Finantsiline minimalism
Kuidas passiivne rahavoog finantsilist sõltumatust saavutada aitab
Tarbimishulluses elamine ja asjade ostmine ainult selleks, et teistele muljet avaldada, on alati kaotav mängustrateegia. Selle asemel on mõistlik hoopis kulusid vähendada ja mitte järgi anda ahvatlustele, et keskenduda sellele, mis tegelikult oluline on — sõltumatus, mitte asjad.
Pangalaenud, liisingud, järelmaksud ja muud igakuised püsikulud tekitavad lõksus tunde. Sõltuvus igakuisest palgast, et võetud kohustusi kinni maksta. Just nagu hamster jooksurattas, kes peab jooksma, et ratast keerlemas hoida. Kõik see tekitab pinget ja stressi.
Sellepärast olen ma alati eelistanud finantsiliselt minimalistlikku elustiili.
- Mida vähem finantsilisi kohustusi, seda sõltumatum ma olen.
- Mida sõltumatum, seda vähem on mul halba pinget ja stressi.
- Mida vähem pinget, seda õnnelikum olen ja seda rohkem energiat mul on.
Finantsiliselt minimalistlik elustiil on andnud mulle võimaluse rohkem säästa ja investeerida. Ning see omakorda on aitanud mul saada finantsiliselt sõltumatuks.
Finantsiline sõltumatus aka. finantsvabadus on tänaseks muutunud omaette liikumiseks ja mõtteviisiks, mis tähendab, et sa ei pea palehigis töötama kuni surmani. Vaid säästes, investeerides ja ehitad üles oma vara, millelt teenitav tulu katab tulevikus sinu igakuised kulutused.
Avastasin selle mõtteviisi 22 aastaselt. Peagi tekkis terve kogukond sarnaselt mõtlevaid inimesi, kes huvitusid ka säästmisest ja investeerimisest. Ma ei tundnud ennast üksi hulluna, kes tahtis säästa 70% sissetulekust. Kõvemad tegijad kogukonnas suutsid isegi 80–95% sissetulekust kõrvale panna.
Soovisin, et investeeringute tulu kataks ära igakuised kulutused. Arvutasin välja, kui suur peab olema minu portfell, et see kataks ära tollase 693€ kuise kulubaasi. Vastuseks, et 13% tootluse juures on mul tarvis 64 000€ portfelli. Tänaseks muidugi eesmärgid palju muutunud, kuid kuskilt peab ju alustama.
Esimene aasta
Esimese investeerimise aasta järel oli portfell väärt 7 321€ ja tootluseprotsent reaalsuses 4,1%. Investeeringutelt olin teeninud 588€.
Jagades summa lihtsustatult 12 kuu peale tähendas, et iga kuu teenisin 49€ lisatulu. See kattis ära minu igakuise trenni arve.
Teine aasta
Järgmise aasta lõpuks oli mu portfell väärt 17 109€, tootlusportsent 11,7% ja investeeringutelt teenisin 1 442€.
See tähendas, et mõtteliselt teenisin ma igal kuul 120€ lisaraha, mis kattis ära nüüd juba trenni ja kommunaalarve.
Uus perspektiiv — passiivne rahavoog
Siit edasi tekkis mul raha osas täiesti uus perspektiiv. Ma vaatasin igat järgmist palgatšekki kui passiivset rahavoogu. Näiteks toona 1200€ säästmine tähendas 10€ kuist passiivset rahavoogu (eeldades, et selle investeerin ja teenin 10% tulu). See 10€ kattis ära minu kuise mobiiliarve.
Sama töötas ka kulude vähendamisega. Kui ma leidsin mooduse, kuidas 50€ kuus vähem kulutata, tähendas see, et mul peab 6000€ vähem investeeritud olema, et seda kulu katta.
Nii ma vaatasin üle kogu oma eelarve ning lõikasin välja kõik kulutused, mis olid ülearused. Eesmärgiga veelgi kiirendada investeerimisportfelli kasvu.
Finantsiline sõltumatus
Sedasi säästes ja investeerides saidki ajapikku kõik minu kulutused kaetud passiivsest rahavoost. Kasvav finantsiline sõltumatus aitas võtta maha pinget nii tööl kui ka elus üleüldiselt. Kuna raha ei olnud enam tingimata nii oluline faktor, siis sain ma keskenuda rohkem asjade sisule.
Suures pildis aitas see mul veelgi kiiremini tööalaselt areneda, kuna minu mõttemaailm liikus lühiajaliste võitude püüdmiselt pikaajalise väärtuse loomisele.
Lõppakord
Minimalism ei tähenda otseselt koonerdamist vaid see on mitte kulutamine asjadele, mis ellu lisaväärtust ei loo. Minimalism aitab ära jätta ebaolulise ning keskenduda olulisele.
Finantsiline minimalism on järjepidevalt heade jätkusuutlike finantsiliste otsuste tegemine. Ja selle positiivseks tagajärjeks võib olla finantsiline sõltumatus.