Avaandmete mõjuhinnang 2022
Detsembris viis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium läbi kolmanda üleüldise avaandmete mõjuhinnangu mitmete avaliku sektori asutuste seas. Andmehaldusele ja avaandmetele keskendatud mõjuhinnangu eesmärk on anda sisendit avaandmete valdkonna paremaks koordineerimiseks, kesksete tegevuste planeerimiseks ja nii asutustele kui ka taaskasutajatele toe pakkumise võimaldamiseks. Lisaks annab mõjuhinnang ülevaate avaandmete valdkonnast 2022. aasta seisuga.
Eessõna
Kõige paremini avaandmete mõju ühiskonnale saavad näidata avaandmete taaskasutamise juhtumid. Kõrge taaskasutusemäär viitab nii andmete heale kvaliteedile kui ka avalikustatud andmete olulisusele ühiskonna vaates. Samas, ei tohi teha järeldusi kogu avaandmete valdkonna kohta analüüsides ainult taaskasutamise juhtumeid, kuna fokuseerimine taaskasutamisele ei pruugi anda ülevaadet madalama küpsusmäära asutustest; hiljuti algatatud tegevustest, mille mõju ei ole veel väljendatud taaskasutuse kaudu; ning asutuste sisestest protsessidest ja praktikatest. Seega võrreldes eelmise aastaga mõjuhinnanguga, kus suurem tähelepanu oli suunatud avaandmete taaskasutamisele, oli selle aasta analüüsi rõhuasetus asutusesisestel protsessidel ja trendidel.
2022.a mõjuhinnangu läbiviimine
Avaandmete mõjuhinnangu läbiviimiseks oli kasutatud andmestrateegia küsitlus, mis koosnes 43 avatud küsimusest andmete, andmehalduse ning krattide teemadel, kuid tulemuste hindamiseks keskendusime andmehalduse ja avaandmeid puudutavatele vastustele. Analüüsi hetkeks oli vastanud küsitlusele 37 asutust 55st küsitluse saanud kohalikust ja riigiasutusest. Eelmisel aastal avaandmete mõjuhinnangu küsitlusele vastas 16 asutust ning üle-eelmisel aastal oli vastanuid 44.
2022.a mõjuhinnangu tulemused
Lühidalt sissejuhatuseks — Eestis on olukord pigem positiivne, kuid jääb piisavalt arenguruumi asutussiseste protsesside parandamiseks, et kasvaks nii andmeid avalikustavate asutuste arv kui ka andmekvaliteet ja andmete taaskasutamise määr.
Andmete valdkonna juhtimine
Andmete valdkonna lähituleviku eesmärgid on paika pandud pooltel vastanutest, pikaajalised eesmärgid on seatud kolmandikul, kuid lähi- ja pikaaegsed eesmärgid jäävad jätkuvalt KOVide seas määramata.
Samas on märgata, et õiguslik alus mängib määrava rolli eesmärkide formuleerimisel. Sealhulgas, küsitluse tulemused näitavad, et asutused ei piirdu suulise eesmärkide sõnastamisega ning peamised tegevused jõuavad ka asutuste arengustrateegiatesse. Rõhk on andmekvaliteedi tagamisel ning sihtrühmade vajadustele põhineval andmete avalikustamisel. Pooltes kõigest vastanud asutustes on määratud andmete valdkonna eest vastutav isik.
Andmete kaardistamine ja kirjeldamine
Enamus asutusi ei ole suutnud oma andmeid täies mahus kaardistada. Tavaliselt kaardistatakse ainult igapäevatöö jaoks vajalike andmeid. Andmete mitte kaardistamist põhjendatakse suure andmestike arvuga ning erinevatest lähenemistest andmete kirjeldamisel ning katalogiseerimisel asutustes.
89% asutust ei ole andmekirjelduse standardit juurutanud. Mainitakse, et andmekirjelduse standard tekkis üsna hiljuti ning osa asutusi kasutab teisi standardeid, mis on DCATiga kooskõlas. Kuid isegi „mitte juurutanud“ vastanute seas on asutusi, kes teevad esimesi katsetusi ning tulevikus plaanivad standardi täies mahus rakendamist. Lisaks on positiivne, et raskuste ilmnemisel pöördutakse Statistikaameti poole ning palutakse abi andmestike kirjeldamisega.
Enamus väärtuslike andmestike omavatest asutustest on kursis nende olemasoluga kaasneva avalikustamise kohustusest. Avalikustamiseprotsessi soodustab ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi rahaline ning tehniline tugi.
Andmekvaliteet
On raske leida asutust, kus andmekvaliteediga süsteemselt tegeletakse, samas on positiivne, et andmekvaliteedi probleemide ilmnemisel tegeletakse tihti juurpõhjuste analüüsimise ning väljaselgitamisega. Andmekvaliteedi haldamise põhimõtted koos andmekvaliteedi taseme mõõtmise mehhanismidega enamasti puuduvad või on alles määratlemisel. Asutused püüavad eeskätt tagada enam kasutatud andmete kvaliteeti. Süsteemse mõõtmise asemel tegeletakse pistelise kontrolliga, mille järgi otsitakse ilmnenud probleemide juurpõhjusi ning parandatakse tekkinud olukorda, kuid laiem pilt ning asutusesisesed praktikad jäävad samaks. Seega süsteemset muutust asutustes ei toimu ning pigem ollakse enda toimingutes reaktiivsed.
