Madalenergiahoone ja selle tasuvusaeg

12.02.2014

Euroopa Liit on juba 2002 aastal vastu võtnud ning 2010 a täiendanud energiatõhususe direktiivi, mille alusel on ka kõik liikmesriigid vastu võtnud oma energiatõhususalased seadused. Summaarne primaarenergia kulu (küte, veesoojendamine ja elekter) 1 m² köetava pinna kohta aastas ei tohi ületada 120 kWh/(m2 a) nii passiivmajal kui ka madalenergiamajal. Lisaks ülalmainitule eksisteerib passiivmajade puhul teine kriteerium — energia kulu küttele. Saksamaal on vastav arv kuni 15 kWh/(m2 a), Soome 25 kWh/(m2 a). Eestis ei ole, arvestades kohalikke kliima tingimusi, passiivmajale esitatud nõuded seni defineeritud.

Eestis kehtib alates 01.07.2015 aastast valitsuse määrus Nr. 68 „Energiatõhususe miinimumnõuded“, mis sätestab uute ehitavate ja oluliselt rekonstrueeritavate hoonete energiatarbe ja selle arvutamise metoodika. Eesti metoodika kohaselt, mis arvestab ka primaarenergiat, nimetatakse seda energiatõhususarvuks (ET-arv). See on aastas tarbitud energia (küte, vee soojendamine, elekter koos nn. kaalumisteguritega) jagatuna köetava pinnaga. Väljendatakse suurusega kWh/m² aastas.

Vastavalt sellele määrusele kvalifitseerub Rapla vallas Sireeni 1 asuv väikeelamu ET-arvuga 99 kWh/(m2 a) madalenergiahooneks. S.t. on parima võimaliku ehituspraktika kohaselt energiatõhusus- ja taastuvenergiatehnoloogiate lahendustega tehniliselt mõistlikult ehitatud hoone, mille energiatõhusarv ei ole suurem kui piirväärtus 120 kWh/(m2 a). Et klassifitseeruda liginullenergiahooneks, tuleb siia lisada lokaalse elektri tootmine taastuvenergiaallikast (päikeseelekter).

Arhitektuurse projekteerimise ja energiabilansi arvutuste staadiumis otsustasime jääda Soome eesmärgi 25 kWh/m2 juurde, Saksamaa standardi püüdlemine oleks tähendanud täiendavat aknapinna vähendamist ja lisainvesteeringuid. Samuti planeerisime nii mugavuse kui ka sisekliima kaalutlustel hoonesse vesipõrandakütte.

Madalenergiamajades, erinevalt passiivmajadest kasutatakse kütmiseks põrandakütet või radiaatoreid. Põhjamaade kogemused on näidanud, et talvel ainult passiivenergiaga hoonete kütmine on ebapiisav. Samuti on ainult õhkkütte puhul põrandad paljajalu käimiseks „külmad“. Madalenergiamajades võib saavutada sama summaarse energiakulu ja hea õhuvahetuse nagu passiivmajadeski, kuid selle saavutamise teed on erinevad. Sellepärast on lõpliku otsuse langetamisel määravaks investeeringute tasuvusarvutused ja nende võrdlus.

Kuigi tihtipeale väidetakse, et väga energiatõhusa maja ehitamine on väga palju kallim tavalise maja ehitusest, siis praktikas ei ole see päris nii. Tuleb leida optimaalne variant, kus me saame väga energiasäästliku maja mõistliku hinnaga. Sireeni 1 maja ehituse ruutmeetri hind jäi 1000 euro +KM juurde, mis on ca 8% kallim kui sama viimistlustasemega tavalisel majal. 8% teenitakse tagasi umbes kümne aastaga, sõltudes samal ajal vähe energiaturu kõikumistest. Kuna aga energiahinnad kipuvad pidevalt kasvama, siis võib reaalne tasuvusaeg olla oluliselt lühem kui seda esialgne tasuvusarvestus näitas.

One clap, two clap, three clap, forty?

By clapping more or less, you can signal to us which stories really stand out.