Kristen Michal: hea lennuühendus toob Eestisse sama palju lisaraha kui istuv valitsus praegu Lätti viib

Kristen Michal, majandus- ja taristuminister 2015–2016, riigikogu majanduskomisjoni liige ning Tallinn — Helsinki püsiühenduse toetusrühma esimees

Ühenduste kvaliteet määrab igaühe elus palju. Riikidega pole teisiti, ühendused määravad kuuluvuse.

President Lennart Meri näiteks unistas Tallinn — Berliini rongiühendusest, mitte luksuslikematest restoranvagunitest Moskvasse. Reformierakonna plaan on kvaliteetsed ühendused, mis teevad Eestit suuremaks, liites meid ruumiga kuhu tahame kuuluda. Siseriiklik teedevõrk peab olema kaasaegne, inimeste teedelveedetud aeg lühemaks muutev ja ohutust, mitte liiklusstressi pakkuv. Tallinn — Helsinki tunnel kasvatab majandust, nagu ka lennuühendused. Neljarajalised teed tõstavad ohutust ja annavad majandusele uut hoogu üle Eesti.

Kaugemalt kodupoole tulles — Eestit teevad suuremaks kvaliteetsed ühendused Euroopaga. Rail Baltic — kiire rongiühendus Euroopa südamesse — on Lennart Meri unistuse realiseerimine. Sõit rongiga Berliini on vähem kui kümne aasta pärast reaalne võimalus. Reserveeritult tuleb suhtuda selle ühenduse kriitikutesse. Palju sõltub istekohast, Keskerakond on tänaseks näiteks pooldajaks üle tulnud. Liisk on pealegi juba langenud, trammiühendus Lennart Meri nimelise lennujaama ja Tallinna südalinna vahel on Rail Balticu tuleku esimene käegakatsutav samm. Uued trammid ja ühendused on pärit juba eelmise valitsuse ajast, nagu mõtted Tallinna Sadamast sarnase trammiliini vedamisest, kuid transpordivaldkond ongi pika inertsiga — täna tehtavad valikud avaldavad mõju pikalt.

Rail Baltic, mis nagu öeldud, juba kindel, muutub Põhja — Lõuna suunalise kaubaveo jaoks veel kordades põnevamaks, kui liigume uuringutest edasi ja võtame ette Tallinn — Helsinki tunneli. Idee, mis mõned aastad tagasi oli olemas paljuski tänu Ülle Rajasalule, Kaarel Kosele ja paljudele teistele entusiastidele sai uuringurahad, kui Soome minister Anne Berner ja allkirjutanu sõlmisid koos Tallinna Linna, Taavi Aasa ja paljude teistega memorandumi. Uuring sai valmis sel kevadel, suvel on seda küllap hoolega loetud.

Järgmine valitsus on koos Soome hõimuvendadega otsustaja, kas ja millal tunneli teeme. On eraettevõtjaid, kes tahaksid seda juba rajama hakata, küsimata riikidelt sentigi. Pigem pean siiski tõenäoliseks segarahastust, nagu põhjalikus uuringus viidatud — EL, riigid ja reisijatepiletid koos kaubaveoga katavad ühenduse loomise kulud. Selle tulemusel tekkiv Tallinn — Helsinki kaksikpealinn kasvatab nii tunneliehituse aastail, kui ka hiljem meie majandusruumi ja jõukust. Eesti inimestele tähendab see võimalust 20–30 minutiga olla Helsinkis.

Ühendatud majandusruum tähendab suuremat turgu, kindlust julgeolekule keerulistel hetkedel ning atraktiivset kaksikpealinna mis on tugevam Stockholmist või Riiast. Lühidalt öeldes — tegu on plaaniga, mis loob jõukust ja julgeolekut, mitte ei jaga vaid ringi. Kas sõitma hakkab rong või Hyperloop, saab selgeks lähiaastail.

Raudteetaristu korrashoid nihkub igal aastal järjest rohkem reisrongiliikluse poole. Kaubamaht, võrreldes transiidi tipuaegadega, on madal. Rail Balticu ja Tallinna — Helsinki kaubavahetusega on küllap ka kaubavedudel tekkimas uus suund, põhja- lõuna. Eesti transpordipoliitika peab siin tegema inventuuri riigi raudteeühendustest, mida hoida ja uuendada.

Head lennuühendused toovad majandusse raha

Eestisse tulevatest ja väljuvatest ühendustest on oluline ka lennuühenduste kvaliteet. Kuna olen üks väheseid Eestis, kes asutanud toimiva lennukompanii, siis meenutan, et Eesti inimeste ja majanduse vajadus on otseühendused ja tubli ühendusepidaja Tallinnast. Toimivad lennuühendused Tallinna ja siin asuv lennukompanii tähendab majandusele aastas 100–200 miljonit. Umbes sama palju, kui istuv valitsus aastas Lätti saadab. Tublid on nii Tallinna Lennujaam uute ühenduste loomisel kui päästeoperatsioonist sündinud ja nullist alustanud Nordica. Pikemas plaanis on tähtis, et Tallinnast lennataks, ettevõtte vorm või omandiline kuuluvus on teisane, kasvuvajadusel tasuks julgemalt kaaluda erastamist või partnerite kaasamist.

