Koalitsiooni tõehetk: eestikeelne haridus

Jürgen Ligi, riigikogu liige

Eesti Reformierakond
Sep 10 · 4 min read

Selle koalitsiooni suuremaid tõehetki on täna parlamendi hooaega sisse juhatav eelnõu. Juba esimene hääletus otsustab, kas Eesti haridus muudetakse ühtseks ja eestikeelseks alates lasteaiast. Aga ta otsustab ka, kes meid valitsevad, see on lakmustest kogu praeguse võimu mõttele.

Asi peaks olema selle parlamendikooseisu kõige suurem, põhimõttelisem ja ühiskonda enim mõjutav reform ja pälvima enamuse toetuse, kuivõrd eelmises riigikogus toetas Reformierakonna sarnast eelnõu kuuest erakonnast sõnades viis, vastu oli ainult KE. Toetajate ülekaal selles riigikogus peaks olema isegi suurem.

Ent Mihhail Kõlvart on öelnud, et praegune koalitsioon sündis just paralleelse venekeelse kooli säilitamiseks. Ta rõhutaks ekstra üle, et Isamaa ja EKRE olid ainsad, kellega vene kooli alles sai hoida. See on päris võigas avaldus kontekstis, kus organisatsioon Vene Kool Eestis on Kapo aastaraamatute peakangelasi kui Kremli käepikendusi, Keskerakonna sõbrad on aga sõnades rahvuskonservatiivid. Euroopas tähendab rahvuskonservatiivne enesemääratlus küll tihti, et ollakse sõsar nõukogulikule konservatiivsusele, järgitakse Kremli poliitilist agendat ja ollakse Kremliga seotud ka rahastuse kaudu. Tänane hääletus on nii Isamaale kui EKREle hea võimalus tõestada vastupidist ja eelnõu toetada.

EKRE puhul saame loota vaid nende valimisprogrammile, mis lubab otsesõnu vene koolide eestikeelseteks muutmist, Isamaa puhul on peale programmi ka hulk eelmise kogu saadikuid, kes siis hääletuseks kempsu ei põgenenud ja rohelist vajutasid. Eriline lootus on taas nende esimehe, aseesimeeste ja peasekretäri toetusele.

Parteide jesuiitlikkust ei saa siiski alahinnata. Koalitsioonilepingusse eestikeelset haridust vaatamata valimislubadustele ei lastud ja kogu poliitiline retoorika püütakse igal võimalusel pöörata eestikeelse õppe asemel eesti keele õppele, mis on üks teine ja igivana asi ja üksi ei tööta. Jüri Ratas paneb plaadi „eesti keele õppe tähtsusest“ mängima juba kolmandat aastat ja teeb seda isegi siis, kui paluda seda mitte teha, vaid rääkida Eesti kooli ühtsest õppekeelest. Haridusminister Reps eitab sama kangelaslikult nii probleemi kui fakte, hiljuti Narva kolledži debatil isegi tõsiasja, mis peaks olema talle igapäevaseks juhiseks — vene koolide PISA testid on eesti omadest aasta võrra kehvemad ehk sealt saavad tema valijad kehvema hariduse ja elusaatuse.

Ratase teise valitsuse koalitsioonileping on veel rohkem venekeelsete haridust turvav ja räägib taas eesti keele õppest. Kindluse mõttes loodi ka selleteemaline Riigikogu erikomisjon ja et tähelepanu eestikeelselt hariduselt eriti kaugele viia, määrati komisjoni juhtima venekeelse hariduse suuremaid eestkõnelejaid Mihhail Stalnuhhin. Päev enne RE eelnõu lugemist anti menetlusse lausa vastueelnõu, mis farsina teeb koalitsiooni poolt koalitsioonile ülesandeks arendada ikka jälle eesti keele õpet. Tuntud näitleja esituses pidi see kindlustama tähelepanu kõrvale juhtimise teemalt.

