Eesti erakondade kliimaplaanid (lisatud viited valimisprogrammidele)

Kui soovid vastuseid eelarvamusvabalt lugeda, vaata esmalt ülevaate versiooni, mis püüab vastajate identifitseerimisest hoiduda:

Eesti erakondade kliimaplaanid (nimedeta)

18. oktoobril lisasin järje — hiljem laekunud vastused (Eestimaa Roheliste palvel).

23. veebruaril lisatud viited erakondade valimisprogrammidele koos kliimateema esindatust kirjeldava lühikommentaariga.

Sissejuhatus

Võiks arvata, et ÜRO vastne alarmeeriv kliimaraport sunnib üksikisikudki tegutsema, et päästa meie kollektiivne nahk. Mina ei näe selles osas põhjust optimismiks vähemalt sellest ajast kui Peeter Hõrak kunagi Eesti Looduses teada andis, et keskkonnaprobleemide juured evolutsioonilised on (EL 2003).

Üksikindiviid on selle arusaama kohaselt sündinud raiskama. Ehk saab kollektiivsele destruktivismile piirid seada arukas valitsus? Meie siin saame mõjutada eelkõige seda, milline on meie enda oma — ja laias ilmas oleme sellega ühekaupa ebaproportsionaalselt hästi esindatud.

Võtsin selliste mõtetega kätte ja kirjutasin üheksale erakonnale ja erakonnaalgele, et saada aimu, kas probleemi tunnistatakse ja tegevuskavasid vaagitakse. Esialgu laekus üheksa vastust kaheksalt organisatsioonilt, tänaseks on reageerinud kõik küsitletud.

Küsimus kõikidele erakondadele: mida peate viidatud raporti valguses õigeks ette võtta teie, ja millised poliitilised küsimused vajavad tähelepanu sellest enam? https://heureka.postimees.ee/6423739/eriraport-aeg-kliimakatastroofi-ara-hoidmiseks-hakkab-otsa-saama


Erakondade vastused

Sotsiaaldemokraatlik Erakond

“Kuna meie valimisprogramm on alles loomisel, saame öelda vaid, et kindlasti leiab sealt ka sisuka keskkonnaosa. Üks konkreetne lubadus meie poolt globaalse soojenemise vastu võitlemiseks Eesti kontekstis on näiteks hiljemalt 2050. aastaks 100% taastuvenergiale üleminek, mis on hetkel programmi mustandis kirjas.”

Valimisprogramm: https://valimised2019.sotsid.ee/sotsiaaldemokraatide-programm-2019-aasta-riigikogu-valimisteks-igauks-loeb/

Kliimamuutusele ja energeetikale on keskkonnapeatükis pühendatud tesimene, 17 punktist koosnev alajaotis.

Elurikkuse Erakond (1. vastus)

“— Ennaktempos Põxit.
— Taastuvate energiallikate kasutuselevõtu toetamine.
— Kogukondade põhised lokaalsed biomassil (rohtne mass, biojäätmed) põhinevad energiatootmise lahendused.
— Venemaa elektrivõrgust lahtiühendamise protsessi peatamine, ühest ühendusest Euroopaga ei piisa meil sageduse hoidmiseks.
— Hoonete energiatõhususe programmi kiirem jõustamine.
— Süsinikuvaba tootmise jõustamine.
— Ökosüsteeme taastavate ja kaitsvate tehnoloogiate arendamine ning nende kasutuselevõtu jõustamine.
— Süsinikku siduvate ökosüsteemide taastamine ja hoidmine. Mulla süsinikusisalduse suurendamisele suunatud tegevuste jõustamine.
— Metsade lageraiete peatamine, ökosüsteemide võime süsinikku siduda on sotsiaalne hüve, selle rikkuja peab katma hüve kahjustamisega seotud kahjud.
— Süsteemmõistelist mõtlemist toetavate haridusprogrammide edendamine.
— Elanikkonna teadlikkust ja vastuse võtmisele suunatud haridusprojektide käivitamine, mida igaüks saab teha et süsiniku jalajälge vähendada.
— Kogukonnaaedade, linnaaedade arendamine toiduga seotus süsiniku jalajälje vähendamiseks.
— Glüfosaate sisaldavate põllumajandusmürkide kasutamise rangem reguleerimine ja selle kasutajate sertifitseerimine, põllumajandusmürkide keelustamine jaemüügis. Põllumajandusmürkide baasil toodetud toidu märgistamine.
— Põllumajandusmürke kasutatavate põldude ümber laiad puhvertsoonid.
— Põllumajandusmürkide fondi loomine, millest kaetakse tolmeldajate elupaikade taastamise ja kaitsmisega seotud kulusid ning mesilassülemite hukkumisega seotud kulusid.
— Rahvusvahelise koostöö tõhustamine, süsinikuvabade ja ökosüsteeme taastavate tehnoloogiate arendamine ja eksportimine, haridusalane koostöö arenguriikidega.
— Kliimaalase teadus-arendus ning rahvusvahelise koostöö edendamine.
— Sellest kõigest ei pruugi piisata, elanikkonna ettevalmistus järsuks elukvaliteedi languseks.”

