Eesti riik sai endale CTO ja CDO

Kes nad on ja mis nad Eesti e-riigi jaoks plaanivad teha? Lisaboonusena kiikame nende raamaturiiulile, et värskeid lugemissoovitusi leida.

Alates augusti algusest on Eestil oma Chief Technology Officer (CTO) ja Chief Data Officer (CDO). Ettevõtluse ja eriti tehnoloogiaäri maailmas on tegu tuntud lühendite ja rollidega, aga riigi tasandil vast veel mitte.

Otsetõlgituna võiks öelda, et tegu on riigi tehnoloogia ala ja andmete ala pealike või põhisuunajatega. Lõime sellised rollid põhjusel, et tahame MKMi poolt neil aladel Eesti e-riigi tugevamaks teha ning vajasime selleks oma meeskonda jõudu ja nutti juurde.

CTO ehk tehnoloogiate juhi tööks on organisatsioonides tehnoloogilise arengusuundade seadmine, vastavate valikute tegemine ja elluviimise vedamine. Tema töölaual on esmajoones e-riigi arhitektuuri korrastamine ja uuendamine, tehnoloogiliste katseprojektide käivitamine, aga ka riigi olulisemate IT-arenduste nõustamine ja suunamine.

CDO-d ehk andmete juhid tegelevad tavapäraselt kõige andmete säilitamise ja nende kasutamisse puutuvaga, andmehaldusest konkreetsete arendusteni. Riigi CDO ees on meil seismas väljakutsena andmeanalüütika ja -teaduse ning ka tehisintellekti rakenduste kasutuselevõtu käimavedamine riigiaparaadis, lisaks avaandmete poliitika loomine ja elluviimise vedamine.

Niisiis, daamid ja härrad — siin on Eesti riigi CTO Kristo Vaher ja CDO Ott Velsberg. Et neil täitus värskelt esimene kuu ametis, räägivad nad allpool endast veidi lähemalt.


Riigi Chief Technology Officer Kristo Vaher

1. Mida Eesti riigi heaks plaanid teha?

Olen endistele kolleegidele ja arendajatest sõpradele lubanud, et mu suurim eesmärk on lahendada IT-arendused meie e-riigis selliselt, et suured projektid polekski enam nii suured ja arendused poleks juba takerdunud probleemidesse enne, kui insener esimesed read koodi kirjutab. See nõuab palju koostööd ja ausat peeglisse vaatamist kõigilt osapooltelt. Ma olen veendunud, et Eesti on ideaalne keskkond nii kodanikke kui riigijuhtimist läbivalt toetavaid korduvkasutatavate lahenduste ehitamiseks. Süsteemselt rakendatavad tarkvaraarendused võimaldavad kergemat koostööd erasektoriga, kelle jaoks poleks iga projekt järjekordne iseseisev Colosseum. See on just see, mille suunas ma tahan liikuda ja usun, et Siim Sikkuti ja tema kirgliku meeskonnaga me koos sinna ka jõuame.

2. Mida seni tegid?

Olulisema osa oma elust olen üritanud maailma parandada vaneminseneri, mentori ja meeskonnajuhi ning süsteemide arhitektina. Kuigi suurim kogemus on mul erasektorist, siis on ka hiljutine positiivne koostöökogemus tugevate inseneridega siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusest, mille õppetunnid olid ka ajendiks majandusministeeriumi tööletulekuks.

3. Milline on sind enim mõjutanud digiteemaline raamat?

Trendikas oleks vist vastata, et Eric Ries’i “The Lean Startup” ja selle järg. Insenerina oleks kohustus viidata Fred Brooks’i klassika “The Mythical Man-Month’i” suunas. Kõigile, kes tehnoloogiavaldkonnas universumilt vastuseid otsivad, soovitaks ka Charles Petzold’i raamatut “Code”. Kõiki kolme raamatut ühendab mõtteviis, et tehnoloogiat ei tasu teha tehnoloogia pärast, vaid inimeste pärast. Tehnoloogia eesmärk on automatiseerida neid rutiine, mis muidu igapäevaselt varastavad aega oskuste varalt, milles oleme masinatest tugevamad — eeskätt siis loomingulisuselt, täiesti uut moodi probleemide lahendamiselt ja kastist väljas mõtlemiselt.


Riigi Chief Data Officer Ott Velsberg

1. Mida Eesti riigi heaks plaanid teha?

Ma keskendun kolmele põhisele valdkonnale, nimelt avaandmed, tehisintellekt ning andmeanalüütika. Seeläbi loodan kaasa aidata efektiivsema andmekasutuse kujundamisele, mis aitaks tõhustada majandust ning lahendada ühiskondlikke küsimusi innovaatilistel viisidel.

2. Mida seni tegid?

Enne majandusministeeriumi tööle asumist olin ma doktorant informaatika teaduskonnas Umeå ning Uppsala ülikoolides. Doktoritöö raames keskendusin ma peaasjalikult infosüsteemide kasutamisele avalikus sektoris, kus fookuses oli sensortehnoloogia ning sensoritest tulenevate andmete rakendamine. Teadustööga paralleelselt osalesin avaliku sektori Asjade Interneti pilootprojektides, kus andmeanalüütika mängib olulist rolli. Lisaks olen järjepidevalt tegelenud andmeanalüütikaga nii akadeemias kui ka erasektoris.

3. Milline on sind enim mõjutanud digiteemaline raamat?

Ma tooksin välja Foster Provost’i ning Tom Fawcett’i raamatu “Data Science for Business”, mis omal ajal oli mulle suureks abiks. See avardas minu mõttemaailma andmeanalüütika rakenduslikust aspektist — sidus väga hästi teooria pragmaatiliste näidetega igapäevaelust. Väike matemaatika kõrvale jättes, sobib antud raamat hästi teemaga tutvumiseks.

Digiriik

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi blogi infoühiskonna arengust ja digipoliitikast.

Digiriik

Digiriik

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi blogi infoühiskonna arengust ja digipoliitikast.

Welcome to a place where words matter. On Medium, smart voices and original ideas take center stage - with no ads in sight. Watch
Follow all the topics you care about, and we’ll deliver the best stories for you to your homepage and inbox. Explore
Get unlimited access to the best stories on Medium — and support writers while you’re at it. Just $5/month. Upgrade