Mida teevad Eesti kratid?
Eestis on töös projekte, mille edu aitaks säästa inimressursse. Krattide kasutamine kasvab.
Tehisintellekt ehk eesti keeles kratt muudab meie maailma rohkem kui ükskõik milline teine innovatsioon sellel sajandil. Olgugi, et krattide kasv on olnud hüppeline, ei ole tehisintellekti mõiste midagi uut — juba Antiik-Kreekas levisid müüdid masininimestest ja tehisolenditest. Näiteks Talos oli pronksist masininimene, kes kaitses Kreeta saart piraatide ja sissetungijate eest.
Kratid said hoo sisse 1950ndatel, kui Alan Turing publitseeris oma maailmakuulsa paberi “Computing Machinery and Intelligence”. Verstapostiks võime lugeda ka aastat 1997, kui IBM’i Deep Blue võitis Garry Kasparovi males, pärast mida on tehisintellekti ja masinõppe valdkond hüppeliselt arenenud. Praeguseks hetkeks on AI (artificial intelligence) globaalne turumaht üle 1.1 triljoni euro. Aastaks 2022 hindab Gartner AI mõjuks globaalselt 3.5 triljonit eurot.
Mis asi see Kratt siis ikkagi on? Kratt põhineb tarkvaralisel algoritmil, mis on autonoomne ja õppimisvõimeline ning täidab traditsiooniliselt inimese poolt tehtavaid toiminguid. Hetkel on levinud kitsas tehisintellekt (narrow AI), mis väljendub masina võimes käituda intelligentselt ühes kitsas valdkonnas — näiteks veatuvastuses.
Omalegi teadmata puutub ka Eesti kodanik oma igapäevaelus krattidega kokku. Tänavatel näeme Starship’i pakiroboteid ja ka internetimajanduses suhtleme üha enam krattidega.Näiteks on suhtlusrobotid kasutusel Elisa, Tallinki, LHV ja teistes internetipõhistes klienditeenindustes. Sarnaselt oleme ka avalikus sektoris üha enam kratte rakendusse võtnud. Olgugi, et käesolevalt on töötavaid rakendusi kõigest üksteist, on krattide kasvu mitmekordistumist oodata lähima poole aasta jooksul.
Kratte on käesolevalt avalikus sektoris rakendamas Riigi Infosüsteemi amet (RIA), Maanteeamet, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) ning Politsei- ja Piirivalveamet (PPA). Käimasolevaid projekte on kordades rohkem. Varsti on Justiitsministeeriumil võimalus kohtusaalides peetavat kõne automaatselt teksti ümber kirjutada, Haigekassal ennustada krooniliste haigete ravivajadusi, Keskkonnaministeeriumil tuvastada metsatihedust ja lageraiet satelliidipiltide abil ning Veeteedeametil tuvastada jääd merel. Järgnevalt mõnest juba kasutuses olevast projektist pikemalt.
RIA kasutab tehisintellekti X-tee monitooringul anomaaliate ja intsidentide tuvastamiseks. Sisuliselt võrreldakse eelnevatel perioodidel toimunud andmevahetust käesoleva hetkega ja otsitakse erinevusi. Kui süsteem ei suuda tuvastada, kas tegu on väära või lubatud olukorraga, tuleb süsteemi kasutajal see ise määrata. Tänu tagasisidele õpib süsteem tegema paremaid otsuseid ja suudab tulevikus tekkivaid olukordi paremini tuvastada. X-tee monitooring võimaldab tuvastada tõrkeid teenustes, väärkasutust, anomaaliaid ja muid probleeme.
PRIA SATIKA programm kasutab Euroopa Kosmoseagentuuri kogutavaid sateliidiandmeid, et tuvastada põldudel toimuv. See aitab lihtsustada toetuste jagamist, kus üheks taotlemisega võetud kohustuseks on niita põllumaad. Niitmise tuvastamist viiakse läbi üle Eesti ning selleks jälgitakse biomassi muutust ajas. Kui varasemalt tuli ametnikel füüsiliselt käia põllumaid kontrollimas, siis SATIKAs kiirendab protsessi ja säästab inimressurssi.
Toodud näidetest selgub, on krattide kasutusala selgelt piiritletud. Tänasel päeval ei võta kratt otsuseid iseseisvalt vastu, vaid on abiline kiiremate ja paremate otsuste tegemisel. Tuleviku perspektiivis on krattide rakenduspõld lai — näiteks autoroolis kõrvaltegevuse tuvastamine ja seeläbi liiklussurmade vähendamine, arstide assisteerimine radioloogiliste uuringute analüüsimisel, noorte karjäärinõustamine ja palju muud. Kokkuvõtvalt ei ole kratid enam miski, mis toimub ulmefilmis, vaid nad on siin, et jääda.
Ott Velsberg, Eesti riigi CDO