Elurikkuse Erakond (2. vastus)

“Lühidalt öeldes püsimetsandust, mulla huumuskihi ehk süsinikuhulga kasvatamist, tõelist taastuvenergiat (mis tõeliselt vähendab CO2 heitmeid, mitte ei tee seda näiliselt), energiasäästu ja mis ehk isegi kõige olulisem — aktiivet koostööd rahvusvahelisel tasandil, et jõutaks pidavate lepingute ja nende elluviimiseni. Täpsem programm valmib umbes kuu jooksul.”

Valimisprogramm: https://elurikkuseerakond.ee/elurikkuse-erakonna-valimisprogramm/

Programm on napp, otseselt kliimamuutusele on pühendatud paar lauset.

Isamaa erakond

“Viidatud raport viitab vajadusele teha rahvusvahelist koostööd keskkonnaseisundi parandamisel. Seda tulebki teha. Vastavasisuline punkt saab olema ka Isamaa programmis, sest me leiame, et see on vajalik.”

Valimisprogramm: https://isamaa.ee/iwp/wp-content/uploads/2019/01/Isamaa-programm-RK-valimisteks_PDF_fin2019.pdf

Kliimamuutust ongi nimetatud programmi välispoliitika osas, keskkonnaosas on kliimat muude globaalsete probleemide kõrval nimetatud ühesainsas alampunktis.

Eestimaa Rohelised (1. vastus)

Meile pole see üllatus — kogu meie programm on ju sellele üles ehitatud, et tuua Eesti välja põlevkivisõltuvusest ja raiskavast majandamisest, viia Eesti Euroopa mahemajanduse keskuseks jne jne.

Vt. altpoolt ka erakonna põhjalikumat vastust, mis laekus pärast nimedega varustatud versiooni avaldamist.

Valimisprogramm: https://rohelised.ee/valimisprogramm-2019/

Kliimaküsimusi on meeles peetud ka välispoliitika ja majandusosas.

Vabaerakond

Hetkel on koostamisel Vabaerakonna programm, mis käsitleb ka keskkonna teemasid. Programm kinnitatakse hiljemalt 17. novembril. Pärast seda saame anda vastused ja ettepanekud.

Valimisprogramm: https://vabaerakond.ee/wp-content/uploads/2019/01/TEREVE-EESTI-HEAKS-VALIMISPROGRAMM.pdf

Kliimapoliitikale on keskkonnaosas pühendatud kümmepunktiline alajaotis, energeetikaosas peetakse kliimapoliitikat sõnaga meeles.

Reformierakond

Reformierakond soovib luua loodusvarade investeerimisfondi. Eesmärk on Norra riigi eeskujul suunata maavarade kaevandamisest ja saasteainete väljutamisest laekuvad keskkonnatasud ning RMK-st laekuvad dividendid loodusvarade investeerimisfondi. Selle fondi investeerimistegevusest saadav tulu läheks omakorda Eesti keskkonnaalastesse teadus- ja arendustegevustesse.Tuleviku investeerimise fond on esimeseks etapiks põlevkivielektrist väljumise strateegias, võimaldades ette valmistada praegu peamiselt põlevkivist sõltuvat piirkonda uute, kaasaegsete töökohtade ja arenduste loomiseks ning oma tehnoloogiate väljaarendamiseks näiteks taastuvenergias.

Valimisprogramm: https://www.reform.ee/sites/default/files/uploads/Reformierakonna_valimisprogramm_2019_printimiseks_a4.pdf

Kliimamuutust on nimetatud välispoliitilises kontekstis, keskkonnahariduse kontekstis ja keskkonnaosa alajaotises “Puhta õhuga Eesti”, mis nendib, et kliimamuutused on sajandi suurimaid mõjutajaid, millega peaved arvestama nii energia-, maavara-, transpordi-, kui metsapoliitika.

