Kliimakriisi deklaratsioon 11 tuhandelt teadlaselt
Alljärgnev on minu tõlge (ja osalt mugandus) 5. novembril avaldatud, viie teadlase autorlusel valminud deklaratsioonist, millele koguti enam kui 11 tuhande erinevate valdkondade teadlaste allkirjad. Avalduse ingliskeelne originaaltekst on leitav aadressilt https://academic.oup.com/bioscience/advance-article/doi/10.1093/biosci/biz088/5610806
Eestist on alla kirjutanute seast muuhulgas Mari Moora, Aveliina Helm, Ülo Niinemets ja Virve Sõber jt. Täisnimekirja leiab kirjatüki lisast S1. (ERR juhib tähelepanu, et allakirjutanute seas on ka fantoome nagu Jaak Leer.)
(Tõlkimise katse ei tähenda, et ma avalduse iga nüansiga ühel meelel oleks. Ma ei tea, kas tekstist on kusagil parem tõlge. Minu omas on kindlasti parandamisruumi.)
Teadlastel on moraalne kohustus hoiatada inimkonda selgesõnaliselt mistahes ähvardava katastroofi eest ning rääkida asjadest nii nagu nad on. Lähtudes sellest ning allpool graafikutena esitatud näitajatest, deklareerime koos enam kui 11 000 alla kirjutanud teadlasega üle maailma selgelt ja ühemõtteliselt, et planeet Maa seisab silmitsi kliimakriisiga [climate emergency].
Täpselt 40 aastat tagasi (1979) kohtusid teadlased viiekümnest riigist Genfis Esimesel Ülemaailmsel Kliimakonverentsil ja jõudsid ühisele arusaamale, et murettekitavate klimaatiliste suundumuste tõttu on hädavajalik midagi ette võtta. Sellest ajast alates on sarnaseid häirekelli löödud 1992. aasta Rio konverentsil, 1997 Kioto protokollis, ning 2015. aasta Pariisi kliimaleppe sõlmimisel, samuti kümnetel globaalsetel kogunemistel ning teadlaste otsesõnalistes hoiatustes ebapiisavatest edusammudest. Ometi on kasvuhoonegaaside emissioonid endiselt kiiresti suurenemas, põhjustades Maa kliimale järjest rängemat kahju. Et ära hoida mõõtmatuid kliimakriisiga kaasnevaid kannatusi, on vaja senistest tohutult palju suuremaid ponnistusi meie biosfääri kaitsmisel.
Suurem osa kliimamuutuse avalikust arutelust keskendub vaid maakera pinnatemperatuurile, mis on aga ebapiisav mõõdik inimtegevuse mõju ulatuse ning planeedi soojenemisest tingitud tegelike ohtude väljendamiseks. On hädavajalik, et poliitikakujundajad ja üldsus tutvuksid teatud indikaatoritega, mis kajastavad inimtegevuse mõjusid kasvuhoonegaaside heitkogustele ja sellest tulenevat mõju kliimale, keskkonnale ja ühiskonnale.
Tuginedes eelnevatele töödele (vaata lisa S2) esitame kaks komplekti kliimamuutusega seotud “vitaalfunktsioonide” (vital signs) graafikuid — mõnedest kasvuhoonegaaside heitele ja kliimale mõju avaldavatest inimese ettevõtmistest viimase 40 aasta jooksul (komplekt 1), ning vastavatest kliimamõjudest (komplekt 2). Kasutame vaid selliseid asjakohaseid andmeid, mis selged, mõistetavad, süstemaatiliselt kogutud vähemalt viie viimase aasta kohta ning maha märgitud vähemalt korra aastas.
Komplekt 1 — inimtegevus
Muudatused inimtegevuses 1979. aastast tänaseni. Näitajad on vähemalt osaliselt seotud kliimamuutusega. Graafikul (f) kujutatud puudekatte kao puhul on sisse arvatud kõikvõimalikud põhjused (näiteks metsatulekahjud, saagi koristamine puuistandustes, metsamaa kasutusele võtmine põllumajanduseks), metsade lisandumist pole seejuures kadude arvestusse lülitatud. Graafikult (h) puuduvad hüdro- ja tuumaenergia, mille kohta on lisas S2 esitatud joonis S2. Graafikutel toodud määrad on protsentuaalsed muudatused aastakümne kohta kogu aegrea ulatuses. Iga aasta andmed on esitatud hallide punktidena. Mustad jooned on lokaalse regressiooni silutud trendikõverad. Allikad ja lisadetailid iga muutuja kohta on antud lisas S2 (sh tabel S2).

