Energiasäästliku maja energiatarbe kontroll.

Detsember 2013, vasakul näha passiivaurusti.

Sireeni tänaval asuv madalenergiahoone on pilootprojekt ning Eestis esimene selline ühekorruseline ehitis. Hoone üldpindala on 120 ruutmeetrit, kus sisaldub 3 magamistuba, köök-elutuba, kabinet, pesemis- ja majandusruum. Köetavat pinda on majas 114,5 ruutmeetrit. Lisaks on otsese kütteta tehnoruum, saun ja eeskoda. Energiasäästliku hoone projekteeris Reijo Kerdmann, sisekujunduse tegi Kaiko Kerdmann.

Projekteerimisel on kasutatud Saksa energiatõhususe tarkvara PHPP 2007 ning passiivmajade projekteerimise põhitõdesid. Maja kõige olulisemaks ehitusmaterjaliks on PIR ehk polüisotsüanuraatsoojustusplaadid, mis koos puitkarkassiga ongi hoone peamine ehitusmaterjal. Nii on hoone kolm külge ja lagi kuni 40cm PIR-plaatidest ning lõunapoolsel küljel on suured kolmekordse klaasiga aknad päikeseenergia maksimaalseks ärakasutamiseks, päikesesoojus pääseb majja, kuid hea soojustuse tõttu mitte välja.

Hoonet varustab värske õhuga kõrge soojatagastuse kasuteguriga ventilatsioonisüsteem PAUL, mille energiakulu on 61 kWh kuus. Sundventilatsiooni näol on tegemist energiabilanssi oluliselt plusspoolele viiva tehnosüsteemiga, võrrelduna nn tavamajaga, sest suurimad küttekaod tekivad just loomuliku õhuvahetuse käigus. Energiasäästlike majade sisekliima on ühtlane ja ruumi piires pole temperatuurierinevusi tunda. Sisekliima ja mugavuse eesmärgil on hoones täiendküttena võimalik kasutada vesipõrandakütet, mida varustab soojaga passiivaurustiga Octopus õhk-vesi-soojuspump, mis osutus efektiivsemaks kui päikeseküte. Oma osa annavad soojusena ka inimesed, lemmikloomad (3 kollast kassi) ja kodumasinad.

2012. aasta jaanipäevaks valminud maja eeliseks on madalam elektriarve, mis on võrreldav ühetoalise korteri elektriarvega. Aastane küttekulu on tavapärase hoone 125 kWh ruutmeetri kohta asemel 25 kWh ruutmeetrile, mis rahalises numbris väljendatuna teeb talvekuudel keskmiselt 25 eurot kuu kohta.

Maja esimese aasta energiatarbe kontrolltulemused olid paremad kui esmased arvutused näitasid. Arvutuste ehk konkreetselt kuude lõikes tarbitud elektri järgi oleks võinud aastane primaarenergiavajadus olla 120 kWh ruutmeetri kohta, aga tegelikkuses osutus see arv 20 protsenti väiksemaks. Primaarenergia hulka kuuluvad näiteks valgus, söögi valmistamine, saunas käimine ja kõik muud igapäevased toimetamised. Tõenäoliselt on reaalne tulemus aastase primaarenergia arvutustel isegi madalam kui praegune 100kWh ruutmeetri kohta. Seda põhjusel, et arvutustes kasutatakse konstante — näiteks see, et maja keskmine temperatuur on 21 kraadi. Aga kui majas elab perekond, kellele meeldib soojem temperatuur (24 kraadi), siis lööb see juba esialgsed arvutused sassi.

Energiasäästlikud majad on tulevikus järjest populaarsemaks muutumas seetõttu, et kulud energiale kasvavad pidevalt ning ökonoomne maja aitab inimestel kulusid kokku hoida. Kui plaanida säästlikku maja siis on just nüüd hea aeg oma plaan teoks teha.

Like what you read? Give Päikesemees a round of applause.

From a quick cheer to a standing ovation, clap to show how much you enjoyed this story.