Neljarajalised teed Tallinnast Pärnu, Tartusse ja Narva

Eesti siseste ühenduste pidamisel on kindlasti enim kirgiküttev teema, kas suuremad maanteed saaks teha neljarajaliseks. Vastan, et saaks. Mis see maksaks? 1,5 miljardit ja konservatiivselt kümme aastat. Olles majandus- ja taristuminister kelle ajal sai alustatud vaba Eesti ajaloo suurim taristuehitus, 170 miljoni eest Kose — Mäo neljarajaliseks tegemine, tean, et plaan neljarajalistest teedest on tehtav. Ka laenuta, kui Eesti rahaasjad korras hoitakse. Lähiaastate Maanteeameti eelarve on suurusjärgus 300 miljonit, neljarajaliste teede tegemise rahastus on osaliselt leitav muude tegevuste, ehituste ajastamise arvelt ja osa raha tuleb sellele juurde leida.

Ühendused, mis on majandusele ja tegelikult igaühele olulised, puudutavad andemete liiklumist. Kvaliteetne andmeside peab olema tagatud kogu Eestis. Olen isiklikult veendunud, et tulevik ei ole juhtme küljes, kuid baasvõrk peab ka mobiilseks tegutsemiseks või kõrgemate vajadustega kiireks ühenduseks olema välja ehitatud. Suur töö on siin tehtud, aga osa on veel ees. Eesti peab ka tulevikus olema stardiplatvorm uute kiirete standardite, 5G katsetused on normaalne argipäev, mitte läbimurre ülehomsesse.

Ühendusi ja taristut, millest kirjutada on palju. Pole majandus- ja taristuinimest kes isegi jahedal päeval ei õhetaks mõttest, et midagi saab paremaks teha. Energeetika, ühendused uute, suuremat tootlikkust näitavate ettevõtetega, sammud energiakokkuhoiuks ja palju muud on järgmise nelja aasta tööpõld.

Siseriiklikud transpordiühendused, praamid, bussid ja lennuühendused

Mõni sõna veel ka Eesti sisesest transpordist. Praamisegadus, mille pärandas mulle eelkäija, sai lahendatud ja lähiaastail on küllap vaja edasi liikuda, sest reisijate arv suureneb. Saaremaa sild on minu meelest plaan, mida tasuks kaaluda. Esimese valiku peavad tegema saarlased, sealt edasi saab hakata tegema arvutusi ja otsida vastust küsimusele, et kui erasektor seda rajada soovib, mis on riigi panuse vajadus. Eestisisesed lennuühendused on kindlasti teema, näiteks plaan panna Kuressaarde sõitma suurem lennuk, kui eelmine on püsivalt kõrge täituvusega.

Küll tuleb selle valitsusega koos anda kaasa Kadri Simsonile ja keskparteile sinivalge tasuta silt. Vananenud plaani asemel vajavad Eesti inimesed kvaliteeti, uusi lahendusi. Mõned aastad tagasi arutasime saarlastega, riigikogus ka Kalle Laanetiga, et Saaremaa võiks olla koht kus rakendada selliseid lahendusi, kus inimene saab ise kasutada nõudetransporti. Kas tarkvara, dispetšeri abiga või mistahes moel. Eestile hästi omased ja armastatud nutikad lahendused on vastukaal lihtsalt tsirkuleerivatele bussidele. Mis kasu on tihedamast ühendusest, kui te ei taha sinna sõita? Keskerakonna plaan on siin samast liigast nagu Tallinna bussidega ringelnud reisisaatjad. Mäletate veel neid vestidega tegelasi? Innovatsioon ja uued lahendused ei teki kohtades kus loobitakse arutult raha — Eesti tee peab olema targad lahendused.

Kokkuvõttes — plaanid on meil valmis ja nende teostamine on Eesti tänaseid võimalusi arvestades täiesti realistlik. Kõik millest ülal jutt, on ministrina kas juba alustatud või arvutatud. Viimane, tasutud tasuta transport muidugi välja arvata. Ühendused Eestist välja ja Eesti sees määravad meie inimeste ja majanduse tuleviku jaoks palju. Hoiame siis Eesti hästi ühendatuna.

Arvamuslugu on avaldatud ajalehes EPL 17.08.2018

Arvamuslood

Reformierakonna arvamuslood

Eesti Reformierakond

Written by

Oled Reformierakonna programmide arutelukeskkonnas. Siin me esitleme uusi ideid, uuendame vanu ja arutleme, et jõuda Eesti järgmiste sihtideni

Arvamuslood

Reformierakonna arvamuslood

Welcome to a place where words matter. On Medium, smart voices and original ideas take center stage - with no ads in sight. Watch
Follow all the topics you care about, and we’ll deliver the best stories for you to your homepage and inbox. Explore
Get unlimited access to the best stories on Medium — and support writers while you’re at it. Just $5/month. Upgrade