a) inimeste arv miljardites
b) üldine sündimuskordaja (lapsi naise kohta)
c) mäletsejaliste kariloomade arv (miljardites)
d) lihatootmine inimese kohta (kilogramme aastas)
e) maailma “sisemajanduse kogutoodang” (triljonit praegust dollarit)
f) üleilmne puudega kaetud alade kadu (miljonites hektarites aasta kohta)
g) Amasoonia metsakadu (miljonites hektarites aasta kohta)
h) energiatarbimine (naftaekvivalendi gigatonne aastas)
i) lennutransport (miljardit reisijat aastas)
j) fossiilkütuste tootmisest divesteeritud institutsionaalsete varade kogumaht triljonites dollarites
k) süsinikdioksiidi emissioonid
l) süsinikdioksiidi emissioonid inimese kohta
m) süsinikumaksudega kaetud kasvuhoonegaaside osakaal protsentides
n) süsiniku hind (süsinikdioksiidi heite tonni hind dollarites)
o) fossiilkütuste subsiidiumid (miljardites dollarites)Komplekt 1 — kliimamõjud
Klimaatilise toime aegread aastast 1979 kuni tänapäevani. Graafikutel näidatud määrad on dekaadsed muutuste määrad kogu aegrea ulatuses. Need määrad on esitatud protsentides, välja arvatud intervallmuutujate d, f, g, h, i, k jaoks, mille puhul on selle asemel näidatud aditiivsed (kumulatiivsed) muutused. Aastased andmed on esitatud hallide täppidena. Mustad jooned on lokaalse regressiooni silutud trendikõverad. Allikad ja lisadetailid iga muutuja kohta on esitatud lisas S2 (sh tabel S3).

a) süsinikdioksiidi kontsentratsioon atmosfääris
b) metaani kontsentratsioon atmosfääris
c) lämmastikoksiidi kontsentratsioon atmosfääris
d) Maakera pinnatemperatuuri muutus (ilmselt võrreldes industriaalajastu eelsega)
e) arktilise merejää miinimum miljonites ruutkilomeetrites
f) Gröönimaa jäämassi muutus gigatonnides
g) Antakrtika jäämassi muutus gigatonnides
h) liustike paksuse muutus
i) ookeani kogunenud lisasoojus džaulides
j) ookeani happelisus (pH tase, väiksem väärtus tähistab happelisemat keskkonda)
k) meretaseme muutus võrreldes 20-aastase keskmisega millimeetrites
l) Ameerika Ühendriikides põlenud alad (miljonit hektarit aastas)
m) ekstreemsed ilmastiku/kliima/hüdrometeoroloogilised nähtustest (juhtumeid aastas)
n) ilmastiku/kliima/hüdrometeoroloogilistest sündmustest tulenevad kahjud miljardites dollaritesKliimakriisil on palju pistmist jõuka eluviisi juurde kuuluva ületarbimisega. Kõige paremal järjel riigid on vastutavad kasvuhoonegaasi ajalooliste emissioonide eest ning nende emissioonid inimese kohta on praegugi üldiselt suurimad (vt tabel S1). Käesolevas artiklis vaatleme üldiseid mustreid, peamiselt globaalsel skaalal, sest kliimapoliitilisi jõupingutusi, millega on ametis mingid üksikud piirkonnad ja riigid, on palju. Meie valitud vitaalfunktsioonide näitajad on valitud mõttega, et need oleksid kasulikud üldsusele, poliitikakujundajatele, äriringkondadele ja kõigile neile, kes teevad tööd Pariisi kliimaleppe, ÜRO jätkusuutliku arengu või Aichi bioloogilise mitmekesisuse eesmärkide elluviimise nimel.
Sügavalt murettekitavate inimtegevuse mõõdikute hulka kuuluvad nii inimeste kui mäletsejate karjaloomade arvu järjekindel kasv, lihatootmise kasv ühe elaniku kohta, maailma SKT, puukatte kadumine, fossiilkütuste tarbimine, lennureisijate arv, süsinikdioksiidi koguemissioonid ning emissioonid inimese kohta peale 2000 aastat (joonis 1, lisa S2). Lootustandvate näitude hulgas on sündivuskordaja kahanemine (1b), aeglustuv metsade kadu Amasoonias (1g), päikese- ja tuuleenergeetika tarbimise kasv (1h), fossiilkütuste tootmisest divesteeritud institutsionaalsete varade mahu kasv (1j) ning süsinikumaksudega kaetud kasvuhoonegaaside emissioonide proportsiooni kasv (1m). Sündimuskordaja vähenemine on viimasel 20 aastal aga oluliselt aeglustunud ning metsakadu Amasoonias on jälle kiirenema hakanud. Päikese- ja tuuleenergia kasutuselevõtt on kümnendi kohta 373% võrra suurenenud, kuid 2018. aastal oli see endiselt 28 korda väiksem kui fossiilkütuste tarbimine (1h). 2018. aasta seisuga oli maailma kasvuhoonegaaside emissioonidest süsinikumaksudega kaetud umbes 14% (1m), kuid globaalne heitkogustega kaalutud süsinikdioksiiditonni keskmine hind oli kõigest 15,25 dollarit (1n). Vajalik on palju kõrgem süsinikumaks (IPCC 2018, ptk 2.4.2.1). Aastased fossiilkütuste subsiidiumid energiaettevõtetele on olnud kõikuvad, kuid hiljutise hüppe tõttu olid nad 2018. aastal suuremad kui 400 miljardit dollarit.
