Eesti — andmete valdkonna suunanäitaja

Global Data Barometer 2021 paigutas Eesti globaalses andmevaldkonna hetkeseisu arvestuses auväärsele teisele kohale.

Ott Velsberg: “Ükski suurem digipööre pole võimalik ilma kompetentsi ja teadlikkust suurendamata.” Foto: Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor/ Toolbox Estonia

Uurisime riigi andmete juhilt Ott Velsberg’lt, millega on täpsemalt tegu ning mida räägivad uuringu tulemused meie digiühiskonna kohta laiemalt.

Mis on Global Data Barometer?

Global Data Barometer on 109 riigis läbiviidud uuring, mille eesmärk oli hinnata andmevaldkonna hetkeseisu ja küpsust. Küsitlus viidi läbi vahemikus 2019 mai kuni 2021 mai. Global Data Barometer kasvas välja varasemast Open Data Barometerist, mis varasemalt hindas riikides avaandmete valdkonna küpsustaset. Global Data Barometer hindab andmevaldkonna hetkeseisu tervikuna.

Milliseid aspekte võetakse uuringus koondhinde selgitamiseks arvesse?

Uuringus vaadeldi nelja suuremat valdkonda:

1. juhtimine — vaadeldi andmevaldkonna poliitikakujundamist ja juhtimist;
2. võimekus — kaardistati avaliku sektori, kodanikuühiskonna ja erasektori võimalusi andmeid koguda, hallata, jagada ja kasutada;
3. andmete kättesaadavus — hinnati avaandmete kättesaadavust ja kasutatavust;
4. mõju — millist kasu/mõju on andmete kasutamine ühiskonnas loonud. Igas valdkonnas olid kitsamad indikaatorid, mida vaadeldi. Näiteks hinnati eraldi ettevõtlusega seotud andmete kättesaadavust ja kasutatavust, avaandmete valdkonna poliitikakujundamist, andmekaitset, andmehaldust ning avaliku sektori tuge andmeid taaskasutada.

Mille poolest paistab Eesti globaalselt silma? Teisisõnu, kus peituvad meie suurimad tugevused?

Eesti paistab näiteks silma andmevahetuse tehnilise ja organisatoorse võimekuse, andmete, sh avaandmete poliitikakujundamise, teabevaldajatele ning andmete avalikustamisel keskse toe ja koolituste pakkumise, andmekaitse põhimõtete rakendamise ja avaliku sektori töötajate digipädevuse poolelt.

Millised otsused ja tegevused on Eesti selleni viinud, et oleme just neis aspektides maailmas esirinnas?

Alates 2018. aastast oleme tugevalt fookusesse võtnud andmete taaskasutuse, tehisintellekti / andmeteaduse ja andmehalduse suunad. Selle aja jooksul on avaandmete maht kasvanud pea 20 korda, oleme valmis saanud nõusolekuteenuse võimaldamaks nõusolekupõhist andmete taaskasutust, viinud läbi laiapõhjalisi koolitusi andmehalduse, tehisintellekti ja andmeanalüütika kompetentsi kasvatamiseks nii avalikus sektoris kui ka laiemalt ühiskonnas, käivitanud andmeteaduse magistrikava Tartu ülikooliga koostöös, loonud Statistikaameti, Riigi Infosüsteemi Ameti ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi baasil andmehalduse oivakeskuse, panustanud andmetöötluse läbipaistvuse tagamisse läbi andmejälgija rakendamise ja palju muud. Seega oleme oluliselt panustanud asutuste võimekuse ja andmete avalikustamise ning taaskasutuse soodustamisse.

Millised baromeetris hinnatud aspektid on Eesti jaoks prioriteetsed? Millised on printsiibid, mida Eesti jälgib selleks, et andmeid võimalikult tõhusalt kasutada?

