Reet AIESECis: Ütle väljakutsetele “jah!”
Värsketele üliõpilastele öeldakse kohe alguses, et nad peaksid leidma midagi, millega peale õpingute veel tegeleda. Olgu see siis sport, muusika või meie AIESECi-kontekstis, organisatsioon.
Ei mingit kahetsust
Otsuse mingi organisatsiooniga liituda tegi Reet juba esimesel koolinädalal, kuna tundis, et vaid õpingutega tegeleda on liiga igav. Nagu ka mõni teine liige, sattus Reet infoõhtu kuulutuse peale juhuslikult ning tasuta söök meelitas tudengi üritusele kohale. Reet läks üritusele kohale oma sõbranna Piibega ning esimese asjana valmistas meelehead vastu jooksnud koer. Samuti tekitas kohe hea tunde kontoris mängiv lemmikbändi muusika. Kuna Reet ise oli sellel hetkel suhteliselt tagasihoidlik, siis ta ise ütleb, et kõikide inimestega rääkimine teda veidi hirmutas ja õhtust ta suurt ei mäleta. Vaatamata sellele lahkus ta infoõhtult hea tundega ja ei kahetse oma otsust liituda mitte kuidagi.
Esimesel kuul AIESECis oli Reet ürituste korraldamise tiimis, kus nad hakkasid korraldama igaaastast pannkoogipidu PANKA. Tema ülesandeks oli eelarve koostamine ning muude rahaasjadega tegelemine. Sealt sai Reet finantsi maitse suhu ja selle ala asepresidendi kohale ta ka hiljem kandideeris.
Pärast esimest kuud tundis Reet, et soovib midagi rohkemat organisatsioonis ära teha. Ta küsis endale lisakohustusi juurde ja nii alustaski ta novembri alguses tööd sissetuleva praktika tiimis. Seal tegi ta kõnesid ettevõtete tegevjuhtidele, et pakkuda neile võimalust saada enda firmasse praktikante välismaalt. Alguses oli see Reedale hirmutav. Ise kirjeldab ta end sel ajal kui tagasihoidlikku ja mitte väga enesekindalt inimest, kuid just see ülesanne andis talle kõvasti julgust juurde. Reet pidi oma mugavustsoonist lahkuma ja kõnede lõpus sai ta aru, et asi polnudki nii hull. Lihtsalt oli raske on ette kujutada, et teiselpool toru on täiesti tavaline inimesed.
Redelist üles
Reeda põhimõte AIESECis oli algusest peale see, et ta ei ütle väljakutsetele “ei”. Ta nägi, et organisatsioon on koht, kus ennast arendada ja et kõik asjad, mis teda sellel hetkel hirmutasid,tulevad talle pikemas perspektiivis kasuks. Terve oma algusaja oli ta öelnud võimalustele “jah” ning seega ei ole üllatus, et Reet juhatusse kandideeris.
“Kindlasti oli see mõte alguses hirmus, kuna ma ei mõelnud tol hetkel endast kui juhist või üldse võimalusest, et minust võiks kuidagi juht saada.”
Juhatusse sai Reet 2018. aasta veebruaris finantsi asepresidendiks. Oma otsusele on Reet tänulik ja aasta hiljem, kui ta teekond AIESECis sai läbi, anti need võimalused uutele liikmetele. (AIESECis vahetub juhatus iga aasta tagant.)
Kõige eredamad mälestused on Reedal AIESECist meeles seoses konverentsidega. Konverentside ajal saab tundma õppida organisatsiooni inimesi ja uusi teadmisi nii AIESECi kui ka enda kohta.
Reet ütleb, et ilma AIESECita ei oleks tal nii palju sõpru erinevatest valdkondadest. Just inimesed ja seltskond on see, mis teeb AIESECi veel erilisemaks ja mis teeb otsuse siia jääda kergemaks.
AIESECis olemine avas mulle võimalusi enesearenguks ja näitas mulle ka seda, et minus on potentsiaali arenguks. Mulle anti platvorm, kus ma saan oma arvamusi avaldada ja saan osaleda organisatsiooni arengus.
Üks raske hetk Reeda jaoks oli sügisperiood, kui ta oli kolm kuud ära olnud ja tagasitulles oli finantsiliselt palju muutunud. End graafikusse tagasi saada oli keeruline ning ka AIESECi tööga uuesti äraharjumine tundus võõras. Inimesed olid õnneks vastutulelikud ja Reet jäi vaatamata raskustele ellu.
Reet ütleb uustulnukatele “Kes ei tööta, see ei söö.” Et midagi saavutada peab panustama oma aega ja tahtejõudu. AIESECis on arenguruumi tohutult ja inimesel peab lihtsalt olema see soov ja tahe areneda.
Liitu AIESECi perega! Kui sind huvitab enda arendamine, avalik esinemine, projektide loomine, müük, juhtimine või turundus, siis on AIESEC koht sulle!
Liitu meiega!