Eriti häirivad on mitmed samaaegsed trendid kliimamõjude vitaalfunktsioonide näitudes. Kolme rohke kasvuhoonegaasi (CO2, metaan ja lämmastikoksiid) heide kasvab jätkuvalt, nagu ka globaalne pinnatemperatuur. Jää kaob üle ilma kiiresti, millest annavad märku langustrendid suvises arktilises jääkatte miinimumis, Gröönimaa ning Antarktika jääkatetes, ning liustikute paksuses (joonised 2e-2h). Ookeani kogunenud lisasoojus, ookeani happelisus, merepinna tase, põlemisalade suurus Ühendriikides, ekstreemsed ilmastikunähtused ja nendega seotud rahalised kahjud on kõik tõusuteel (joonised 2i-2n). Kliimamuutus mõjutab prognooside kohaselt suurel määral mere-, magevee- ja maismaa eluvorme planktonist ja korallidest kalade ja metsadeni (IPCC 2018, 2019). Need küsimused osutavad kiirele tegutsemisvajadusele.
Hoolimata 40 aastat kestnud üleilmsetest kliimaläbirääkimistest, oleme mõne erandiga jätkanud toimimist vanal viisil ja oleme olnud suuresti
suutmatud selle kitsikusega tegeleda (joonis 1). Kliimakriis on saabunud ja kiireneb rutem kui suurem osa teadlasi ootas (joonis 2, IPCC 2018).
See on tõsisem kui oodati, ähvardades looduslikke ökosüsteeme ja inimsoo saatust (IPCC 2019). Eriti murettekitavad on potentsiaalselt
pöördumatud kliima tasakaalupunktid ning looduslikud tugevdavad (atmosfäärilised, merelised ning maapealsed) tagasisidemehhanismid, mis võivad viia katastroofilise pidurdamatu soojenemiseni (“hothouse Earth”). Sellised kliima ahelreaktsioonid võivad põhjustada väga suuri häireid ökosüsteemide, inimühiskonna ja majanduste toimimises, ja on võimalik et need muudavad suured piirkonnad Maal elamiskõlbmatuteks.
Et kindlustada jätkusuutlik tulevik, peame muutma seda, kuidas elame, viisidel mis parandavad ülaltoodud graafikutel esitatud vitaalfunktsioonide näite. Majandus- ja rahvastikukasv on ühed kõige olulisemad fossiilkütuste põletamisest lähtuvate süsinikdioksiidi heidete suurenemise lähtetegurid. Seetõttu vajame julgeid ja drastilisi muudatusi majandus- ja rahvastikupoliitikas. Soovitame kuut kriitilist ja omavahel seotud sammu, mille valitsused, ettevõtted ning ülejäänud inimkond võiksid astuda, et kõige hullemaid kliimamuutuse mõjusid vähendada. Need sammud on olulised, kuid mitte ainsad vajalikud või võimalikud.
Energia
Maailm peab kiiresti ellu rakendama mahukad energiatõhususe ja -säästu praktikad ning vahetama fossiilkütused madala süsinikuheitega taastuvkütuste (joonis 1h) ning muude puhtamate energiaallikate vastu, kui need on inimestele ja keskkonnale ohutud (joonis S2). Peaksime jätma allesjäänud fossiilkütused maapõue (vt IPCC 2018 ajagraafikuid) ning hoolega püüdma saavutada negatiivseid emissioone, rakendades tehnoloogiaid nagu süsiniku eraldamine heiteallikas ning selle kogumine õhust, eriti looduslike süsteemide tugevdamise abiga. Rikkamad riigid peavad toetama vaesemaid fossiilkütuste asendamisel. Peame ruttu kaotama fossiilkütuste subsiidiumid (joonis 1 o) ning rakendama tõhusaid ja õiglaseid meetmeid süsinikuhindade stabiilseks tõstmiseks kasutuse piiramise eesmärgil.
Lühiajalised reostusained
Peame viivitamatult vähendama lühikese elueaga kliimareostusainete emissioone. Nende hulka kuuluvad metaan (joonis 2b), must süsinik (tahm), ja hüdrofluorokarbonaadid. Nõnda talitamine võib aeglustada kliima tagasisidetsükleid ja vähendada järgmiste dekaadide lühiajalist soojenemistrendi enam kui 50 protsendi võrra, säästes miljoneid elusid ning suurendades viljasaake tänu vähenenud õhusaastele. (Shindell et al 2017) 2016. aasta Kigali muudatus hüdrofluorokarbonaadide järkjärguliseks kaotamiseks on tervitatav.
Loodus
Peame kaitsma ja taastama Maa ökosüsteeme. Fütoplankton, korallrahud, metsad, savannid, rohumaad, märgalad, turbarabad, mullad, mangroovid ning mererohud on tähtsad osalised atmosfääri süsiniku sidumises. Mere- ja maismaataimed, loomad ja mikroorganismid mängivad süsiniku- ja toitainetsüklites ning talletamises tähtsaid rolle. Peame kiiresti panema piiri elupaikade ja elurikkuse vähenemisele (joonised 1f — 1g), kaitstes allesjäänud ürg- ja puutumatuid metsi, eriti suure süsinikuvaruga metsi ning muid metsi, millel on võime süsinikku kiiresti siduda, suurendades metsastamist ja taasmetsastamist, seal kus see kohane on, ja päratu suures ulatuses. Kuigi selleks vajalikku maad võib mõnel pool nappida, peaks olema võimalik kuni kolmandik Pariisi kliimaleppe kohaselt 2030. aastaks vajalikest kärbetest emissioonides saavutada selliseid looduslikke kliimaabinõusid rakendades. (Griscom et al. 2017)
Toit
Peamiselt taimse toidu tarbimine, vähendades loomsete produktide (joonised 1c, 1d) tarbimist (eriti mäletsejakarjasid, Ripple et al 2014), võib parandada inimese tervist ja alandada oluliselt kasvuhoonegaaside heitmeid (sh “lühikese elueaga reostusainete” sekka kuuluv metaan). Lisaks vabastab see põllumaid taimede inimtoiduks kasvatamiseks, ning muist karjamaid jäävad vabaks looduslike kliimalahenduste tarbeks. Maaviljeluse praktikad nagu minimeeritud harimine, mis suurendavad mullasüsiniku hulka, on elulise tähtsusega. Drastiliselt tuleb vähendada toidu suurt raiskamist üle ilma.
Majandus
Majanduskasvust dikteeritud ülemäärast materjalide ammutamist ning ökosüsteemide ekspluateerimist tuleb kiiresti kärpida, et säilitada
biosfääri pikaajaline jätkusuutlikkus. Vajame süsinikuvaba majandust, mis juhindub sellest, et inimene on biosfäärist sõltuv. SKT kasvu
ja jõukuse püüdlemise asemel peab eesmärgiks olema ökosüsteemide alalhoidmine ning inimese heaolu edendamine baasvajaduste esiplaanile
seadmise ja ebavõrdsuse vähendamise teel.
Rahvastik
Maailma rahvaarv, mis kasvab endiselt umbes 80 miljoni inimese võrra aastas ehk enam kui 200 000 võrra päevas (joonis 1a-b), tuleb
stabiliseerida, ning ideaalis tuleks seda järk-järguliselt vähendada. On olemas poliitikad, mis üheaegselt tugevdavad inimõigusi ja kärbivad sündimuskordajat — pereplaneerimise teenused, sugude võrdsus ja hariduse kättesaadavus eelkõige tütarlastele ning naistele. (Bongaarts and O’Neill 2018)
Kokkuvõte
Kliimamuutuse leevendamine ning sellega kohanemine samal ajal inimsoo mitmekesisusest lugu pidades, nõuab olulisi muudatusi selles, kuidas
meie globaalne ühiskond toimib ja looduslike ökosüsteemidega läbi käib. Meile annab julgust viimasel ajal kasvanud tähelepanu kliimamuredele. Valitsusasutused deklareerimas kliimakriisi, koolilapsed streikimas, kohtud arutamas ökotsiidi süüdistusi, kodanikuliikumised nõudmas muudatusi ning paljud riigid, omavalitsused ja ettevõtted reageerimas.
Maailma Teadlaste Liit (Alliance of World Scientists) on valmis abistama otsusetegijaid jätkusuutlikusse ja õiglasesse tulevikku siirdumisel. Kutsume siin esitatud elutähtsaid näidikuid laialt kasutama, sest see aitab poliitikakujundajail, erasektoril ja avalikkusel paremini mõista kriisi ulatust, jälgida edusamme, kohandada ümber prioriteete kliimamuutuse ohjeldamiseks. Hea uudis on see, et taoline transformatiivne muutus koos sotsiaalse ja majandusliku õiglusega kõigile, tõotab inimestele palju suuremat heaolu kui senisel viisil jätkamine. Me usume, et väljavaated on parimad kui otsustajad ja kogu inimkond sellele hoiatusele ning kliimakriisi deklareerimisele viivitamatult reageerivad ning ning astuvad samme selle heaks, et hoida alal elu Maal, meie ainsas kodus.
