11. Kaup kindel keelab tüli, lauale toob lauluõli (786–787)

Peale hiljutisi tagasilööke vallutuskäikudel otsustas pealik suunata oma pilgu hõimu jõukuse suurendamisele. Maad hõimul on, aga sellega tuleks ka midagi peale hakata. Lisaks ka arusaam, et viimases sõjas oleks meid aidanud suurem kukkur, mis palgasõduritele palka jõuaks maksta. Lembitu asus otsima viise, kuidas kauplemist elavdada.

Paar kuud möödus taas ilma suurema kisa ja kärata, kuid kui ühel kevade hommikul oli pealik kaupmeestega taas nõupidamas, juhiti ta tähelepanu turuplatsil toimuvale lärmile. Kauplemine oli häiritud ning olukord tuli lahendada.

Peatselt selgus, et Läänemaa külamehed olid kinni võtnud ühe noore naise, kes väidetavalt tegeles nõiakunstiga. Peale lühikest vestlust mõlema poolega otsustas pealik, et neidis tuleb vabastada.

Tekkinud olid ka esimesed hõimusisesed võimuvõitlused. Nimelt otsustas Hüvalemb esitada ultimaatumi, kus ta nõuab, et teda määratakse uueks šamaaniks. Lembitule selline nõudmine ei meeldinud, liiatigi, praegune šamaan oli oma ülesannete kõrgusel.

19. veebruaril sai pealik kergendatult hingata — Kusti oli peale pikka haigust terveks saanud. Lembitu oli aga siiski veidi mures, sest tal oli vaid üks poeg ning Õnnelembide sugu vajas kindlasti rohkem meessoost järeltulijaid. Olukorra parandamiseks otsustati võtta endale juurde kaks liignaist.

Holmfrid — Lembitu liignaine Norrast

Holmfridi päritolu kohta ei ole palju teada. Oma ema ja isa ta ei mäleta. Lapsepõlve veetis ta sulasena rasket talutööd tehes. Erinevalt paljudest teistest saatusekaaslastest suutis Holmfrid omal hinge sees hoida ning kaupmeeste abilisena tööd tehes jõudis Kalevani rannikule. Pealik kuulis temast juhuslikult ühe vestluse käigus õhtusöögi lauas, kus Oslo mehed kirjeldasid teda kui taiplikku ja tugevat naist.

Vahest järgmist sündmust siia polekski talletanud, kui selle mõju oleks väiksem olnud. Nimelt Lembitu truu sõber Mjau lahkus teise ilma. Hoolimata korraldatud matustest langes Säde selle peale sügavamasse depressiooni. Pealik oli mures oma diplomaadi ja liignaise pärast.

Lembitu Kass — Mjau 786

Aeg oleks kirjutada ka teisest uuest liignaisest. See lugu on pisut keerukam. Nimelt samuti ühel kaupmeeste kokkutulekul Jyllandis sai Lembitu kirja vennaskonna juhilt Breghlendilt, et hiljutise ebaõnne taga olla Loki, kellele ei ole ammu ohverdatud noore neitsi hinge. Loomulikult lubas Breghlend appi tulla ning koostas plaani potensiaalse ohvri ettevalmistamiseks.

Ei kulunud palju aega ning neidis Elin sai vangistatud.

Kuigi Lembitu hakkas riitust läbi viima, siis lõpule viia ta seda ei suutnud. Naist nähes oli ta otsekui ära nõiutud ja nii saigi plaanitud ohvriannist Lembitu liignaine.

Elin -Lembitu liignaine

Elin oli loomulikult sündmustest väga šokeeritud ning ei sallinud Lembitut silmaotsaski.

Kuna lapsed hakkasid suureks kasvama, siis otsustas Lembitu ka nende osas plaane teha. Ennekõike on oluline suguvõsa jätkusuutlikus. Seetõttu otsustas pealik oma vanima tütre jätta kodukanti ning sõlmida abielu, mille lapsed jätkavad Õnnelembe sugupuud. Sobilikuks kandidaadiks osutus noor ja väga peetud välimusega serblane Trajan Simenic, kes pärines Belojevici sugupuust. Ta oli oma isalt pärinud suurepärased diplomaadi oskused ning Lembitu nägi temas tulevikus Sädeme mantlipärijat.

Õnnelembi tulevane abikaasa Trajan — 786 Juuli

Õie endaga oli aga veidi probleeme. Tema lahke iseloom oli juurde saamas hämaramaid külgi, loomulikult see isale ei meeldinud.

Kustile leidis Lembitu kaasa Norrast Hordalandi maakonnast. Sealse pealiku tütar Ulfhildr oli suurepärane kandidaat, Rikulfr oli ettepanekuga samuti päri.

Kusti ja Ulfhildr

Suve lõpus tegi Kukruhoidja Ott ettepaneku teha ekspeditsioon tundmatutele aladele, et leida uusi kaupu ja kaubateid. Lembitu oli tema plaaniga nõus.

Alustada tuli laeva hankimisest. Kuna kulda ei olnud ülearu, siis otsustati palgata väike salk, kes Uusimaa sadamast ühe laeva “ära tooks”.

Oma abi pakkus ka šamaan Hüvatõiv, kuid kuna tegemist oli puhtalt kaubandusliku ettevõtmisega, siis seekord otsustas Lembitu šamaani koju jätta.

4. augustil puhusid merel soodsad tuuled ning asuti viimaks teele.

Meie ekspeditsioon jõudis Prantsusmaale — Lusignani õukonda. Jõesängis kohtusime kohaliku valitsejaga, kes peale kingituse üleandmist leebus ning meid õhtusöögile kutsus.

Õhtusöök kulges ilma suuremate vahejuhtumiteta. Ainuke ärevam hetk saabus, kui Pealik pidi Oti söömisharjumuste kohta selgitusi jagama.

Õhtu lõppu ma enam täpselt ei mäleta, kohalik vein oli teinud oma töö, kuid hommikul leidsin kaks pealikku endiselt veel söögisaalis trimpamas. Oli selge, et meie retk osutus edukaks!

Järgnevatel päevadel sai kogu meie kaasavõetud kaup hiigelkasumiga maha müüdud ning prantslased lubasid üsna pea Kalevani külastada suure saia ja veini lastiga. Lembitu vara kolmekordistus!

Pealik tundis uhkust oma kaubandusliku edu üle ning otsustas ka oma head nõuandjat meeles pidada.

Ott saab preemiaks 4 kuldmünti — 786

Märkamatult oli täiskasvanu ikka jõudnud Lembitu kasutütar Brunilde.

Brunilde di Molise — 786

Brunildest sai väga kaunis, jäärapäine, tagasihoidlik, meelevaldne, ahne, kergesti ärrituv, usaldav ja kahepalgeline naisterahvas. Lembitu otsustas ta muidu üksikule Otile kaasaks anda.

Viimasel ajal on Lembitul külas käinud sageli ka üks salapärane mustas rüüs naisterahvas.

Detsembris jõudis kätte kohtumõistmise aeg. Enamik juhtumeid olid tavapärased, kuid ära märgiksin juhtumi, kus Lembitu ette toodi noor tähtsast perekonnast pärit mees, kes oli süüdi oma alama vara põhjuseta omastamises. Tema perekond lubas pealikule raha ja teeneid juhul, kui mees karistusest pääseb. Lembitu otsustas, et seadused kehtivad igaühele ja saatis mehe vangikongi.

Kokkuvõtteks saab öelda, et need kaks aastat olid meie hõimule edukad.

Show your support

Clapping shows how much you appreciated Ulfberht Gaming’s story.