Eesti jaoks on kindlasti oluline andmete taaskasutuse võimaldamine nii era- kui ka avaliku sektori hulgas, toetudes näiteks avaandmetele kui ka nõusolekuteenusele. Lisaks on muidugi oluline tagada ka andmete kvaliteet, et need oleksid nii teenuste osutamisel kui ka andmeanalüüsis kasutatavad. Samas ükski suurem digipööre pole võimalik ilma kompetentsi ja teadlikkust suurendamata — seega peame tulevikus üha enam pöörama rõhku just sellele.

Mida peegeldab kõnealuse uuringu tulemus Eesti digiühiskonna kohta laiemalt?

Antud uuring näitab selgelt, et oleme jätkuvalt maailmas digiühiskonna vaatest eesrindlikud ja andmete valdkonnas maailmas suunanäitajaks. Paljud täna juba realiseeritud initsiatiivid on maailmas ainulaadsed, näiteks nõusolekuteenus ja Bürokratt. Samas oleme juba kavandamas täiendavaid tegevusi, et viia digiriiki edasi. Näiteks on olulisteks suundadeks sünteetiliste andmete kasutamine ning privaatsust säilitavate tehnoloogiate rakendamine tagamaks turvaline ning laialdasem andmete kasutus. Lisaks käivitame hetkel andmete liivakasti, mis peaks tulevikus pakkuma tuge ning hoogu andmeteaduse projektide läbiviimisel.

Milline on andmete roll digiühiskonna edendamisel? Kuidas on andmete kasutamise ulatus ajas muutunud?

Andmed on digiühiskonna aluseks. Keeruline on pakkuda parimaid teenuseid ilma kvaliteetsete andmeteta. Andmed aitavad teha ka targemaid otsuseid, automatiseerida protsesse, parandada ligipääsetavust ja palju muud. Seda peegeldab ka Eesti digiühiskonna arengukava, kus on arenguhüpetes kaks andmete valdkonna teemat — krativäeline riik ja inimkeskne digiriik. Lisaks tegeleme ka alusbaasi kindlustamisega, näiteks andmehalduse, andmekvaliteedi ja andmete taaskasutuse toetamise läbi. Andmete kasutamise on seejuures järjest enam olulisemaks saav ning järjest enam suunatakse valdkonnale tähelepanu.

Millised on Eestis head (tavalise inimese jaoks kergesti mõistetavad) näited andmete oskuslikust kasutamisest?

Häid näiteid on mitmeid. Enamik inimesi kasutavad Google’i või Microsoft’i kaardirakendusi, tõlkelahendusi, mis kõik põhinevad olulisel määral avaandmetel. Eesti keeletehnoloogia laiemalt ei eksisteeriks täna sellisel tasemel kui poleks avaandmeid. Näiteks isegi ERRis see aasta realiseeritud reaalajasubtriitrite lahendus põhineb avaandmetel. Teisalt kasutatakse andmeid ka sisemiste protsesside kasutamises, näiteks Töötukassa otsustustugi OTT aitab anda soovitusi tööle saamiseks ja karjääri planeerimises.

Kuhu n-ö andmemaailm liikumas on? Millised on silmatorkavamad globaalsed trendid?

Üheks oluliseks valdkonnaks on andmetel põhinevate otsustuste tegemine ehk data-driven decision-making ja muidugi ka kitsamalt tehisintellekti ehk krattide rakendamine. Oleme Eestis küll valdkonnas suunanäitajad, aga enamikes teistes riikides on senini jätkuvalt tehtud vähe. Samas poliitikakujundamisel ja õigusruumi kujundamisel on tegu ühe olulisema teemaga. Lisaks muidugi on oluline tagada andmete kasutamisel ka läbipaistvus ja võimestada rohkem inimesi. Lõpuks aitab see viia meid rohkem inimkesksema digiriigi poole, kus on tagatud läbipaistvus andmete töötlemisest, inimesed saavad jagada enda andmeid ning teenused on sidusad ja ligipääsetavad kõigis ühiskonna gruppides.

>Tutvu Global Data Barometeri tulemustega

Data for change — Global Data Barometer

Paul Pihlak
Avalike suhete osakonna nõunik
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium