Digiriigi häkaton
Majandusministeerium kutsus IT-ettevõtjad 48h arendustalgutele.
Digiriigi häkaton #1 esimene päev
12.detsembri pärastlõunal hakkasid Telliskivi Loomelinnakus asuvasse Palo Alto Club’i kogunema ootusärevil näod. Põlevate silmade tagant oli näha, et individuaalne eesmärk on salamisi paigas, teisalt tiimide isekeskis püstitatud sihid peegeldusid hästi nende kokkuhoidvuses. Kogu seltskonnast hõngus juba alguses teatav töömeeleolu, mis andis märku, et eesootavaks 48 tunniks ollakse valmis.
Jah, vägeva alguse sai Eesti esimene Digiriigi häkaton, millest ei saa keegi mööda vaadata — see puudutab meid kõiki. Häkatoni eesmärgiks on luua lahendusi, mis võiksid päriselt töötada ja lahendada ära mõne elulise probleemi. Sellise, mis meie kõigi elu mingil moel tõhusamaks ja mugavamaks teeks. Samas kumab soov koht kätte näidata kriitikutele, kes arvavad, et digiriigi areng on mingil moel seisma jäänud. Tegelikkuses pressib innovatsioon Palo Altosse nii aknast kui uksest, sest 140 osaleja seas on palju teerajajaid.
Häkatoni korraldab MKM koostöös Garage48-ga, kuid ennekõike saab see toimuda tänu tiimidele, keda ühtekokku registreerus kaheksateist. “Kui ettevõtjatele lähenesime, võtsid nad selle idee väga hästi vastu. Loodame, et selle esialgse ekstaasi tagant tekib ka mingi äge päris asi. Mul on hea meel, et tulite selle katsetusega kaasa,” sõnas IKT asekantsler Siim Sikkut oma avakõnes.
Avalik sektor püstitas erasektorile lahendamiseks ligi 50 probleemi. Nendest häkatonile valiti 20, millest tiimid omakorda peale pitchide kuulamist 12 erinevat välja valisid. Populaarsemateks probleemipüstitajateks said sel korral Päästeamet ja Sotsiaalkindlustusamet — mõlema asutuse probleemi asusid lahendama kolm tiimi. Päästeamet soovis lahendust, mis suudaks sündmuskohalt reaalajas ühesuunaliselt pilti ja videot edastada. Sotsiaalkindlustusametit aga huvitas lahendus, mis võimaldaks puudega inimestel teenindava sõiduki parkimislubade taotlemist ja väljastamise protsessi lihtsustada.
Lisaks said tiimide südameasjaks muuhulgas järgnevad teemad:
1. Justiitsministeeriumi juturobot, mis suudaks lihtsamates, kuid väga levinud küsimustes eraisikule õigusabi pakkuda ja aitaks neid ankeetide täitmisel.
2. Justiitsministeeriumi vajadus puhastada kohtulahendeid ühe klikiga. Iga aasta pannakse üles umbes 30 000 kohtulahendit, mida praegu manuaalselt puhastatakse.
3. Omavalitsuste Liidu mure, kus värskete lapsevanemate info saamine ja asjaajamine on keeruline.
4. Muuseumide inventuuride tegemine. Muuseumikogus on üle 5 miljoni eseme, mille inventeerimine on väga ajamahukas ja kohmakas.
5. Kaitseväe reservüksuste formeerimise kiirendamine tänu digitaaliseerimisele.
6. Rahandusministeeriumi riigivara müügi protsessi automatiseerimine.
7. Ettevõtja valitud ärinime protsessi lihtsustamine. Nimesid kontrollivad tänasel päeval kaks inimest, aga selleks võiks olla bot, kes ütleb, kui ettevõtte nimi ei ole näiteks mõnes teises keeles sobilik või sellise nimega ettevõte on mujal maailmas olemas.
8. Majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumi mure, kus inimesed soovivad olla liikuvad, kuid tänane ühistranspordisüsteem on aegunud ja ei vasta maapiirkonnas elavate inimeste liikumisvajadustele. Tehniline lahendus pakuks tänu nõudetranspordile sõltumatust ja vabadust valida aeg ja sõiduviis.
Kui probleemipüstitused enne ametlikku häkatoni stardipauku internetti üles läksid, olid kõik agarad nendega tutvuma. Nii kujuneski enamikul tiimidest juba enne pitchide kuulmist valik kõige köitvamatest probleemipüstitustest. “Kui teemad Facebooki üles tulid, tekkisid kohe esimesed mõtted, mida tahaksime valida. Prioritiseerisime enda jaoks kõige potentsiaalikamad. Põhilised valikukriteeriumid olid, et probleem oleks reaalne ja aktuaalne ning suudaksime sellega samastuda,” jagasid oma mõttekäiku Net Group’i tiimiliikmed Anders Abel ja Jaak Laanpere.
