E-Eesti plaanid ja teod 2018
Uue aasta lubadusi pidi olema lihtsam täita, kui need kõva häälega välja ütled.
IKT-asekantsler Siim Sikkut hõikab välja selle aasta olulisemad plaanid digilipu kõrgel hoidmisel. Selle asemelt, et aeg-ajalt suurematest arenguhüpetest pressiteate vahendusel teada anda, otsustasime proovida sel aastal teisiti. Siin blogis saad jälgida ja ennekõike kaasa mõelda, kuidas e-Eesti lippu kõrgel hoida.
Siht silme ette
E-Eestile on alanud aasta minu arvates eriti põnev. Peale edukat ja intensiivset Euroopa Liidu eesistumise aega saame majandusministeerimi kui digivaldkonna eestvedaja poolt nüüd taas täie jõuga keskenduda sellele, et just Eesti infoühiskonda ja e-riiki järgmisse järku viia. Julgust ja enesekindlust, et ajame ka maailma kontekstis õiget asja, oleme saanud viimase kuue kuu jooksul küllaga.
Esimeseks aasta märksõnaks on sihi sättimine. Sel aastal on plaanis vaadata üle kogu Eesti digipoliitika strateegia.
Tehnoloogiailmas lippab areng hirmsa hooga ja üle paari aasta tegelikult ei suuda keegi sisukalt plaane teha. Euroraha planeerimise pikema tsükli tõttu peame seda siiski proovima ja seega ongi abiks poole pealt põhjaliku ülevaatuse tegemine.
Nii on meil käsil Eesti infoühiskonna arengukava 2020 vaheülevaatus. Käime partneritega koos üle, mis on seni hästi läinud ja mis halvasti, mis vajaks teisiti või lisaks tegemist või millest tasub loobuda algse strateegiaga võrreldes. Selle aasta sügiseks on kavas see töö valmis saada.
Samuti sai eelmise aasta lõpuga läbi senine küberjulgeoleku arengukava. Sügiseks on kavas ka värske küberstrateegia paika saada — turvalisus internetis on tänasel päeval sama oluline kui füüsiline turvatunne.
Nähtamatud teenused
Plaanide pidamine ei takista samas konkreetsete töödega edasiliikumist. Aasta teiseks märksõnaks on nähtamatud teenused. Oleme Eestis juba mõnda aega unistanud, et parim (e-)teenus on selline teenus, mis toimib justkui ise-enesest taamal või maksimaalselt ühe suhtluskorraga kodaniku/ettevõtja ja riigi vahel. Seejuures võiks riik ise õigel hetkel teenuse pakkumisega inimese poole pöörduda, mitte passiivselt nt taotlusi oodata. Tahame lõpuks ometi selle visiooni teoks teha ja lähme majandusministeeriumiga esimest korda aktiivsemalt ise kättpidi appi riigisutustele teenuseid (re)disainima ja ehitama.
Tahame töötada üle asutuste piiride – tuua teenused tervikuna toimima elu- ja ärisündmuste ümber. Näiteks lapse sünni korral ei peaks olema vaja viiel erineval netilehel sobrada ja mitmeid taotlusi saata.
Tegelikult saaks riik ühe pöördumisega ja andmete taaskasutamisega värske ema-isa jaoks palju mugavamalt teenuse osutatud ja inimesed oma asjad korda.
Nii saaks ka abiellumise või ettevõtte asutamise või koolimineku või tööta jäämise või mis tahes muu olulise sündmuse korral. Sellist teenuste kimpude kokkupõimimist hakkamegi eest vedama.
E-riigi kindlustamine ja innovatsioon
Kolmandaks märksõnaks on e-riigi aluste kindlustamine. MKM ja RIA peavad suure osa oma tähelepanust ja energiast panustama sellesse, et juba ehitatud e-riik oleks kestlik.
See tähendab näiteks küberturvalisuse kindlustamist. Loome uut küberturvalisuse seadust, taotleme RIA baasrahastuse tugevdamist, analüüsime ja rakendame hoolega ID-kaardi turvariski õppetunde. Selle kõrval teeme teiste ministeeriumidega koostööd, et alustada e-riigi rahastuse reformiga. E-riigi ülalpidamine on läbi aastate olnud alarahastatud tegevuskulude mõttes, samuti ei võimalda eurorahade põhine arendus säästlikku ja moodsat IT-arendust lihtsalt teha. Ka riigiasutuste IT-juhtimine vajab suunamist, nt hankimispraktikate ja erasektoriga koostöö arendus, mida juhiste ja heade eeskujude jagamisega edendada saame.
Oluliseks märksõnaks on innovatsioon. Soovime Eesti riigis süsteemsemalt järgi proovida uusi lähenemisi, lahendusi, tehnoloogiaid. Me peame rohkem justnimelt eksperimenteerima ehk katsetama. MKM hakkab koostöös teiste ministeeriumidega tegema selleks katseprojekte, nt tehisintellekti rakendamiseks Eesti avalikus sektoris. Nuputame ka, kuidas start-up ja teisi ettevõtteid rohkem kaasata uute lahenduste loojana ja pakkuda neile riigi süsteeme katsekeskkonnana.
Jälgi ja arva kaasa
Lõpetuseks – ja mitte sugugi vähetähtsana – e-Eesti areneb siis, kui inimestel kogu Eestis on võimalus selle hüvesid piisavalt kasutada ehk on olemas teenuste jaoks vajalik ühenduvus. Nii kiire interneti baasvõrgu lõpetamisest kuni uue viimase miili ühenduste meetmeni kui ka järgmise põlvkonna ehk 5G mobiilivõrgu arenduse tugitegevustest kuni õigusaktide uuendamiseni on palju asju töös.
Majandusministeerium ja me kolleegid mujal asutustes teevad pidevalt ja palju sellist, mis e-Eestit edasi viib. Siinse blogiga tahame nende tööde vilju ja tulemust paremini selgitada, aga samuti alles varases tööjärgus mõtteid ja algatusi arutada. Loodame siin näha lugemas ja arvamas nii riigis e-teenuste ja infoühiskonna arengusse panustavaid kolleege kui ka huvilisi ja kaasamõtlejaid väljastpoolt avalikku sektorit.
Kirjutama hakkavad nii meie majandusministeeriumi tiimi liikmed kui ka asjaosalised RIAst ja mujalt riigiasutustest. Aasta jooksul anname ülevaate nii ülal visandatud aastaplaanide elluviimisest kui ka muust, mis käsil ja mõttes.
Soovitan Sul liituda uudiskirjaga ja saad korra kuus uued postitused korraga oma postkasti. Või jälgi jooksvalt lugude märkamiseks majandusministeeriumi sotsiaalmeedia kanaleid või mind Twitteris @sikkut. Oled ka oodatud pakkuma teemasid, millest blogis kindlasti rääkida võiks.
Siim Sikkut, MKMi IKT-asekantsler