Ratase valitsuse maksureformi võitjad ja kaotajad

Aivar Sõerd, riigikogu liige

Eesti on pikalt püsinud euroala kiireima hinnakasvuga riikide edetabeli absoluutses tipus. Kahe viimase aasta jooksul oleme näinud ka seda, et Eesti hinnakasv on olnud mõnel kuul lausa kaks korda kiirem kui euroalal keskmiselt. Analüütikud märkasid, et lõppeval aastal on hinnad Eestis kasvanud kolm korda kiiremini kui Soomes. Lätist on saanud Eesti tarbijale turvasadam, kust saab mitte ainult odavamaid aktsiisikaupu, aga ka odavamaid ehitusmaterjale, tarbekaupu ja isegi küttepuid.

Kuna hinnakasvu veavad suuresti energiahinnad, siis mõjutavad globaalsed hinnatõusud samamoodi ka teisi riike. Eesti positsioon euroala hinnatõusu edetabelis on aga vääramatu. Ka novembri inflatsiooni võrdluses oli Eesti kolme kõrgeima hinnatõusu tasemega euroala riigi hulgas. Ratase valitsuse eelarve- ja maksupoliitikal on selle positsiooni saavutamisel piisavalt suur roll. Eesti Panga hinnangul on aastasest inflatsioonist ligi viiendiku andnud erinevad maksutõusud.

Hinnatõus võtab ära lubatud maksuvõidu

Aktsiisitõusude hoog pole veel vaibunud. Järgmine gaasiaktsiisi tõus leiab aset juba 1. jaanuaril. Gaasiaktsiisi tõus kergitab mitte ainult gaasiküttel eramute, vaid ka kaugkütte hinda. Kaugkütte hinda mõjutab nii hakkepuidu kui ka gaasihinna kallinemine. Maagaasi kulu jõuab tootmiskulude komponendina paljude tööstustoodete omahinda. Võrreldes 2016. aastaga kerkib gaasiaktsiis 2020. aastaks üle 130%. Maagaasi aktsiisitõusu graafiku jätkudes on 2020. aastaks Eesti Gaasiliidu hinnangul aktsiisi määr Eestis 5–15 korda kõrgem kui Lätis, Leedus ja Poolas. Gaasiaktsiisi tõus on vaid üks paljudest hinnatõusu teguritest.

Tulumaksureformiga lubas Jüri Ratase valitsus parandada inimeste elujärge ja toimetulekut.

Maksureformist võidab 86 % kõigist töötajatest ja 80 % kõigist Eestimaa inimestest, rääkis peaminister. Kolmveerand Eesti elanikkonnast (975 000 inimest!) pidid võitma igakuiselt 64 eurot.

Maksumuudatuste mõjuanalüüsi pole vaatamata korduvatele päringutele paraku senini avalikustatud.

Värsked uudised räägivad sellest, et juba alates järgmisest kuust on kultuuritöötajate palga alammäär 1300 eurot. See tähendab, et alampalgaga kultuuritöötajad ei saa uue maksusüsteemiga kätte isegi lubatud 500 eurot maksuvaba tulu, sest alates 1200 eurost hakkab tulumaksuvaba miinimum vähenema. Loomulikult ei saa seega ka juttu olla mingisugusest 64 euro suurusest maksuvõidust. Kui see alampalgaga kultuuritöötaja saab aasta jooksul veel ka mingit lisatasu, honorari või näiteks elamuühistu esimehe tasu, siis sulab maksuvõit veelgi väiksemaks.

Pole kindel, kas sellest maksuvõidust üldse midagi alles jääb, sest hinnatõusudega võetakse see kohe ka tagasi. Hinnatõusude tõttu kallinevad igapäevased tarbekaubad, kasvavad kodukulud, kulud energiale, kütusele ja teenustele.

Maksureformist kaotajate nimekiri on pikk

Keskmisest palgast rohkem teenivad oskustöölised, arstid ja insenerid võivad kaotada kogu maksuvaba miinimumi, sest teatud tulutasemest alates väheneb see nullini. Tööjõu maksukoormus tõusis eelkõige nendel töökohtadel ja erialadel, millest meie majanduses kõige enam puudust on.

Omapärase perepoliitilise meetmena võeti abikaasadelt võimalus esitada ühine tuludeklaratsioon. Ühisdeklaratsioon võimaldas varem abikaasadel paremini kasutada maksuvabastuste piirmäärasid, liita kõik tulud ja mahaarvamised ja oli eriti kasulik siis, kui üks abikaasadest ei saanud maksustatavat tulu. Avalikkuse survel taastati osaliselt ja piiratud ulatuses intresside ja koolituskulude ning maksuvaba tulu ülekandmise õigus, aga see väike mööndus ei asenda ühiseid tuludeklaratsioone.

Maksumuudatustega kaotati ära pensioni maksuvaba osa. Töötavate pensionäride tulumaksukohustus suurenes, kui igakuine tulu ületab teatud tulupiiri. Pensionäridele seati see tulupiir tunduvalt madalamaks kui teistel inimestel. Vananeva rahvastikuga riigis maksukirvega töötavate pensionäride rahakoti kallale minek oli maksureformi küüniline element.

Maksureformidest on ka võitjaid

Kindlad võitjad Ratase valitsuse maksureformidest on need Eesti inimesed, kes võtavad ette reisi piirilinnadesse Valka ja Ainažisse. Kui piirkoguste ulatuses sõiduvahendi pagasiruumid aktsiisikaupu täis laduda, on võimalik võita 64 eurot ühe sõidukorraga iga kaubareisija kohta. Siin pole vahet, kas sellest aktsiisireformist võidavad madalapalgalised või keskklass. Kahekordne aktsiisikaupade hinnavahe töötab solidaarselt, võidavad kõik.