Mooncascade’i esindav Heili Strite ütles, et ka nende tiim oli oma valikus ühtne: “Valisime hommikul kolm teemat välja, tulime pool tundi varem kohale, jagunesime paaridesse ja argumenteerisime oma teemade kaitseks. Valik sündis lihtsalt — meil oli teema jaoks kompetents olemas ja teadsime, et suudame midagi reaalsuses ära teha.”
Digiriigi häkaton #1 teine päev
Neljapäev sai hooga käima tõmmatud, sest kõigil oli enam-vähem selge, mille kallal nad tööle hakkavad. Miks see häkaton äge on ja miks osaleda? Fujitsu tiimi arendaja Kristian Moor osaleb, sest ettevõtet kutsuti. Võimalusest haaras ta kahe käega, sest olgugi, et häkatoni kontseptsioon on talle tuttav, ei olnud ta varem ühelgi ise osalenud. Sellele vaatamata on nad väga võistlushimulised ja keegi ei soovi viimaseks jääda. Vahest on viimase ees ehk liigagi suur hirm: “Nägin mõned päevad enne häkatoni algust Netflixist ühte filmi ja siis samal ööl nägin filmile sarnast unenägu — aga see versioon oli juba õudusunenägu häkatonist, kus kolm viimaseks jäänud tiimi viidi koonduslaagrisse.” Tegelikult ei ole nii hirmus olnud — Fujitsu tiim on rahul, et nad tulid, sest see kogemus on olnud huvitav ning nad nendivad, et see on suurepärane koht enesearenduseks.
Finestmedia tiimiliikmed Kirsti Tagam ja Marja Vaba kiidavad oma arendajaid taevani. Küsimuse peale, mis on nende jaoks homme kõige olulisem, rääkisid nad naljatades oma plaanidest võita, kuid lisasid siis, et nende jaoks on oluline, et tiim säraks ja teeks seda, mis neile meeldib. “Teemadega tutvudes leidsime kohe selle ühe ja ainsa teema. Ükski teine teema ei kõnetanud meie tiimiliikmeid nii suurelt. Kui me mingil põhjusel ei oleks saanud oma teemat võtta, siis oleksime ilmselt ära läinud, sest plaan B meil puudus.” Marja on ise varem riigisektoriga koostööd teinud: “Digitaalsete lahenduste väljatöötamisega saab lahendada reaalseid probleeme, mille kasutegur on suur.” See on ka põhjus, miks ta häkatonile tuli.
Mentorid on tiimidega rahul.“Selles mõttes on see häkaton eriline, et tiimid on väga hästi funktsioneerivad ja heal tehnilisel tasemel. Meie oleme saanud pakkuda UX abi — suunanud neid lõppkasutajaga rääkima ja aidanud püstitatud probleemidest paremini aru saada,” räägib Jordan Valdma.
Kaspar Korjus lisab: “ Kui saab tagasisidet anda, siis tooksin välja, et riigi poolt võiks häkatoni jaoks tulla tõsisemaid ja väärtuspõhisemaid probleeme. Ka tiimid tõid välja, et pooled probleemid ei paista pealtnäha nii kriitilised.” Tiimides ressurssi on ja seega on neil valmisolek suurte probleemide lahendamiseks.
Pinge ja põnevus kasvab, sest juba reedel kell 15.00 algavas finaalis esitletakse oma lõplikke tooteid ja selgitatakse välja võitja.
Digiriigi häkaton #1 kolmas päev
Vaatamata sellele, et selja taga on kaks pikka päeva, algas reede päev väga töiselt — arendajad tegid demo jaoks veel viimaseid tehnilisi tegevusi, projektijuhid harjutasid pitch’e. Kell 11.00 astuti veel proovipitchiks lavale, et saada viimane tagasiside enne suurt finaali.
“Peale pitchi jäi tunne nagu ikka — et saab veel lihvida. Tagasiside oli üldiselt positiivne, aga saime veel ideid, mis kirsse tordile lisada. Lähmegi lihvima, kaks tundi on aega,” ütles Anders Abel Net Groupist.
Päris mitmed tiimid olid nii tööhoos, et polnud terve häkatoni ajal ühegi teise tiimiga jõudnud suhelda ja networkida. Seda loodetakse teha pärast auhindade jagamist, kui pingevabalt muljeid saab vahetada. Siiski jõudis oma mõtteid jagada producementi tiim. Nende tiim erineb teistest oma väiksuse poolest — Erko Risthein, Maido Käära ja Tõnu Pekk lahendavad Häirekeskuse probleemi ainult kolmekesi. Seetõttu on nad äärmise pühendumisega kaasatud kõikidesse oma tiimi tegevustesse ja teiste tiimide pulsil pole nad jõudnud kätt hoida. Teiste teemade seast tundus neile atraktiivne ka Maa-Ameti liitreaalsust näitava ruumiinfo kuvamine.
