BIM (Building Information Modeling) — sild arhitektibüroo, ehitusplatsi ja hoone kasutaja vahel

Kas mäletate, millal te viimati uurisite mõnd traditsioonilist CAD (Computer Aided Design) ehitusprojekti? Vaatasite seinapaksust, ukseavade laiust, akende kõrgust ja katuse kaldenurka ning libisesite pilguga üle detailidest nagu ventilatsiooniagregaat ja elektrikilp.

Tavaline CAD ehitusprojekt on suhteliselt ebamugav tööriist süvenemaks mõne tehnosüsteemi detailidesse või ühilduvusse teiste hoone osadega ja väikeehituste puhul ei hakanud seni keegi end vaevama eraldiseisvate projektide viimisega ühisesse 3D projekteerimiskeskkonda. Nii pole ka harvad juhud, kus alles ehitusplatsil selgub, et kanalisatsioonitoru on õigest kohast pool meetrit eemal ja elektripistikud kohas, kus neid on ebamugav kasutada. Kui tegu on väikese objektiga, mida ehitab väikesearvuline meeskond on selliseid vigu võimalik suhteliselt lihtsalt parandad. Suurte, avalikus kasutuses olevate hoonete ehitusprojektide puhul, kui ehitusplatsil töötab kümneid erinevaid firmasid ja sadu spetsialiste, on projekteerimisel tehtud tehnosüsteemide ühildusvigu raske avastada ja kallis parandada.

Kui näha kogu hoonet ja sellega integreeritud tehnosüsteeme 3D visualisatsioonis töötamas juba enne ehituse algust, saab parandada kõikvõimalikud ebakõlad erinevate tehnosüsteemide projektide vahel juba projekteerimise faasis. Siinkohal saame pöörata oma pilgu BIM projekteerimise suunas, mille kasutusvõimalused on ehituse kvaliteedi tagamisest veel vägagi palju laiahaardelisemad.

BIM pole lihtsalt hoone 3D mudel, kus saab vaimustuda erinevatest visualiseeritud viimistlusmaterjaldest vaid midagi oluliselt enamat.

See on ka kõigi hoones kasutatud materjalide, sisustuselementide, hoonesse planeeritavate tehnosüsteemide, ehituslike elementide, ehituse projektijuhtimise ja ehituse maksumusega seotud näitajatest koosnev digitaalne andmekogu, mille andmetest saab teha ülitäpseid päringuid nii ehituse maksumuse kohta mingis konkreetses ajahetkes, vajalike tööliste arvu kohta ehitusplatsil, kui ka hoone tulevase energiasäästlikkuse, halduskulude või hoones kasutusel olevate tehnosüsteemide hooldusvälba kohta.

Kõik projekteerimise käigus sisseviidavad muudatused on koheselt kõigile seotud osapooltele kättesaadavad. BIM võimaldab ehitise elutsükli vältel arhitektidel, konstruktoritel, eriosade projekteerijatel, arendajal, ehitajal, omanikul, haldajal ja rentnikel integreerida ühte mudelisse kogu vajalik informatsioon ning kontrollida olemasolevat teavet. Väljundid sellest andmebaasist võivad vastavalt vajadusele olla statistilised või visuaalsed.

Jah, BIM muudab täielikult hoonete kavandamise ja ehitamise viisi, kuid on oluline mõista, et muutub ka see, kuidas neid hooneid hallatakse ja hooldatakse.

Fututeci poolt arendatav kinnisvara hooldustoimingute platvorm, mille hooldusmoodul võimaldab automatiseerida kõik hoone tehnosüsteemidega seotud hooldustööd, saab edukalt olla ühendatud ka BIM keskkonnaga, kuhu on juba hoone projekteerimise käigus sisestatud kogu info iga eraldiseisva tehnosüsteemi agregaadi kohta — selle tootja, seerianumber, maksumus, garantii tingimused, tehnilised andmed, paiknemine hoones, hooldusvälp, kulumaterjalide hind jne. Selline andmebaaside ühildamine võimaldab info mõlemasuunalist liikumist ja hoiab väga suurel määral kokku hoone haldamisega seotud aega, inimressurssi ning rahalisi vahendeid. Oluline roll on siinkohal täita just ehituse tellijal, kes peaks juba lähteülesande koostamisel nõudma projekteerimiskeskkonnas kõigi tehnosüsteemide detailset kirjendamist.

Eestis on Riigi Kinnisvara Aktsiaselt (RKAS) koostatud 2013 aastal BIM projekteerimise juhendi hoonete projekteerimiseks.

Juhend on esmaversioon ja käsitleb ainult mudelprojekteerimist ning sedagi esialgu piiratud mahus. Juhendit arendatakse tulevikus edasi vastavalt tehnoloogiate ja nende optimaalse rakendatavuse arengutele. RKAS näeb BIM tehnoloogia kasutamises võimalust ehitusprojektide kvaliteedi tõstmiseks.

Euroopa Liidu (EL) BIM Task Group avaldas 2017 aastal ELi BIMi käsiraamatu pealkirjaga “Euroopa avaliku sektori ehitusinfosüsteemi modelleerimise käsiraamat”, mis on kogumik soovitustest riiklikele poliitikakujundajatele, kinnisvaraomanikele ja infrastruktuuriettevõtjatele.

USAs 2014 aastal McGraw Hill Smart Marketingi poolt läbiviidud BIM projekteerimise tasuvust käsitlenud uuringu andmetel kavatses 95% ärikinnisvara omanikest kasutada BIM-i kõigi uute ehitusprojektide puhul.

BIMi keskmeks on info — selle kogumine, analüüsimine ja mõistmine ning selle alusel tegutsemine.

Tellijad, ehitussektor, tarkvaraarendajad ja arhitektid peavad olema valmis kohanemiseks BIM projekteerimisest tingitud paradigma muutusega, et ära kasutada kõik avanevad uued, suurepärased võimalused. Kõik selles sektoris tegutsejad saavad otsustada, kuidas ja kui kiiresti reageerida muutustele, mida toob endaga kaasa Tarkade Majade ajastu saabumine. Me seisame suurte muutuste lävel, mis on võrreldavad sellega, kui millimeetripaberi asemel võeti kasutusele AutoCad. Nüüd vahetab AutoCadi välja BIM.