Jaanus Ratas: kohalikud kogukonnad vajavad kindlustunnet

Jaanus Ratas, Lääne-Nigula volikogu liige

Lühikese aja jooksul on Lääne Elu veergudel ilmunud mitu arvamusartiklit, mille keskmes on olnud Lääne-Nigula valla haridustemaatika, seda eelkõige Nõva kooli ümber toimuvaga. Oleme saanud lugeda nii ilusatest põhimõtetest kui ka reaalsetest faktidest. Kuigi eesmärgid on reeglina kõigil õilsad, saame hinnanguid anda siiski tegude põhjal. Selge on aga see, et teema pakub palju kõneainet.

Lääne-Nigula valla hariduselu juhtimise muudab keerukaks eelkõige tõsiasi, et vähem kui aasta tagasi oli veel viis erinevat omavalitsust, kes kõik võitlesid omal moel hariduselu maksimaalse jätkumise eest oma piirkonnas. Nüüd vaadeldakse Lääne-Nigula valla hariduselu tervikpilti, mis on sootuks erinev kui oli aasta tagasi igal omavalitsusel kohapealt hinnates. Tervikpilt on kahtlemata oluline, kuid pärast iga ühinemist on tähtis anda kogukondadele aega kohanemiseks.

OÜ Geomedia koostatud Lääne-Nigula valla hariduse arengukava esitlus annab kahjuks ainult hetkeolukorra statistilise ülevaate. Selles on esile tõstetud ka mitmed küsimused, mille kohta on tarvis seisukoht alles kujundada. Antud arengukava oli arutlusel Võntküla külamajas toimunud haridusvõrgu arengukava arutelul, kuhu kogunesid Lääne-Nigula valla haridus- ja vallajuhid, kuid paraku ei ole see jõudnud hariduskomisjoni ega volikogu lauale. Neeme Suur küll kinnitab Lääne Elu arvamusloos, et koolijuhid on põhimõtteliselt seda meelt, et mingid reeglid tuleks kolmanda kooliastme (7.-9. kl) pidamiseks sätestada, kuid keeruline on sellele ametlikult tugineda, kui puuduvad protokollilised kinnitused. Võntkülas toimunud arutelust ei leia ühtki protokolli.

Kohalikud kogukonnad vajavad kindlustunnet, seda eriti praeguses emotsionaalselt keerulises olukorras, kus kohapealsete tähtsate küsimuste otsustamise õigus on antud oluliselt kaugemale, kui see on olnud varem. Paraku on aga tunda, et sellest kindlustundest on kõige enam puudu jäänud Nõval. Vähemalt on Nõva poolt kuulda kõige rohkem rahulolematust — õpilaskodu sulgemine, plaan sulgeda Nõva kooli III kooliaste ning segadused osavallakogu koosseisu ümber. Kas see kõik on omavahel seotud sündmuste ahel või kokkusattumused, seda saab igaüks juba ise otsustada.

Tänaseks on abi otsitud ning osaliselt ka saadud nii kohtult kui ka vabariigi valimiskomisjonilt. See aga ei tohiks kindlasti saada igapäevaseks praktikaks. Mõnedki probleemid on juba eos lahendatavad, mis eeldab aga tihedat koostööd nii probleemi tõstataja kui ka vallavalitsuse vahel. Kahtlemata on sellest koostööst puudu jäänud. Kindlasti ei ole ühelgi probleemid mustvalget lahendit, kuid siinkohal ma ootaksin vallavalitsuse oluliselt suuremat tahet erimeelsuste lahendamiseks kohapeal. See, kui probleemsetes olukordades ei suudeta kokkuleppeid saavutada ja selle asemel lahendatakse neid kohtus ning muudes instantsides nõrgendab valla usaldusväärsust ning näitab vallajuhtide suutmatust või tahtmatust teha konstruktiivset koostööd.

Ühinemisjärgsed neli aastat on minu hinnangul endiste valdade kokkukasvamise periood, mis näitab ära iga endise valla tugevused ja nõrkused, muu hulgas ka koolide võimekuse või võimetuse jätkata senisel kursil. Kui varasemalt võitles oma kooli püsimise eest omavalitsus, siis täna on see vastutus liikunud suuremal määral koolijuhtidele ning kohalikule kogukonnale. Olen jätkuvalt seisukohal, et peame kõigile valla koolidele andma võimaluse areneda ja tõestada oma võimekust jätkata senisel kursil. Tähtis on, et igal koolil oleks motiveeritud juht ning toetav meeskond, keda toetab ka vallavalitsus.

Kahtlemata tuleb seada eesmärke, kuid need peavad olema suunatud pigem tulevikku ning minu hinnangul ei tohiks ühegi kooli ega kooliastme sulgemise ajend olla poliitilisel tasandil kokku lepitud piirarv.

Avaldatud LääneElus 26. juuli 2018