Üks peaminister korraga!

Kindlasti on Kaja Kallas inimene, kes saab hakkama ilma peaministri büroo juhi irvitava, või isegi kergelt mõnitava, toetuseta. Kaja Kallasel pole vaja ka erakonnakaaslaste erilist ambrasuurile viskumist, tõestamaks tema naisterahvaks olemist.

Kaja Kallas erineb meie kodukootud isalikest-, muidu räuskavatest- või, tavaliselt enne valimisi, erilist isamaalisust teesklevatest poliitikutest- erakonnajuhtidest kardinaalselt. Ta on saanud väga hea hariduse ja teinud edukat advokaadikarjääri, ta on euroopalikke arusaamasid, tavasid ja kombeid järgiva uue põlvkonna esindaja.

Tema kõnepruuk, võrrelduna senistes debattides osalenutega, on seetõttu ka hoopis teistsugune ja võib tunduda vähem jõuline. Naised ei pane kedagi ahju ega materda kolleege, kui nende arusaamad erinevad. Samas on Kaja Kallase juhtimisel Reformierakonnas kokku pandud selge nägemus poliitilistest suundadest Eesti elu arenguks, et võita valimised 2019. aasta märtsis. See on Reformierakonna poliitikute (naiste ja meeste, noorte ja vanade, emade ja isade) nägemus. Ja seda kardetakse vist tõesti.

Miks muidu pushitakse mingit mõttetut võimalike peaministrite populaarsusküsitlust? Parafraseerides Lennart Meri kuulsat ütelust, küsiksin, kas meil mitte ei ole tavaks Eestis, et üks peaminister korraga? Täna on peaminister Jüri Ratas, kes programmiliselt lubab hakata üles ehitama keskklassi, olles seda viimase kolme aasta jooksul edukalt lammutanud.

Ja kui rahvas eelistab oma valikutes Reformierakonna arusaamasid ja nägemust võimalikest Eesti arengutest, siis saab Kaja Kallasest tõesti peaminister. Pealegi esimene naispeaminister. Poleks paha?