Michal referendumist 2021: Vabadus, mitte traditsioonid, on ründe all

Kristen Michal, riigikogu liige

Eesti Reformierakond
Jan 16 · 3 min read

Rahvaküsitlus perekonnaseaduse üle kinnitamiseks aastal 2021 pole erinev mistahes maksumaksja raha virutamise teel tehtavast reklaamikampaaniast. Probleemi, mida õigupoolest lahendataks ju pole, peale poliittähelepanu, kuid arvestatav kulu ja tulemus kus rahvast lõhestatakse, juba ette kindel. Kellele on kasulik, et Eesti rahvas jaguneks seejärel võitjateks ja kaotajateks? Märgiks, mis püsib veel kaua ja kindlasti toob tagajärjeks populaarkonservatiivide soovi reklaami postkasti saatmise kõrval piiluda riigi sildi all inimeste koju ja pisut magamistuppa.

Eesti ajaloo ja riikluse DNA pealiin on vabadus, iseolemine. Esiisad võitlesid, vanemate põlvkond laulis ja meie lapsed on sünnist vabad. Vabal maal, vabad poisid ja tüdrukud. Kellele võõras ei ütle, kuidas elada, muud keelt rääkida ja õige mõelda. Seda äraspidisem on tundmus, et ise asume selle võõra rolli, kes ütleb kuidas keegi teine elama peaks.

Kuidas muudmoodi mõelda Keskerakonna ja EKRE ühisest plaanist korraldada maksumaksja raha eest küsitlus? Muidugi, mitte küsides ainukese küsimuse, mis tegelikult oleks kohane — kas Keskerakonna ja EKRE armastuseta kooselu on lubatav? See on ju tegelik küsimus, mida terve Eesti varsti pea aasta üle elab. Rahva vastus valitsusele ilmselt ei meeldiks. Seetõttu on plaan kohalike valimiste päeval küsitleda inimesi hoopis … perekonnaseaduse kehtivuse teemal.

Lahendus on, nüüd otsitakse probleemi, mis sellega sobiks

Küsimus, kas abielu võiks jätkuvalt olla naise ja mehe vaheline, on tegelikult maksumaksja aja ja raha kasutamine nende reklaamiks, kelle juhi arvates Laulev Revolutsioon, iseseisvumine oli massihüsteeria, milles mõisahärral osaleda ei tasunud. Samahästi võiks üle kinnitada küsitlusel, et meil on parempoolne liiklus, miks ka mitte.

Abielu, ainsuses mehe ja naise vahel on perekonnaseaduses kirjas. Seda pole kahtluse alla seadnud ükski poliitiline jõud riigikogus. Isegi auravast kaabust tõmmatud fantaasia lillast brigaadist, kes homoteerulliga hommikust ringi sõidab, pole tänaseni näole andnud. Ehk oodatakse populaarkonservatiivide punkris hirmulugusid pajatades kaalujälgijate rühma rünnakut moosile ja 1997 aasta rariteetsetele Helle-Moonika vastlakuklitele, mis aukohal riiulil? Kaalujälgijad ehk annavad mulle nalja andeks. Aga see näide meenub mulle alati, kui kuulen verevaesete musta riietatud mehikeste juttu, kuidas need pagana homod nende naisi minema meelitavad.

Aga kuidagi oleme ummisjalu ruttamas olukorda, kus me riigina mitte ei seisa oma inimeste vabaduse eest, vaid tahame inimestele öelda, kuidas peaks elama? Kas me ise tahaks, et meile öeldaks kuidas elada? Kas konservatiiv tahaks, et tema eluvalikud teeks sotsiaaldemokraat? Ei usu. Ja ehkki viimased olid eelmise juhiga kuulsad ka Eestis oma võimes arvata, et on inimkonna parim osa, teades, kuidas inimese elama peaks, on nemadki vast mõistnud, et inimeste vabadus on ülem poliitiku arvamusest, et tema valgustatud tarkus on kingitus rahvale, mille eest peaks teda tänama monumentaalskulptuuriga. Olles tagasihoidlik.

Samamoodi, vabadust hoopis juurde luues tuleks maailma ajastuvaimule vastassuunas liikuda. Kui mujal ehitatakse müüre, füüsilisi või virtuaalseid, siis Eesti peaks hoiduma selliste müüride loomisest inimeste vahele, riigis sees. Hinnates hoopis vabadust. Oma vanemate panust, et igaüks saaks elada nagu tahab, teise küsimata pealesurutud õpetusteta.

Ela nagu tahad, sinu eraelu pole riigi ega minu asi

Abielu mõiste on seaduses kirjas, nagu öeldud ja õigupoolest keegi seda peale populaarkonservatiivide pole kahtluse alla seadnudki. Püromaani püüdlikkusega enda süüdatud tulekahju dramaatiliselt kustutama asudes käituvad nad ka antud asjas. Peale enda süüdatud leegi pole rünnakut mida tõrjuda. Ainus ongi endi rünne vabadusele ja Eesti tervemõistuslikule eluhoiakule, et igaüks elab kuidas tahab. Pole teiste asi kuidas, nagu ei ole tema asi kuidas teised oma eraelu korraldavad. See hoiak kehtib nii Setus kui Saares.

Siin võikski peaaegu lõpetada. Üks asi tahab siiski märkimist. Arvan, alguses viidatuna, et pseudoreferendumküsitluse näol on tegu parteilise enesereklaamiga maksumaksja raha eest, vargusega. Selle kulud peaks seaduse järgi katma need kes tahavad sellist reklaamikampaaniat teha, veelvähem on poliitreklaamil kohta valimisjaoskondadesse.

Samal ajal kui otsime pisikestele vajaminevat raha lastehaiglale eurode kaupa või arutame kuidas saaks kokku piisavalt, et osta näiteks laste elukvaliteeti parandavaid insuliinipumpasid, ei saa kergekäelist võimulolija enesereklaami ja maksumaksja raha prassimist vaikides vaadata. Isegi kui sildiks on küsitlus, on ette selge, et selle eesmärk pole mitte inimeste hoiaku teadasaamine, rääkimata probleemi lahendamisest, vaid enda näitamine maksumaksja taskust.

Kohane oleks juba stardis valemäng katki vilistada. Probleemi ühiskonnas, mida lahendada ei ole. Ründe all maailmas ja Eestis ei ole mitte traditsioonid vaid vabadus. Hoopis vabadus, see kõige kallim, vajab Eesti kaitset.


Arvamuslood

Reformierakonna arvamuslood

    Eesti Reformierakond

    Written by

    Oled Reformierakonna programmide arutelukeskkonnas. Siin me esitleme uusi ideid, uuendame vanu ja arutleme, et jõuda Eesti järgmiste sihtideni

    Arvamuslood

    Reformierakonna arvamuslood

    Welcome to a place where words matter. On Medium, smart voices and original ideas take center stage - with no ads in sight. Watch
    Follow all the topics you care about, and we’ll deliver the best stories for you to your homepage and inbox. Explore
    Get unlimited access to the best stories on Medium — and support writers while you’re at it. Just $5/month. Upgrade