Producementi tiimi jaoks oli algusest peale oluline skoop viia vastavusse oma väikese tiimiga. “Skoopi kriitiline tähtsus on, et kuidas viia see, mida soovid ehitada, vastavusse tiimi võimekuse ja saadaoleva ajaga. Mõtlema, et mida maha kärbime, sest kõike ei jõua ilma, et kogu toote kvaliteet ei kannataks,” jagas oma tiimi mõttekäiku Tõnu Pekk. “Meil oli põhiline see, et me ületunde ei teeks. Ületunnid pole need, mida jahtida. Need, kes öö läbi tegid, ei olnud seetõttu produktiivsemad. Ja liiga suur tiim võib isegi olla takistuseks,“ lisas Erko.
Flow Iti tiimiliikmed Sander Lepik ja Aleksander Vall andsid juba enne ürituse lõppu sellele väga positiivset tagasisidet. “Oleme seda kõike väga nautinud ja põnev on olnud. Valisime endale hea väljakutse,” ütles Sander. Aleksander lisas: “Üldiseks konstruktiivseks tagasisideks annaks, et palju sigimist oli, oleksid võinud olla boksid, kuhu oleks saanud eralduda. Süvenemiseks pidin vahepeal kontoris käima. Aga siiski väga põnev kogemus. Oleme siin esimest korda ja väga õnnelikud, et tulime.” Endale tagasisideks annavad nad, et pitchiga oleks pidanud varem alustama, sest aega jäi väheks.
Suur finaal — kes võidab?
Kogu häkatoni alustati 140 osalejaga ehk 18 tiimi. Esitleti 20 ideed, millest lahendamiseks valiti 12.
“Ammu oli aeg, et tulla kokku ja teistmoodi proovida seda e-riiki ehitada,” ütles IKT asekantsler Siim Sikkut. See häkaton erines tavapärastest mitmel moel: esimest korda oli eelvalitud ideedega formaat, tiimid olid professionaalsed ja vajasid üllatavalt vähe mentorite tuge. „Siim Sikkut ütles, et arvestades meie tavapärast hankeprotsessi, peab väga rahul olema. See oli teine põhjus, miks me seda tegime — toomaks start-upilikku mentaliteeti ka riigisektorisse: teeme, häkime,” rääkis minister Rene Tammist oma kõnes.
Peale ideede lõppesitlusi valis žürii pika arutelu järel välja eriauhindade saajad ja auhinnalise esikolmiku. Žüriisse kuulusid minister Rene Tammist, asekantsler Siim Sikkut, Kristo Vaher, Kai Isand, Raimo Reiman, Veljo Otsason. Žürii hindas järgnevaid kriteeriume: mis tehti, idee esitlus, milline oli tehniline sooritus ja tiimitöö.
Otsuseid oli väga raske teha, sest tugeva sooritusega tiime oli palju. Lõpuks jagati auhinnalised kohad välja selliselt:
I koht — Net Group
II koht — Proekspert
III koht — Flowit
Eriauhinnad:
Parim UX — Mooncascade
Parim UI — Optimist Digital
Parim pitch — AlphaBlues
Parim tehniline sooritus — Net Group
Parim protsessi re-design — Helmes
AI eritunnustus — Mikaels Labs
Tulevikulootus — TalTech
CDO eriauhind — Vumonic
Eriauhinnad avalikule sektorile:
Parim utsitaja — Liisi Seene, Justiitsministeerium
Parim probleemi pitch — Eva Killar, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
„Need kolm päeva häkatoni olid meile katseprojekt, kuidas sellist e-riigi väljakutsete võistulahendamist teha. Tahame järgmise kahe aasta jooksul sarnaseid teha mitmeid, kus loodame nii samu kui ka uusi ettevõtteid ja riigiasutusi osalemas näha,“ märkis ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist.
„Loodan, et seekordse häkatoni tulemuseks on reaalse koostöö jätkamine riigi ja mitme ettevõtte vahel. Mitmed siin loodud lahendused on viimistluse järel koheselt kasutusvalmis ning teeksid riigi toimimise tõhusamaks, lihtsamaks ja inimesele mugavamaks,“ lisas minister.
Võidufond oli 20 000 eurot, millest 10 000 läks võitjale ja ülejäänud pool jagati võrdselt kahe järgnenud tiimi vahel.
Kärolin Varblane, MKMi avalike suhete osakond
