Järgmisel valitsusel tuleb Eesti läbi juhtida majanduskriisist

Keit Pentus-Rosimannus, riigikogu liige

Ennustus. Suure tõenäosusega tuleb Eesti järgmisel valitsusel juhtida riik läbi uue majanduskriisi ja keerulise julgeolekuolukorra.

Majanduskriisi märgid on maailmamajanduses juba mõnda aega õhus. Majanduskasvu hoog on enamikes riikides raugemas, kaubandussõjad ei näita lõppemise märke ning ebakindlust suurendavad Brexit ja populistlikud valitsused. Paljud prognoosivad, et järgmine majanduskriis saab olema eelmisest erinev — mitte järsk ja lühike, vaid pigem aastatepikkune vindumine. Vaieldakse veel, kust see täpselt alguse saab ja millise kuju täpselt võtab.

Põhjused?

Need on üldiselt etteaimatavad. Eelmise kriisi rohuna nähtud keskpankade odava raha poliitika andis küll juba niigi kõrge võlakoormaga riikide eelarvetele ajutist leevendust, aga trükivärske ja üliodav raha ei pannud valitsusi vajalikke reforme läbiviima. Keskpankade pärmi peal on globaalne võlakoormus kasvanud üle 300% maailmamajanduse kogutoodangust ja see võlamull võib peagi lõhkeda. Asi on selles, et laenude kättesaavadavuse suurenemisega on läinud alla laenuvõtjate kvaliteet — laenukapitali tootlikkus on drastiliselt langenud, laenuraha lihtne kättesaadavus lükanud edasi ümberkorraldusi ka erasektoris.

Kus täpselt tarbijate ja ettevõtjate usaldus globaalse püramiidskeemi vastu seekord kaob, on raske ennustada. Kas tuleb pauk börsidelt, kus on juba mitu kuud karu käppi nähtud või suudab president Trumpi vastuoluline läbirääkimistaktika turud tarastada ja lammutada rahvusvahelise vabakaubanduse või lendab Talebi must luik kohale kuskilt kolmandast nurgast.

Euroopa hoiab juba tükk aega hinge kinni Itaalia koha pealt — kas tänastel populistlikel valitsejatel “õnnestub” vallandada täiemahuline eurokriis või saadakse viimasel hetkel siiski pidama. Itaalia riik elab juba ammu oma laste arvelt — riigi võlakoormus on üle 130% riigi majanduse kogutoodangust.

Euroopa olukorda ei tee kergemaks Brexit, mis tundub lõppevat brittidele kõige halvemal võimalikul kujul ja avaldab sellele suurele majandusele kindlasti olulist negatiivset mõju. Niisamuti Macroni nõrkus ja Merkeli lahkumine ehk küsimus sellest, kes hõivab tema koha “vaba maailma liidrina”.

Putini Venemaa jätkab samal ajal jultunult oma lääne lõhkumise ja naabrite küljest tükk tüki haaval hammustamise poliitikat.

Järgmised neli aastat ei ennusta tulla väikesele Eestile kerged.

Reformierakond on Eesti valijale selles mõttes kindel valik, et me teeme maksud uuesti korda, kogume raskemateks aegadeks piisavad reservid, kaitseme ja kasvatame pensione ja tõstame kaitsekulusid. Lähtume elutervest talupojatarkusest — tahad paremat tulevikku, ole igaks juhuks valmistunud ka võimalikeks proovilepanekuteks.