Ehitatud keskkond sai uue digitaalse mõõtme
Digiriik areneb hoogsalt, kuid ehitusvaldkond on jäänud mõneti digirevolutsioonile järele sörkima. Nüüd on aeg tempot tõsta, et ülejäänud maailm kinni püüda ja ehk isegi mööda kihutada.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on pööranud oma tähelepanu ehitussektori digitaliseerimisele. Samal ajal kui kõikvõimalikud digiteenused järjest arenevad, on näha, et sektorile olulised tööriistad jäävad ajale jalgu või pole neid sootuks veel olemaski. Sektor on killustatud ning ehitise elukaare andmed on laiali erinevates andmebaasides ja registrites. Lisaks tuleb projekte menetledes suhelda erinevates etappides osapooltega väga erinevaid teid pidi. Tahame seda muuta ning tuua digitaalsed tööriistad ning ehitusandmed kokku e-ehituse platvormile.
E-ehituse platvormi väljatöötamisel on üks oluline komponent ehitisregister (EHR). Selge on see, et oma võimekuse ja tööriistade poolest ajale jalgu jäänud vana register ei saa kuidagi olla aluseks uue tänapäevase platvormi sünnil. Seetõttu otsustasime vana süsteemi maha kanda ning see teebki praegu oma viimaseid hingetõmbeid.
2021. aasta on MKMi ehitusvaldkonnale oluline verstapost, sest juba mõnda aega väldanud töö ehitusregistri kallal on jõudnud nii kaugele, et kasutajad saavad järjest selle vilju maitsta. Veebruaris tuli välja EHRi uus avavaade, kuid see on vaid jäämäe tipp. Selle aasta jooksul hakkab registrisse järjest lisanduma erinevaid tööriistu ning süsteem kolib järk-järgult uude keskkonda, kus saab suhtlus hoonete omanike ja planeerijate, kohalike omavalitsuste, erinevaid teenuseid pakkuvate ettevõtete ning riigi vahel olema läbipaistvam ning tunduvalt lihtsam. Praeguste plaanide kohaselt on kõik vana EHRi teenused uude süsteemi üle viidud 2022. aasta lõpuks.
Eesti ehitised peopesal
Täna jõudis kasutajate ette ehitusregistri üks suurimaid uusi arendusi — Eesti e-ehituse 3D kaksik. Tegu on ehitatud keskkonna digitaalse koopiaga, mis aitab analüüsida, simuleerida ja visualiseerida ehitatud keskkonnaga seotud muudatusi. 3D kaksikus on ehitisregistri andmete põhjal loodud kogu Eestit katvate hoonete kolmemõõtmelised mudelid (LOD1).
Lisaks Ehitisregistri mudelitele on 3D kaksikus võimalik vaadata detailsemaid ehitiste mudeleid (LOD2), mis on loodud Maa-ameti poolt ülelendudest saadud lasermõõdistuste põhjal. 3D kaksiku sünni juures on olulist rolli mänginud erinevate riigiasutuste omavaheline hea koostöö, eeskätt MKM-i Ehitisregistri talituse ja Maa-ameti vahel.
Uus digitaalne tööriist võimaldab kolmemõõtmelises vaates näha näiteks seda, kuidas hoone sobitub olemasolevasse keskkonda, milliste piirangutega tuleks hoonet planeerides arvestada ja kuidas langevad hoonele varjud. 3D kaksik osutub heaks abimeheks eelkõige ehitatud keskkonda puudutavate otsuste langetamisel ja menetluste läbiviimisel. Projekteerijate jaoks on loodud ka mugav võimalus maapinna ja hoonete 3D-mudelite alla laadimiseks.
Lisaks olemasolevale hoonestusele kantakse sinna tulevikus ka planeeringud, mis võib osutuda kasulikuks näiteks kinnisvaraarendajale või hoopis uut kodu otsivale inimesele. Rahu ja vaikust ihaldavale inimesele on kindlasti oluline teada, kui ihaldatud maja naabrusesse hakatakse aasta pärast rajama uhket ärimaja.
Kaardirakendusele lisanduvad veel sel kevadel ka maa-alused kommunikatsioonid ehk erinevad torustikud ja kaablid. See aitab muu hulgas ennetada värskelt asfalteeritud tänavate üleskaevamist, sest enne tööde alustamist saab kontrollida, kas mõni planeeritav arendus vajab maa-aluseid trasse ning kommunikatsioonid saab enne liita kui asfalteerimistöid alustatakse. Kaardi maa-alune vaade aitab ka muudel juhtudel hinnata, kust on kõige mõistlikum uue plaanitava hoone juurde juba olemasolevast trassist uued kommunikatsioonid juurde vedada.
