Eesti pensionite siht peab olema pool keskmisest palgast

Keit Pentus-Rosimannus, riigikogu liige

Värske uudis selle kohta, et Eesti pensionärid on Euroopa Liidus kõige suuremas vaesusriskis, on asi, mida tuleb igal juhul parandada. Vanaks saamine ei tohi üheski korralikus riigis tähendada vaesusriski langemist. Ei tohi seda tähendada ka Eestis. Vanade inimeste paremale järjele aitamine ei ole ühekordne näpuga jagatav sutsakas, vaid see peab olema kindel ja pidev.

Kui me päriselt soovime, et Eesti pensionärid saaksid elada Soome eakaaslastega sarnaselt, mitte ei peaks muretsema, kuidas igapäevaste kulutuste ja ravimitele mineva raha välja käimise järel ots-otsaga kokku tulla, siis pole muud teed, kui reformida oma majandust, et see püsiks konkurentsis ja kasvaks kiiremini kui vananemisega seotud kulud ning vältida ettevõtlikke inimesi keerulisse olukorda panevaid otsuseid (jah, ma mõtlen siin maksukaost).

Ma võiksin pikalt kirjutada sellest, kuidas Keskerakonna valitsuse korraldatud Eesti maksusüsteemi konkurentsieelise mahamängimine, maksumuudatusega vanemate inimeste tööturult eemale peletamine annab tulevikus tagasilöögi majanduskasvule ja seeläbi ka pensionidele. Aga seda teavad juba kõik niigi. Mida Reformierakonna plaan (peale üldise maksusüsteemi korda panemise) ette näeb?

Kui pensionär jätkab tööd, tuleb teda hoida

Esiteks — tuleb uuesti sisse viia põhimõte, et keskmine pension on tulumaksuvaba. Kuniks me pensionid on väikesed, ei ole lihtsalt viisakas ega õiglane neid tulumaksuga maksustada. Praegused prognoosid näitavad, et pensionid tõusevad järgmisel aastal üle 500 euro piiri, mis tähendab, et suurel osal pensionäridest tuleks hakata maksma tulumaksu. See tuleb ära muuta. Loogika võiks olla, et kuniks Eesti keskmine pension pole 1000 eurot või siis pool keskmisest palgast, seda keskmist pensioni tulumaksuga ei maksustata.

Teiseks — neid pensioniikka jõudnud inimesi, kellel tervis lubab ja kes on valmis edasi töötama, tuleb hoida nagu kullaterasid. Eestis on töökäsi puudu, mitte üle ja kui pensioniikka jõudnud inimesed on valmis edasi töötada, peab maksusüsteem seda soosima. Töötavatel pensionäridel peab olema praegusega võrreldes madalam maks, st. varem kehtinud tulumaksuvabastus tuleb neile tagasi anda. Statistikaamet on juba aastaid välja toonud seda, et töötamine on igas vanuses kõige kindlam abinõu vaesusriski sattumise vastu. Eestist võiks saada riik, kus tegeletakse kogu vananemisse suhtumise muutmisega, vanemate inimeste järjest suurema väärtustamisega, eakatele paindlikumate töötingimuste loomisega.

Kui tervis lubab tööga jätkata, aitab see mitte ainult rahalises mõttes paremini toime tulla, vaid ka heas toonuses püsida. Mul on endal väga teravalt meeles mu oma vanaemad. Minu kahest vanaemast üks lõpetas töö tegemise alles mõned kuud enne seda, kui ta ootamatu tervisehäda järel teisele poole vikerkaart kutsuti. Tema jaoks oli pensioniealisena töö tegemine võimalus kodust väljas käia, suhelda, aktiivne olla, ühiskonnale vajalik olla. See viimane on tunne, mida tihti kiputakse alahindama. Minu teine vanaema jäi pensioniikka jõudes töölt eemale. Oli abiks lastelaste kasvatamisel, toimetas koduaias, heegeldas ja tikkis. Aga lapselapsed said suureks ja aias toimetades oli igapäevaselt varsti ainult koera ja kassiga rääkida. “Üksindus närib ja hädad tulevad kallale,” — oli kõige valusam lause, mida ta mulle ühel hetkel pihtis.

2016 aasta lõpus Tööinspektsiooni poolt valitsusele antud soovitustest esimene ütleb, et riigi roll on motiveerida inimesi töötama ka kõrgemas vanuses ja tundma tööst rõõmu, sest see on parim sotsiaalne kaitse. Oleks rumalus seda mitte teha.

Eestis nagu Soomes

Kolmandaks — üksi jäänud pensionäri toetuse tõstmine ühe kuupensioni suuruseks. Seda põhjusel, et eriti raske on toime tulla nendel, kes on jäänud üksi. Praegu on üksielava pensionäri toetus 115 eurot aastas, nagu ta Reformierakonna valitsuse ajast jäi. Eks abi on sellestki, aga see abi on liiga kleenuke.

Nende muudatuste kõrval on oluline veel kaks asja. Esiteks — põhimõttelisem hoiakute kujundamine selliselt, et vanaks saanud inimene kohtaks igalt poolt väärikat suhtumist. Ühiskond vananeb ja sellega peab oskama piisavalt kiiresti kohaneda, poliitikat vastavalt kujundada. Vanemaid inimesi on aasta aastalt ühiskonnas rohkem. See peab tähendama ka tarku lahendusi selleks, et et vanemate inimeste potentsiaali ära kasutada. Teiseks — praegu on Eestis keskmine pension umbes kolmandik keskmisest palgast. Siht tuleb seada, et jõuaksime sarnaselt Soomega selleni, et Eestis on pension pool keskmisest palgast.