Milleks meile Rail Baltic?

Eestit Euroopaga ühendav Rail Baltic aitaks Baltikumi muuta ühtseks regiooniks ja siduda paremini Euroopaga, millest on võita kõikidel Eesti elanikel, leiab majandusekspert ja Teleporti äriarendaja Kristjan Lepik.

Üks oluline trend, mida seoses Telepordi tööga Euroopas ja mujal täheldanud olen, on see, et inimesed liiguvad üha rohkem. Nii välisriikidesse tööle kui ka elama ja õppima. Inimeste suhtlemisruum laieneb. Tänapäeval elatakse inforuumis, mis on rahvusvaheline. 20.a. noorte Facebookis on sageli pooled sõbrad välismaalased. Ja selles maailmas on ülikriitiline hea ühenduvus. Ehk siis see, kuidas erinevad riigid on omavahel ühendatud.

Kohati võivad kaks punkti üksteisest geograafiliselt kaugemal olla, aga kui side on mingis muus vormis väga tugev, siis head ühendused võimaldavad tekitada tugeva sideme. Näiteks meie nõuandja Parag Khanna, on oma raamatutes välja toonud, et kaartidel tuleks piiride asemel välja tuua hoopis see, kes ja milliste sidemetega on mõne teise riigiga ühendatud.

Kuidas on Eesti teiste riikidega ühendatud?

Eesti näitel võiks rääkida pangandus- ja ärisidemetest Rootsiga. Finantsjooned jooksevad meil sinna, kuigi Soome on ju tegelikult lähemal. Kui aga kahe riigi vahel mugavalt ja kiirelt liikuda ei saaks, siis need ärilised jooned ei jookseks kokku. Ühenduvus on ülioluline.

Kuna töötame Teleportis andmetega ja võrdleme erinevaid linnu omavahel, siis näeme et targa ettevõtja jaoks on Eestil maailmale väga palju pakkuda. Meie hinnatase on soodne, meil on puhas ja ilus keskkond ning inglise keelt räägitakse Euroopa keskmisest kindlasti paremini.

Kui aga vaadata praeguseid ühendusi, siis on see üks Eesti suuremaid miinuseid. Tean investeerimistehinguid, mis on jäänud tegemata, sest investorid ei jõua Londonist siia. Meil puudub Londoniga hea lennuühendus ja inimesed ei kuluta oma aega, et siia jõuda kahe peatusega. Nii jääbki tehing ära. Ka Riia edestab meid tänu Air Balticule oluliselt.

Just sellepärast on oluline mõista, et ühenduvuse rolli ei saa alahinnata. Inimestena oleme me ehitatud selliselt, et suurt muutust on meil sageli mõista. Enamus inimesi ootab enamasti status quo jätkumist. Kui 2006/2007 oli kinnisvaramull tipphoos, siis enamus inimesi ootas hindade edasist tõusu. Kui paar aastat olid hinnad pea -50% odavamad ja sellega soodsad, siis enamus ootas samuti kiratsemise jätku. Seetõttu on ka Rail Balticaga ei suudeta enamasti mõista, kui suure muutuse see tooks. On ka ju kommentaare “Kes selle rongiga ikka siia sõidab?”. Tallinna sadamasse tuleb igal aastal 8 miljonit reisijat. Kui Tallinki laevade asemel sõidaks kuus Regulat, palju siis käiks? 2 miljonit? Kuid kui Regulad oleks mitmeid aastaid sõitnud, siis oleks väga raske müüa ideed, et paneme suured ja uued laevad sõitma.Tundub, et Rail Balticule mõeldes, on inimestel raske mõista, kuidas see meie elu muudab? Räägitakse Baltikumist kui ühtsest ruumist, aga tegelikult meie koostöö lonkab. Kui oleksime ühenduvuste läbi üks regioon ja saaksime kahe tunniga Tallinnast Riias tööl käia, siis selle läbi muutuks Baltikum palju ühtsemaks regiooniks. Eesti, Läti ja Leedu on oma elanike arvuga väikesed riigid, ent ühendudes meie jõud kasvaks.

Ma elasin sel kevadel Berliinis. Tööasjus oli vaja Münchenisse minna, valisin rongi. Sõit kestis küll kuus tundi, kuid oli väga mugav ning sai terve aja rahus tööd teha. Lennuk oleks lennanud tunni, kuid koos kõigi ümbersättimistega oleks uksest ukseni kulunud vähemalt neli tundi ja oleks palju ebamugavam töötegemiseks, hakitud. Seega sel päeval oli rong mu jaoks efektiivsem lahendus, kui oleks väga kiire päev olnud kohtumistega, oleks lennuki valinud.

Iga samm on oluline

Just sellepärast on oluline mõista, et iga samm, mida teeme ühenduvuse parendamise nimel, aitab kaasa meie majanduse elavdamisele. Sellest võidaksid kõik Eesti elanikud. Meie ise saame paremini välja ja meie ise omakorda muutume välisettevõtete jaoks atraktiivsemaks. Kui Eestisse tuleb ettevõte, kes loob 1000 uut töökohta nagu tegi Kuehne + Nagel, siis tõstab see selles valdkonnas ka palgataseme kõrgemaks. Kui mõni ettevõte otsustab Eestisse näiteks tehase luua, siis tõusevad tehasetöötajate palgad. Majanduse elavdamise läbi võidavad ühenduvuse paranemisest kõik inimesed.

Skeptikute põhiliseks mureks paistab olevat see, et Rail Balticul ei liigu tulevikus ei kaubad ega ka inimesed. See omakorda vihjab sellele, et võiksime siin Eestis üldse elule punkti panna? Midagi siia ei liigu, keegi siia ei tule ka kaupu ka ei tule. Taoline mõtlemine on nõrk ja pole jätkusuutlik. Nähes, kuidas ühenduvused loovad tuhandeid uusi võimalusi ja on täna Eesti suhtes oluline kitsaskoht, pean Rail Balticat väga oluliseks projektiks Eesti jaoks.