Trumpi võim kõigub

Donald Trumpi esimesed kolm nädalat vaba maailma juhina on olnud pinevad. Isiklikult minu elu kulgeb nüüd niimoodi, et ärkan hommikul veidi varem kui tavaliselt ja iga päev kulub tund või nii sellele, et imestada, millega amatöörpresident ja tema kamp on hakkama saanud. See nimekiri on pikk ja ühel päeval võin selle ka lahti kirjutada. Igatahes komöödiasaadetel nagu SNL on hiilgavad ajad.

Aga viimasel paaril päeval toimunu on midagi muud. See võib, erinevalt kogu varasemast tsirkusest, päriselt lõppeda Trumpi poliitilisele karjäärile fataalselt.

Mis siis juhtus?

Reedel teatas Washington Post, viidates üheksale luureasutuste allikale, et Trumpi julgeolekunõunik (National Security Advisor) Michael Flynn arutas detsembris Vene saadikuga, mis saab (tol hetkel veel ametis olnud) president Obama Venemaale kehtestatud sanktsioonidest. Paraku unustas Flynn seda vestlust oma kolleegidele mainida, nii et asepresident Mike Pence andis intervjuu, kus ta kindlalt ütles, et sellist juttu pole Flynnil olnud.

USAs on tavalisel inimesel — kes Flynn selle vestluse ajal oli — ebaseaduslik pidada läbirääkimisi teise valitsuse esindajatega. Kas Flynn tõesti midagi ebaseaduslikku tegi, selle peab välja selgitama edasine uurimine. Igal juhul pidas Trump koos oma meeskonnaga rikkumist nii tõsiseks, et palus Flynnil kirjutada lahkumisavaldus.

Trump ei ole veel metsast väljas. Seoses Flynni afääriga teatavad nii NYT kui WP (soovitan mõlemat lugu lugeda!) jätkuvatest uurimistest Trumpi kampaania ja Vene luure sidemete kohta. Kui need peaks tõestamist leidma, näiteks selguks, et keegi Trumpi kampaaniast soovitas venelastel Hillaryt häkkida (nagu Trump ise avalikult tegi), siis see kõik kõlab juba väga riigireetmise moodi.” It’s funny, cause it’s treason”, nagu ütles Stephen Colbert.

Flynni ja saadik Kislyaki vestlustest, mida USA luureorganid rutiinselt salvestasid(!) olevat olemas protokollid, aga avalikult pole neid keegi näinud. Aga igatahes näitavat need, et Flynn rääkinud sanktsioonidest ja andnud mõista, et uus valitsus plaanib neid leevendada. Võtmeküsimus on nüüd, kas ta mõtles selle jutu ise välja, või kasutas Trump teda kui Venemaaga kogenud suhtlejat oma sõnumi edastajana. Igatahes vahetult pärast Venemaa otsust sanktsioonidele mitte vastata, mis Obama administratsiooni täielikult segadusse ajas, teatas Trump järgmist:

Selleks, et president tagandada (Impeachment), on USAs vaja kõigepealt poole esindajatekoja ja siis 2/3 senati toetust. Seda saada on muidugi raske, vabariiklased on mõlemas enamuses. Samas on just Venemaa teema üks neid, kus Trumpi ja vabariiklaste peavoolu vahel on kõige suurem lõhe. Ja ma olen kuulnud ka teooriat, et kongressi liilkmetele oleks palju vastuvõtavam president praegune asepresident Mike Pence — pikaajaline kongresmen ja professionaalne poliitik.

Teiseks eelduseks tagandamiseks on see, et praegu luureorganites jätkuv uurimine annab avalikkuse ette toodavaid tulemusi. Aga ka see poleks liiga üllatuslik, Trump on luurekogukonnaga poolavalikus sõjas ning kui isegi tema turvanõunik ei teadnud, et vene saadiku kõnesid kuulatakse pealt, siis võib kahtlustada, et asju, mida avastada, on veel. Selge on, et uurimised jätkuvad ja vähemalt praegu tundub, et avastatu jõuab ajakirjandusse pigem varem kui hiljem.

Igatahes on see Vene luureafäär ainus, mis praegu võiks reaalselt Trumpi tagandamiseni viia. Venemaal prostituutide palkamine ei ole isegi ebaseaduslik ja president võib anda välja määrusi, mille kohtud tagasi lükkavad. Aga kui peaks välja ilmuma mõni reaalne tõend Trumpi isiklikust koostööst vene luurega, siis isiklikult mina oleksin nõus asuma jälle tema vastu kihlvedusid vastu võtma.

P.S Käisin teemal saates ka rääkimas ja panen siia kokkuvõtvad lingid veel: artiklid, mis (anonüümsetele luureallikatele toetudes) väidavad, et lisaks Flynnile on Trumpi kampaanial veel Vene ametiisikutega kontakte olnud: WSJ, NYT, CNN, WP.

One clap, two clap, three clap, forty?

By clapping more or less, you can signal to us which stories really stand out.