Eesti 200

Eesti on inimese kohta Euroopas suurim kasvuhoonegaasidega reostaja, esireas isegi maailma tasemel. Reostame enam kui Hiina, USA või Venemaa. Üle 80% sellest toodab üks allikas: põlevkivienergeetika, seega tõsiseks lahenduseks ei tule tegeleda ainult metsa, hoonete ja transpordi tõhususe parandamisega, vaid ka põlevkiviga. “Lihtne” lahendus oleks muidugi põksit ehk põlevkivi kasutus kiirkorras lõpetada, aga see tähendab väga suuri kulusid mitmetel tasemetel: energiajulgeolek, sotsiaalmajanduslikud, energeetilised jne. Seetõttu pakume posiitivset plaani, millel on mitu eelist: esiteks pehmendame meie olukorda, teiseks tekib selle käigusi uusi väljatöötatud ja katsetatud tehnoloogiaid, mida saame eksportida omaette toodetena. Tegelikult see, et meie olukord on kohutav, on teistpidi võimalus — kui isegi meie suudame oma majanduse pöörata CO2-neutraalseks, siis on see nii silmapaistev saavutus, et meilt tulevad suurriigid õppima, ja meie tehnoloogiaid ostma. Ja kui siis nemad saavad sellest abi, siis sealt tekib juba reaalne mõju kliimateguritele. Me suudame promoda maailmale meil loodud e-riiki, suudame isegi innustada maailma puhastama tahkest prügist Let’s Do It world abil, siis miks me ei võiks asuda tagarinnast esirinnale ka kasvuhoonegaasidega võistluses?

Positiivne ettepanek on tegeleda suurima probleemiga mitme sammuga:

1. Rakendame tehnoloogilised lahendused praegustes põlevkivi töötlevates ja eriti põletavates tehastes tekkiva CO2 kogumiseks ja taaskasutuseks või salvestuseks. Sellised on mujal maailmas katsetuses, meil aga näib et sellega tõsiselt ei tegeleta. Vajalik on rahvusvaheline rakendusteadlaste ja tehnoloogide koostööprojekt, mis fokuseeritult, eelistatavalt päris eraldi asutusena, lihtsalt peab lahendama selle väljakutse. Põhimõtteliselt oleks see juba lõplik võit, aga me peame siit edasi vaatama.

2. Leida sotsiaal, koolitus jm programmide kaudu eelkõige Ida-Viru tööjõule alternatiivrakendus: koolitame tarkvaraarendajateks, fosforiidikaevandajaks jne

3. Toetame alternatiivenergia arendust: eelkõige tuul, aga pikemas perspektiivis miks mitte 4.põlvkonna väikese tuumajaama ehitus jms. Isegi kui suudame põlevkivienergeetika muuta CO2-neutraalseks, siis on see mitteataastuv maavara, mida u 50a pärast enam pole.

4. Põlevkivikaevanduse sammsammuline vähendus. Selle eelduseks on eelnevad sammud, pärast neid on põlevkivi kasutus muutunud vähem mõttekaks niikuinii.

Sellega kaasnevad mitmed lisategevused, nagu CO2 arvestuse meetodite täiendamine, et hinnata näiteks põlevkiviõli mõju CO2-heitmele (see sõltub, mida sellest tehakse), üle vaadata fosforiidipoliitika, tuleb kriitiliselt üle vaadata keskkonna ja ressurssitasude süsteemid, et suunata tegevusi ja ühtlasi tekitada finantsresursse mida teadus-tehnoloogiasse investeerida jne.

Need kõik on suhteliselt selged ja tehtavad, kuigi kulukad ettevõtmised. Lisaks sellele tuleb tegeleda ka uute tõeliselt ambitsioonikate tehnoloogiatega, nagu CO2 kogumine atomosfäärist. Usun, et me suudame seda koguda tehaste heidetest, siis ei olegi see nii ebarealistlik, kui esialgu ehk tundub. Kõige selle aluseks on igal juhul agressiivne investeering vastava tehnoloogia rakendusse, rahvusvahelises koostöös teadlastega.

Valimisprogramm: https://eesti200.ee/programm/

Keskkonnaosa kõrval nimetavad kliimaväljakutseid riigikaitse ja välispoliitika peatükid.

Keskerakond

Keskkond on kahtlemata oluline temaatika Eesti Keskerakonna jaoks. Erakonna esimees Jüri Ratas tõi keskkonna eraldi välja ka meie hüüdlause „Õiglane riik kõigile!“ esitusel ning on korduvalt rõhutanud, et majanduskasv ei tohi tulla keskkonna kahjustamise hinnaga ehk need peavad olema tasakaalus. Niisamuti on Keskerakonna juhitud Tallinn kandideerinud mitmel korral väga edukalt rohelise pealinna tiitlile, mistõttu on Eesti pealinn teinud nii kaugele jõudmiseks mitmeid keskkonnasõbralikke otsuseid. Ühe näitena võib siinkohal tuua nüüd ka selle, et järgmisest aastast keelab Tallinna plasttopside kasutamise avalikel üritustel. Seda, millised keskkonda puudutavad lubadused tulevad valimisplatvormi, on aga vara öelda, sest platvorm valmib järgmisel aastal. Siis saavad seda kõik ka lugeda.

Valimisprogramm: https://keskerakond.ee/et/erakonna-liikmed/programm.html

Kliimamuutust programm ei nimeta.

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond

Vastust esialgu ei tulnud, pärast nimedega versiooni avaldamist laekunud vastus allpool.

Valimisprogramm: https://ekre.ee/ekre-maaelu-programm/

Kliimat ei mainita, keskkonnaosa sisuliselt puudub (taandatud maaeluprogrammi napiks alajaotuseks).


Järg

Pärast ülevaate nimedega versiooni publitseerimist laekunud kommentaarid.

Eestimaa Rohelised (2. vastus), 18.10.2018

2030. aastaks tuleb sulgeda põlevkivielektrijaamad. Ka põlevkiviõli tootmine kütuseks tuleb lõpetada. Põlevkivi kui paljusid erinevaid elemente ja ühendeid sisaldav kivim on vastuvõetav ainult väikeses ulatuses keemiatööstuse toorainena. Kuna ainuke süsinikku püsivalt atmosfäärist eemaldav kooslus meie looduslikus vööndis on turbasoo, siis tuleb täielikult peatada soode hävitamine ja asuda neid ulatuslikult taastama. Tuleb otsustavalt vähendada metsaraiet, 4–5 miljoni tihumeetrini aastas, et hiljutistel raiesmikel kasvav mets saaks siduda süsinikku lähemate aastakümnete perspektiivis. Soodustame puidust ehitamist, mis võib süsiniku atmosfäärist eemaldada aastasadadeks.
21. sajandil välja arendatud ja praktikas äraproovitud taastuvenergia lahendused võimaldavad täielikult rahuldada elektrienergia vajaduse hajutatud tootmisega (nn. tark võrk) ning loovad vähemalt sama palju töökohti, kui fossiilenergeetikaga kaob. See toob oodatavalt kaasa tööealise rahvastiku ümberpaiknemist Ida-Virumaalt teistesse piirkondadesse, milleks peame valmis olema.
Süsinikdioksiidi- ja metaaniheite vähendamiseks tuleb järk-järgult loobuda tööstuslikust looma- ja linnukasvatusest ja vähendada liha tarbimist, mis on praeguseid heaoluühiskondades tarbitavaid koguseid arvestades ka tervisele kasulik. Kõlblike toiduainete äraviskamine tootmis- ja teenindusettevõtetes tuleb viia nullini ja vähendada riknemise tõttu raisku mineva toidu hulka.
Globaalne ülesanne süsinikuheitmete vähendamiseks, milles Eesti peab osalema, on tootmise-tarbimise-kapitali ahela katkestamine ning üleminek ringmajandusele. Investeerimispangandust, mis dikteerib tootmismahtude suurenemist ja tarbekaupade kiiret äraviskamist, saab ohjeldada üksnes kodanikuühenduste ja demokraatlike riikide ülemaailmse koostööga. Kuniks ka investeerimispangandus on leidnud Rohelise tee.

Isamaa (viitas pressiteatele), 23.10.2018

Marko Pomerants: Põlevkivist loobumisel ei ole probleemiks eestvedajate puudus. Probleem on see, et eestvedajad vajavad ka järgijaid.

https://isamaa.ee/blog/2018/10/23/marko-pomerants-polevkivist-loobumisel-ei-ole-probleemiks-eestvedajate-puudus-probleem-on-see-et-eestvedajad-vajavad-ka-jargijaid

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, 2.11.2018

Ühed ütlevad, et kliima soojeneb, teised et jaheneb, need vaidlused on kestnud juba pikki aastaid- Lisaks on see kõik pööratud poliitiliseks. Mingit katastroofi ilmselgelt ei tule, pigem käib globalistide ja soroslaste poolne hirmutamine, et me siia Euroopasse kõik maailma neegrid ja muud tulijad ära mahutaks, kuid paraku ei ole see võimalik, enamus peab siiski koju jääma.


Viimaste vastuste meeleolu aitas ilmselt kujundada põlevkivienergeetikast väljumise strateegia arutelu Riigikogus 23.10.2018


Märkus: Esmane suhtluskanal oli kõigi erakondade puhul Facebook, kui sealt reaktsiooni ei tulnud, e-kiri.

Welcome to a place where words matter. On Medium, smart voices and original ideas take center stage - with no ads in sight. Watch
Follow all the topics you care about, and we’ll deliver the best stories for you to your homepage and inbox. Explore
Get unlimited access to the best stories on Medium — and support writers while you’re at it. Just $5/month. Upgrade