eelmistes eludes olen ma vist väga ihaldanud olla naine ja tahtnud väga kogeda kõike seda mida üks naine on. Ja siin see on!
Täna on toimunud mingisugune avanemine just minu naiselikkuse osas. Küllap Teal Swan energeetiliselt mõjub mulle nii. Tema workshoppe kuulates, olen ma kuidagi palju teadlikum oma kehast, olemusest ja kindlasti ka palju maandatum. Ta ise on nii tasakaalus endaga, et ma kohe võtan ja matkin seda. (käib nagu selline avastus: Kõik mida kogen olen ma kunagi soovinud. Praegune hetk on minu unistuse realistatsioon) See on väga lihtne ja meeldiv.

Mõtlesin siin siis sõnadesse panna oma “avastuse pursked”.

Sain kuidagi aru, et naine saavutab oma tunnete haripunkti tasakaalustades või täpsemalt siis toime tulles oma ägedate hormoonidega. Seda eriti siis kui ta on rase. See on seotud tegelikult oma potentsiaali realiseerimisega siin Maa peal.

Ma arvan, et iga naine peaks siinse elu jooksul kogema rasedust. Enda soovitus: enne tegele oma sooviga rasedaks jääda, sest kogu kogemus on imelisem, kui oled teadlikult otsustanud sünnitada. (minu viimane klõks käis siis kui seesama jubedaim hirm sünnitamise ees kadus, u aasta aega enne rasedust.)

Mina tahtsin kogeda, sest teadsin sisimas, et rasedus avab minus mingid blokid, mis on peale jäänud lapsepõlvest. — dramaatiline lapsepõlv, emakuju puudumine.

Rasedus on palju mõnusam kui usaldada kogu Universumi ja elu loomulikku kulgu. Küllap on ka seetõttu sünnitus kergem, aga sellest kirjutan kindlasti hiljem.

Raseda hormoonid on võimsad ja ma usun, et see seisund on literally see kõige vabastavam, ülendavam. Tunnen, et ma justkui teaksin kõike.

Tunnen, et kogu minu sisemus: tunded, mõtted, teadvus, alateadvus on koondunud minu lapsesse. See kõik kasvab minu emakas ja lapses. See on koguaeg temaga ja tema on kogu mu sisemus. (Selle tunde juures tahaksin kunagi kindlasti peatuda)