3D-mudelid säästavad aega
Ehituslubade menetlus on praegu kohalike omavalitsuste ametnike jaoks üsna suur käsitöö, kuid osa nendest tehnilistest tegevustest on tegelikult võimalik väga edukalt automatiseerida. Siin on suureks abiks hoonete infomudelid ehk BIM mudelid (Building Information Modeling), mille paljud projekteerijad on juba kasutusele võtnud, kuid mille potentsiaal on jäänud seni avaliku sektori poolt kasutamata. Ehitusprojekti nõuetele vastavust kontrolliv ametnik peab praegu ükshaaval projektist välja otsima ja üle kontrollima hulga tehnilisi detaile, olgu selleks siis hoone kõrgus, akende hulk, väljapääsud või muud elemendid.
Samas on võimalik arvuti meie kasuks tööle panna ning õpetada ehitisregister ise BIM mudelist kõik need andmed välja noppima. Lõppkokkuvõttes muutub ametniku töö lihtsamaks ning ta saab seni selleks kulunud aja mujale suunata. 2021. aasta lõpus saabki hakata ehituslube ehitisregistrist taotlema just BIM-mudelitena.
3D kaksiku esimene versioon pakub juba üsna palju võimalusi ehitatud keskkonna analüüsimiseks, kuid tulevikus lisandub sinna juurde teenuseid ja andmeid, mis aitavad luua veelgi terviklikumat ja ajakohasemat peegelpilti meid ümbritsevast keskkonnast.
Peale e-ehituse 3D kaksiku on ehitisregistrit ees ootamas hulk suuremaid ja väiksemaid muutuseid, mis teevad kõigi eelduste kohaselt olemasolevate hoonete omanike, kohalike omavalitsuste, kinnisvaraarendajate ning planeerijate elu tunduvalt lihtsamaks. Keskendume nii andmeparanduse tööriistadele, paremale infoliikumisele, mugavamale menetlusele kui ka näiteks energiamärgiste arvutamisele.
Teeme ehitussektorist e-ehitussektori
Loodame, et meie pidev töö ehitisregistriga ning e-ehituse platvormiga inspireerib ka erasektorit välja tulema aina uute põnevate lahendustega, mis lihtsustaks ehitussektori tööprotsesse ning aitaks kaasa tootlikkuse tõusule. Ehitussektori ning tarkvaraarendajate valmisolekut koos uusi digitaalseid tööriistu välja töötada testimise möödunud aastal, mil korraldasime Garage48 ja digitaalehituse klastriga digitaalehituse häkatoni.
Häkatonil tuldi välja mitmete heade lahendustega, mille sektor võiks kasutusele võtta. Võitjaks osutus meeskond Werk, kes võttis ette suusõnaliste kokkulepete rohkuse probleemi lahendamise ehitussektoris. Werk rakendus genereerib töövõtja loodud töökirjeldusest spetsiaalselt tööülesandele kohandatud ning RYL standarditele vastava targa lepingu.
Häkatonil paistis silma ka näiteks SupplyCon (uue nimega Briden) — veebipõhine jagatud andmekeskkond (Common Data Space), mis aitab korraldada sujuvamat suhtlust pea- ja alltöövõtjate vahel, kus kvaliteedikontrolli, tellimuste ja rahavoogude manageerimine toimub BIM mudeli kaudu.
Väärt ideid oli häkatonil veelgi ning see ettevõtmine oli järjekordne tõestus, et kui kaardistada ja selgelt sõnastada probleemsed kohad ning anda arendajatele ülesanne kätte, siis võib sellest sündida väga häid tööriistu. Tuleb lihtsalt iganenud tööprotsessidest julgemini lahti öelda ning anda uutele lahendustele võimalus, et meie ehitussektorist saaks ühel päeval e-ehitussektor.
Tuleb lihtsalt iganenud tööprotsessidest julgemini lahti öelda ning anda uutele lahendustele võimalus, et meie ehitussektorist saaks ühel päeval e-ehitussektor.
Kadri Laube
Ehitusvaldkonna kommunikatsioonispetsialist
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
