsitult kassi, et see tuleks ja olukorra päästaks.

Tänavail on tohuvabohu.
Parke dekoreeritakse täie hooga.
Värskelt värvituna ilmuvad kärbsed talveunest.
Linnud tervitavad neid hingestatud oodidega.
Kevad läheb üldiselt moodi.
Arvustajad on ärevil
Leitakse lill, kes ei ole oma tärkamisest ette teatanud.
Seltsimehelikus kohtus saab ta nõgeste käest noomida.
Vastutulijad noogutad üksteisele mõistvalt ja lähevad millegipärast edasi.

Igatsused ununevad ja uuenevad üha muljete tempokas tulvas.
Suured sugestioonisüstlad ootavad kerget pöidlaliigutust.
Põõsatagused on täis noorte nümfide ninatarka naeru.
Õllevabriku vana kentaur läheb pidulikult pensionile.
Pegasused on lausa vahus.
Keegi annab ära oma hinge ja saab vastutasuks toosi tikke.
Ohvrirõõmu ei kahanda see karvavõrdki.
Kalad armuvad mõrdadesse kõrvuni.

Kodanikud, kui teile öeldakse, et homme täpselt kell seitse tuleb maailma algus, võite vabalt uskuda.