Avaandmete avalikustamine
Juurdepääsupiirangute aluste hindamist tehakse peaaegu kõigis asutustes, kuid suurema tähelepanu pööratakse isikuandmete ja ärisaladuse kaitsele, kui avaandmete avalikustamisele. Andmestike avaldamine toimub juhtumipõhiselt, isegi avaliku juurdepääsuga masinmõistetavad andmed ei pruugi olla avalikustatud avaandmete teabevärava kaudu. Asutuse sõnul nad sooviks vältida andmete dubleerimist ning vähendada halduskoormust, mis lõpuks väljendub süsteemse lähenemise puudumises.
Vaatamata sellele et avaandmeid on avalikustanud ainult 1/3 vastanutest, lisati 2022. aastal avaandmete teabeväravasse ligi 800 andmestikku. Tänapäeval andmete avalikustajate seas on märgata kahte peamist trendi — väike arv asutusi suure avalikustatud andmestike arvuga (nt. Statistikaamet, Maa-amet, Tallinna Linnavalitsus); suur arv asutusi 1–5 avalikustatud andmestikuga. Loomulikult peab võtma arvesse asutuste tööspetsiifikat ning inimressursi, kuid usume, et peaks edasi liikuma aktiivsema andmete avaldamise suunas. Näeme, et andmete avalikustamine on paljudel asutustel 2023. aasta plaanides.
Osa asutusi sooviks automaat liidestada enda katalooge avaandmete teabeväravaga, mis on igati tore algatus. Selleks osas pakume ka Riigi Infosüsteemi Ametiga koostöös asutustele tuge ning ka liidestamisel rahastust.
Avaandmete taaskasutamine
Tore tõdeda, et vaatamata süsteemse andmete avalikustamise praktika puudumisele, asutused jälgivad enda andmete tarbijate vajadusi, tellides uuringuid, jälgides statistikat või analüüsides päringuid. On märgatud, et parem andmete taaskasutamiste ülevaade ning viitamine andmestike autoritele soodustaks tarbijate vajaduste kaardistamist. Asutused ise oleks andmete taaskasutamises huvitatud, kuid kardavad, et nende poolt avalikustatud andmestikud on spetsiifilised ning nende arv on niivõrd väike, et nad ei paku taaskasutajatele huvi. Peamise trendina võib välja tuua igapäevaste tööprotsesside kõrvalt kasutajate kaardistamist ning nende vajadustele orienteerumist, mis omaette näitab, et andmed leiavad taaskasutajaid ja järjest enam juurdub kasutajakeskne lähenemine.
Rääkides avaandmete teabeväravas avalikustatud andmetest, ei saa jätta mainimata, et avaandmete ülevaatamise praktika peaaegu puudub, see tähendab, et kontrolliga tegeletakse vastavalt vajadusele. Teavitamine muudatustest toimub, kuid rohkem puudutab probleemidest või riketest teavitamist. Paremat lähenemist on märgata teabevaldajate osas, kes kasutajatega suhtlevad. See veelkord kinnitab, et enda klientide tundmine aitab käivitada süsteemsemaid protsesse ning tekitab asutustes suurema huvi avaandmete vastu.
Seega võib järeldada, et paremate tulemuste saavutamiseks aitaks läbipaistvus ja kommunikatsioon — seda nii teabevaldajate poolelt kui ka taaskasutajate poolne tagasiside teabevaldajatele.
Valdkonna hetkeseis asutuste vaates
Peamiseks arenguhüpet takistavaks probleemiks nähakse inimressursi ja kompetentside ning teadmiste puudust. Eriti on tunda selle mõju kohalike omavalitsuste poolelt, kus lisaks praktikate ja inimressursi nappusele, pole andmehaldus asutuse esmaseks prioriteediks. Lahendusena nähakse riigipoolset tuge ja kesksete lahenduste arendamist ning andmete avalikustamist, mis mõjutaks positiivselt asutuste motivatsioonile.
Vastanute hinnangul andmevõrgustik toimib päris hästi ning jääb nii suhtlus- kui ka teadmiste omandamise kanaliks. Toodi välja, et 2023. aastal soovitakse veelgi rohkem koolitusi.
Avaandmete mõjuhinnangu kokkuvõtte ja järeldused
Kokkuvõtteks saab öelda, et peame tegelema mitte jooksvate probleemide lahendamisega, vaid juurpõhjuste väljaselgitamise ning pideva arengu tagavate tegevuste juurutamisega. Lähenemine peab olema süsteemne ja kõikehõlmav, mitte piiratud ainult igapäevatööks vajalike andmetega. Andmete taaskasutajate tundmine mõjub positiivselt asutuste motivatsioonile ning soodustab parimate lahendusteni jõudmist. Samas peame oluliselt enam suhtlema andmete kasutajatega ning neid teavitama uutest andmestikest, andmestikega seotud muudatustest ning kuulama nende tagasisidet. Valdkonna arengu seisukohalt on koostöö kriitiline ning aitab lõpuks realiseerida avaandmetest saadavat potentsiaali. Selleks, et valdkonna potentsiaali realiseerida ja andmeid oleks võimalik ettevõtluses efektiivselt rakendada, peame järjest enam rõhku panema andmete kvaliteedi parandamisele ning tagama andmete ajakohasuse.
Näeme, et suuremad pöörded algavad väikestest süsteemsetest sammudest ning eeskätt mõtteviisi ja prioriteetide muutmisest. Avalikustades kvaliteetseid andmeid, tagame valitsemise läbipaistvust, soodustame innovatsiooni ning toetame majanduskasvu!
Lisaks asutuste vastustele oleme koondanud ka mõned arvulised näitajad, mis ilmestavad olukorda andmete valdkonnas laiemalt, mida saab vaadata Avaandmete teabevärava lehel.
Sofia Paes
Andmete nõunik
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