Sisu poolest on RE eelnõu paindlik ja jätab võimaluse liituda kõigile erakondadele. Põhitekst on lakooniline, seletuskiri markeerib ära hulga teemasid ja autorite visiooni, mis pole siiski valitsusele siduv. Täitevvõimule jääb tema vastutus — korraldada-, sealhulgas analüüse, koostööd, kaasamist, realiseerimist. Asjasse puutuvad omavalitsused kui põhilised koolipidajad ja lasteaiaomanikud, huvigrupid, ülikoolid, teadlased, riigiametid, halduskogud. Koolide, metoodikate, üleminekuvormide, piirkondlikke erisuste asja saab kõike paindlikult otsustada valitsuse korraldusel.

Ent on igati põhjus plaanida ajakuluks kuni üheksa aastat stardiga esimesest klassist, järsema alternatiivi puhul kolm, 1., 4., 7. klaasist. Pikem variant oleks vastus õpetajaskonna probleemile, sest algastmes töötavad klassiõpetajad, kelle õppeks on ülikoolis tekkinud isegi konkurss. Õpetajate puudust peab leevendama ka koolivõrgureform, milleta nad ei saa kunagi täiskoormust.

Ka koolijuhtimisse peab riik saama sekkuda ja selleks oleme esitanud direktorite välishindamise eelnõu. Kui kooli tulemused on nõrgad ja kohalik võim selle juhtimist ei paranda, peab riik saama sekkuda. Avalikuse ette jõudnud skandaalidest süsteemsem on probleem mõnes Põhja-Eesti omavalitsustes, kus koolipidaja ei nõua isegi direktori ja õpetajate keeleoskust. Ent õpetaja, kes ei suuda ega taha ise õppida, ei saa olla eeskuju õpilastele.

Ette tuleb valmistada arvatavalt seitsme seaduse muudatused, planeerida koolivõrk ühtseks, üle vaadata õpetajate ettevalmistus, õppevara, piirkondlikud ja koolide arengukavad, ajakava, rahastus. Poliitiline suunis parlamendi poolt on selleks kõigeks hädavajalik, vastasel korral oleme veerand sajandi pärast sarnases olukorras ning nagu viimane inimarengu aruanne kirjeldab on ühiskond segregeeritud ja ebakindel, venelastel seejuures halvemad võimalused saada head haridust, tööd elukohta kui võiks, isegi tervisenäitajad kehvemad. Keskerakonna huvi võiks olla siin numbrites eriti suur.

Erakondade kommentaarid jätavad skepsise, et saalis ilma silmakirjalikkuse paraadita ei saa. Variante on põhimõtteliselt kaks. Kui debatti lausa ignoreerima ei hakata, siis võib oodata algatajale uusi pretensioone andmete ja analüüside ainetel, mis ei kuulu parlamendi, vaid just ülesannet vajava täitevvõimu pädevusse. Ja ilmselt korratakse etteheidet „kus te enne olite!“. Õige vastus on, et haridusministeeriumis poolteist aastat erinevalt Isamaa ja Keskerakonna kahest aastakümnest. Taju, et ühiskond on asjaks valmis vaatamata sellele, et HTMs polnud ettevalmistusi tehtud, lihtsalt jõudis kolme aasta eest kohale. Varem ilmselt ei pruukinud seda valmisolekut ühiskonnas ollagi. Aga kui kolm erakonda alles nüüd eesti keele õppe ettepaneku esitasid, on „kus te enne olite“ kõigi ülejäänute jaoks päevakorrast maas, või kuidas?

Avaldatud 10.09.2019 Delfi

Arvamuslood

Reformierakonna arvamuslood

    Eesti Reformierakond

    Written by

    Oled Reformierakonna programmide arutelukeskkonnas. Siin me esitleme uusi ideid, uuendame vanu ja arutleme, et jõuda Eesti järgmiste sihtideni

    Arvamuslood

    Reformierakonna arvamuslood

    Welcome to a place where words matter. On Medium, smart voices and original ideas take center stage - with no ads in sight. Watch
    Follow all the topics you care about, and we’ll deliver the best stories for you to your homepage and inbox. Explore
    Get unlimited access to the best stories on Medium — and support writers while you’re at it. Just $5/month. Upgrade