Eraisikute sündmusteenuste võrgustikupäev tõi kohale rekordarv inimesi

18. oktoobril toimus viies eraisikute sündmusteenuste võrgustikupäev, kus keskenduti sündmusteenuste loomise väärtusele ja praktilistele tööriistadele. Osales 82 inimest erinevatest ametkondadest ning eraettevõtetest.

Päeva esimeses pooles andsid spetsialistid ülevaate sellest, mis on personaalne riik, mis seisus hetkel sündmusteenused on, ülevaade sündmusteenuste platvormist, kuidas hoida kasutajat teenuse kontekstis pidevalt fookuses ning tutvustati riigi digiteenuste konkursil „Su/g 2022“ edukalt osalenud projekti. Päeva teises pooles toimus praktiline töötuba, kus osalejad said proovida teenuse kujundamist teenusdisaini kaartide abil.

Personaalne riik: peen udu või uus tase (digi)riigis?

Alanud on sammud personaalse riigi visiooni ja suurema pildi kujundamise osas. Eesmärgiks on, et riik oleks inimesele olemas just temale mugavas seadmes hetkel, mil ta avalikke teenuseid kõige enam vajab. Sõnumina jäi kõlama, et digiühiskonda tuleb arendada terviklikult ja õnnestumise kriteerium on valdkondadeülene kõrge digiteenuste kvaliteet, mitte üksikud säravad projektid. Kindlasti peab arvestama, et personaalne riik ei ole digiriigi järgmine versioon, vaid võtab arvesse, et kõik juba ongi vaikimisi digitaalne. Lisandväärtus tuleb teenuste ümbermõtestamisest, mis traditsioonilises analoogses maailmas ei olnud üldjuhul võimalik.

Sündmusteenused on kasvanud — neid on rohkem. Kuidas liigume?

2020. aastal läbiviidud suur elusündmusteenuste analüüs kaardistas 15 elusündmusteenust ning esimesed on juba riigiportaalist leitavad. Esmalt on algust tehtud meeldivate sündmustega, et anda inimestele kogemus ja eduelamus. Arusaadavalt peab jälgima maailmas ja Eesti ühiskonnas toimuvat ning looma sündmusteenuseid sellele vastavalt (pandeemiad või sisserändajate arvu suurenemine Eestisse, kaitseväeteenistuse läbimine, lähedase surm jne). Järgmise aasta teekaardil on pension ja lahutus. Lisaks oleme alustanud töid kahe uue sündmusteenusega ning läbirääkimiste faasis on veel erinevaid projekte.

Sündmusteenuste platvorm ja väärtuspakkumine

Sündmusteenuste platvormi eesmärgiks on muuta avalike teenuste kasutamine inimese jaoks võimalikult lihtsaks ja mugavaks ehk viia kasutajamugavus parimale võimalikule tasemele, et inimene ei peaks kulutama asjatult aega riigiga suhtlemisele. Parim viis selle jaoks on saada teenused kätte ühest kohast, mis tähendab, et sündmusteenuste kodu on eesti.ee. Sündmusteenuste platvorm võimaldab teenuste omanikel oma teenuseid kerge vaevaga muuta (nt viia sisse tekstilisi muudatusi) ilma äriloogikat haldamata, mille tulemusel muutuvad administratiivsed toimingud lihtsamaks, loogilisemaks ning paremini jälgitavamaks.

Tervise infosüsteemi andmevaatur

Riigi digiteenuste konkursil „Su/g 2022“ osalenud projekt „Tervise infosüsteemi andmevaatur“ on suure mõju ning silmapaistva saavutusega. Viljar Pallo andis ülevaate, kuidas projekti juhtimine välja nägi ning millist mõju see avaldas. Loodud lahendusega antakse tervishoiutöötajale efektiivsem ja kiirem lahendus patsiendi terviseandmetega tutvumiseks. Andmevaatur on võimalik liidestada erinevate registritega ning sellega vähenevad teenust pakkuvate asutuste arenduskulud. Eeldatavasti hakkab lahendus ühel hetkel asendama seniseid tervishoiuteenuste osutajate infosüsteemis kasutatavaid tervise infosüsteemi andmepäringuid.

Kasutajat fookuses hoidev teenus

Teenusdisainer Eveli Randlane andis ülevaate, millised olid teenused aastaid tagasi ning millised aspektid on tänapäeva võtmesuunad. Kõigepealt tähistati tehnoloogia võidukäiku — süsteemide ülesehitamine toimus just sellele ning tehniline teostus oli esmatähtis. See aga muutis süsteemid kasutajate jaoks keeruliseks. Alles kümme aastat tagasi hakati konkreetsemalt rääkima teenustest ja sellest, kuidas võiks välja näha loogilisem ülesehitus, mis ei ole niivõrd tehniline. Tänases maailmas aga on fookus kasutajal ja sellest kerkibki küsimus, kuidas hoida fookuses kasutajat? Kasutajate mõistmine on muutunud kompleksemaks — vaadeldakse persoonasid ning teenuste areng peab olema etapiline, selgitamaks välja parim võimalik meetod, kuidas kõnetada teenuse sihtrühma. Samuti aitab see asutust ja teenust, sest loomise väärtus on nõnda palju suurem. Peamise sõnumina jäi kõlama, et lihtsuses peitub võlu.

Teenusdisaini kaartide läbimäng

Päeva teine pool kulges praktilises töötoas, kus moodustus lausa 11 erinevat gruppi. Igal rühmal oli teema, mida teenusdisaini kaartide abil läbi mõeldi. Teemadeks olid nii käimasolevad sündmusteenused, teenuste toetamisega seotud teemad kui ka täiesti uued projektid, mida pole veel sündmusteenuste teekraadil. Eesmärgiks oli anda kaasa oskus rakendada teenusdisaini kaardimängu teenuste loomise juures, sest nagu tagasisidest selgus, leiavad väga paljud sellest suurt abi, kuna see aitab mõtestada projekti alustalasid ning näha laiemat pilti.

Võrgustikupäeva tagasiside

Võrgustikupäeva tagasisidele vastas 31 inimest. Rakendati NPS põhimõtet kui ka lahtiste küsimusete esitamist. NPS skaalal tulemused küsimustele olid järgnevad: Kuivõrd jäid rahule võrgustikupäeva sisuga? 55; Palun hinda võrgustikupäeva tervikuna — 52; Palun hinda teenusdisaini töötuba — 50. Samuti tõid osalised välja, et sisu vastas ootustele ning omandatud teadmised/kogemused on sellised, mida saab võtta edasises töös kasutusse. Oli ka neid, kelle jaoks uudisteemasid palju ei olnud, kuid olid tänulikud, et säärane üritus korraldati, kuna seda on tarvis kogukonnatunde tekitamiseks. Tulevikusoovitusena toodi välja akadeemilise poole kaasamine ettekannete osas, kus antaks ülevaade teises võtmes analüüside, kasutajate ja erinevate metoodikate osas.

Kokkuvõttes saab öelda, et üritus täitis eesmärki — tutvustas, mis seisus on hetkel eraisikute sündmusteenused, mida on juba tehtud ja kuhu liigutakse edasi. Samuti said osalised kaasa kogemuse teenusdisaini kaardimängust ning soovituse seda enda edasistes projektides rakendada. Tasub välja tuua, et antud juhised, kaardid on leitavad avalike teenuste disainimise tööriistakastis, kus saab täpsemalt tutvuda kontseptsiooniga.

Erki Limbak
Sündmusteenuste projektijuht
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium