Valimismaastiku visand (ökomätast otsides, populismi trotsides)

Klaus-Eduard Runnel
Feb 3 · 3 min read

Ülal on visandatud pilt, mis näib valitsevat Eesti poliitilisel maastikul, kui see asetada traditsioonilisele koordinaatteljestikule. Erakondade asetus teljestikul lähtub ERRi valijakompassist, mis minu arusaamist mööda parem abivahend kui Postimehe Hääleandja ning tunduvalt parem kui Delfi valimismootor (sobivate vastusevariantide nappuses viimasega lõpule ei jõudnud). Kommentaarid liikumistele sel maastikul on minu tõlgendus.

Täiendan joonisele märgitut allpool järgemööda veidi veel, alustades oma mätta juurest.

Keskkonnaküsimustele orienteeritud valijana pean kahetsusega nägema, et Elurikkuse erakond ja Rohelised, keda mootorid mulle eelkõige soovitavad, on eraldi kandideerides poliitmatemaatiliselt ebarealistlikud ja nende sihiks eesolevatel valimistel on nähtavasti ingliskeeli väljendudes “mutually assured destruction”. Ootan aga ära, milliseid vastuseid annavad kandidaadid Keskkonnaühenduste Koja ja EMA poolt välja saadetud küsitlustele.

Elurikkuslased seavad avalikkuse ees esiplaanile lubaduse rakendada ulatuslikult otsedemokraatia mehhanisme. Kui aga õitsema kutsutakse tuhat lille, iga uid väärib hääletust (üks küsimuseasetus avalikkuse ette jõudnud sõnastuses “kas vaktsiinid keelata või jätta vabatahtlikuks”), on raske loota efektiivsust tõsiste probleemidega tegelemisel või ideoloogilist järjekindlust. Taktikaliselt ei ole otsedemokraatia lubamine tingimata halb mõte — on olemas teatav sotsiaalne tellimus.

Tung otsedemokraatlike mehhanismide järele on minu tõlgenduses vastureaktsioon tehnokraatlikule diktaadile, mille hulga jõulisemaks ilminguks on (parem)populismi pealetung. Selle teljestiku nurga hõivanud saavad tuge nö. natsionalistlikult või illiberaalselt internatsionaalilt, mille eduloo ja tegutsemisviisi kirjeldusena soovitan Geeniuse portaalis avaldatud kirjatükki “Finkelsteini valem”. Protestiga tehnokraatliku juhtimismudeli vastu kaasneb loomupäraselt vähem või rohkem euroskeptiline vaatenurk. (Rahvusvaheliseks ökoloogiliseks koostööks illiberaalne internatsionaal pretsedente ei paku).

Liigitanud EKRE liberaalse tehnokraatia sünnitatud illiberaalseks koletiseks, pean veel ära märkima, et EKRE kandidaadid ei asetu tingimata parem-vasak teljel ühele poole. Kandidaatide seas paistab olevat mõnigi vasakkonservatiiv. Arvan, et see annab EKREle automaatselt suurema häälepotentsiaali kui mõnele teisele end konservatiivseks kuulutanud erakonnale.

Nähtavasti EKRE mõjul on liberaalsuse-konservatiivsuse teljel vähem või rohkem EKRE poole nihkunud Reformierakond ja Isamaa (visandil kogemata veel IRL). Konservatiivsest jonnist jätkab erakonnana veel Vabaerakond, kelle väljavaated künnisest üle saada paistavad olematud ja poliitmaastiku korrastamiseks soovitanuks neil Isamaaga jälle kokku kolida. Reformierakonna jaoks on esiplaanil majandusküsimused ja nii taluvad nad endi seas teatud mitmekesisust sotsiaalse liberaalsuse / konservatiivsuse teljel. (Ökoloogilist teadlikkust erakonnas leidub, kuid valijatega eelistatakse rääkida muudel teemadel — valimiskompassis erakond keskkonnatundlikule lootust ei anna.)

Keskerakond näib Edgarist vabanenud valitsusparteina liikuvat vasakult poolt Reformierakonna seniste positsioonide suunas. Kas see on strateegiline tarkus või kogemusteta peaministrierakonna vajadus järeleproovitud eeskujude järele, ei julge oletada. Aga ka Poliitika.guru lubas endale hiljuti väikest liialdust, kuulutades et “Ratas on uus Ansip”.

Liberaalsel poolkeral tekkinud vaakumisse on astunud suurima häältepotentsiaaliga uustulnukana Eesti 200. Minu tõlgenduses on tegemist omakorda tehnokraatlike kalduvustega liberaalse reaktsiooniga populismi liialdustele. Iseloomulikult on pakutud lahendused keskkonnaküsimustele tehnoloogilised. Nagu iga uustulnuk, koondab seegi partei esialgu küllaltki vastandlikke ideid.

Vasakule poolkerale on võrdlemisi üksi jäänud sotsid, kuigi ka roheliste puhul on märgata rohkem Euroopa vasakrohelistele omaseid kui paremale kalduvaid strandberglikke mõttekäike. Sotsid püüavad selgelt äratada ka keskkonnaorientatsiooniga valija tähelepanu. Kergelt konservatiivsele poolele kalduvate vasakpoolsete valijate häälte noppimise võimalusi avalik terav vastasseis EKREga ilmselt kahandab. Need jäävad eelkõige Keskerakonnale.

— — —

Aus on siin all vist ka isiklikke hoiakuid avada. Vastuste põhjal, mille sain erakondi kliimapoliitika osas küsitledes, julgeks valikuna välistada EKRE ja Keskerakonna, kelle vastused sundisid arvama, et nemad selle problemaatikaga tegelema küpsed ei ole. Kolmandana jätaks välja Isamaa, kelle valitsusjärg Keskkonnaministeeriumis minu arust ministeeriumi põhieesmärkidele ei keskendunud. Novembris avaldatud Postimehe “hirmude küsitlus” toetas muid indikaatoreid, mis lubasid oletada, et keskkonnamurelik valija on selle partei juba maha jätnud.

    Klaus-Eduard Runnel

    Written by

    Welcome to a place where words matter. On Medium, smart voices and original ideas take center stage - with no ads in sight. Watch
    Follow all the topics you care about, and we’ll deliver the best stories for you to your homepage and inbox. Explore
    Get unlimited access to the best stories on Medium — and support writers while you’re at it. Just $5/month. Upgrade