Parem tervis nõuab paremat ennetustööd

Vilja Toomast, Riigikogu liige

Hiljuti korraldas Tallinna Tervishoiu Kõrgkool koostöös Eesti Terviseedenduse Ühinguga rahvatervise teemalise poliitikute debati, millel väitlejana osalesin.

Vananeva rahvastikuga ühiskond nõuab aasta-aastalt suuremaid kulusid riigi rahakotist haiguste raviks. Seetõttu on üheks riigi tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkuse tagamise meetmeks haiguste ennetus ja tervise edendamine.

Arutasin hiljuti Eesti Terviseedenduse Ühingu debatil, milliseid ennetavaid meetmete saaks Eestis rasvumise, ülekaalulisuse ning sõltuvusainete liigtarvitamise vähendamiseks Eestis kasutusele võtta. Puudutasime ka Eesti rahvatervise süsteemi korraldust ja koordineerimist üldisemalt.

Debati keskseks mõtteks jäi, et terviseedendus, mis omakorda loob eeldused haiguste ennetuseks ning paremaks terviseks on meie kõigi töö. Suhtumine oma tervise hoidmisesse ja haiguste ennetusse, on need väärtushinnangud, mida tuleb kasvatada piltlikult öeldes juba lapseeast peale. Teisisõnu on see kodu, lasteaia, kooli ja laiemalt kogu ühiskonna koostöö.

Uuringute järgi on iga viies Eesti erinevas eas laps ülekaaluline. Loomulikult on ka selle probleemi lahendamiseks vaja haridusasutuste ja kodu head koostööd. Esiteks laste liikumisharjumused, teiseks puhas ja tervislik toit ning selle kõigega peaks alustama juba lasteaiast peale.

Lasteaedades peaksid olema liikumisspetsialisti ametikohad. Kahjuks on selle eesmärgi täitmine hetkel rahaliste vahendite taga kinni ja on täiesti arusaadav, et lasteaia õpetajad ja kasvatajad ei suuda kõiki valdkondasid katta.

Koolides tuleks minu arvates suuremat tähelepanu pöörata kehalise kasvatuse tundide arvu suurendamisele. Reformierakond on oma valimisprogrammis välja käinud liikuma kutsuva kooli programmi idee, mis käsitleb kooliõpilaste kehalise kasvatuse õpet laiemalt. Juba alates põhikoolist võiksid lapsed kooli ja kodu vahel liikumiseks kasutada näiteks jalgratast või käia jala. Lastele on vaja eeskujusid, olgu need vanemad õpilased, meeldivad õpetajad või lapsevanemad, kelle ainus liikumisvahend tööle jõudmiseks ei ole buss või auto. Üksnes eeskujudest paraku ei piisa, riik peab selle tarbeks looma turvalise liikluskeskkonna üldisemalt ning senisest enamgi veel panustama jalgrattateedesse.

Lisaks liikumisharjumustele on ääretult oluline kvaliteetne toitumine alates lasteaiast. Kahjuks on endiselt haridusasutusi, mille puhvetite valikus on ülekaalus suhkrurikkad karastusjoogid ja saiakesed.

Kuid see kõik hakkab peale siiski kodust! Väga oluline on lastevanemate teadlikkuse tõstmine nii liikumisest kui toitumisest. Kui vanemad ostavad koju rämpstoidu asemel tervislikku toitu, siis laps ei tea ju, et saiake on maitsvam kui õun. Küllap ta siis ka koolis kulutab oma taskuraha pigem puuvilja, kui magusa karastusjoogi peale.

Kolmandaks murekohaks on noored ja narkootikumid. Kuidas noori narkootikumidest eemale hoida? Uuringute väitel on 25% põhikooli õpilastest vähemalt korra elus proovinud kanepit. Kas me peaksime sellega leppima?

Loomulikult algab ka siin kõik siiski kodust. Kui kodus on kõik hästi ja laste vaba aeg on tihedalt hobidega kaetud, siis pole noortel põhjust veel “lisahobisid” otsida. Oluline on siin ka kooli ja lastevanemate vaheline infovahetus ja tasuta huvialaringide kättesaadavus, sest mitte kõigil peredel pole materiaalset võimekust oma võsukesi mitmesse huviringi panna. Reformierakond lubab vähemalt ühe huvialaringi riigi poolt kinni maksta.

Lisaks narkootikumidele kimbutab noori ka alkoholilembus. Siin toimib samamoodi hästi kooli ja vanemate koostöö.

Me räägime palju kodude ja eeskujude olulisusest, aga head eeskujud ja targad lapsevanemad vajavad head tervisealast haridust. Haridus annab inimesele võimaluse teha elus valikuid, olla tööelus edukas, ühiskonnaelus kaasa rääkida, paremini toime tulla ning saavutada vaimne ja materiaalne heaolu. Haritud inimesed on ühiskonna rikkus nii majanduslikult kui sotsiaalselt. Mida rohkem on oma võimeid tundvaid ja kasutavaid hea tahtega inimesi, seda harmoonilisem on ühiskond ja seda jõukam riik. Eestil saab hästi minna üksnes siis, kui meie inimesed on haritud, loovad, ettevõtlikud ja terved.

Me teame, et tervist säästa-hoida on mõistlikum ja odavam, kui tagajärgedega tegeleda ehk haigusi ravida. Ennetus ja varajane reageerimine annab parima pikaajalise tulemuse. Hea tervis on parema tuleviku pant ja seetõttu peame oma tervist hoidma.

Riigi ülesanne on luua keskkond, mis võimaldab inimestel püsida tervena ning vajadusel pakkuda abivajajale kiiresti kättesaadavat ja kvaliteetset arstiabi. Elanikkonna vananemine põhjustab tervishoiukulude jätkuva kasvu. Riik peab looma tervishoiu jätkusuutliku rahastamise süsteemi ning tagama, et ravikindlustuse vahendeid kasutatakse parima võimaliku lõpptulemuse saavutamiseks.