Kas arendada teenust või arendada oma iseteenindust?
68% Eesti elanikest eelistaks, et kõik riigi ja kohalike omavalitsuste poolt pakutavad e-teenused oleks ligipääsetavad ühes keskses riiklikus portaalis, kus piisaks ühekordsest isiku autentimisest (Riigiportaali eesti.ee kasutaja rahulolu analüüs, Kantar Emor 2020).
Riiklikult keskse koha rollis on pea 20 aastat olnud eesti.ee. Teekond on esitanud mitmeid väljakutseid, alustades sellest kui keeruline on tuua teenused ühte digikanalisse, lõpetades sellega, et mitmed mõjukamad avaliku teenuse omanikud on pidanud mõistlikumaks või lihtsamaks ehitada e-teenustele oma iseteeninduskeskkonnad. Viimasega tagatakse sõltumatus ja paindlikkus, aga kas see täidab ka kasutajahuve?
Lõppkasutaja ootused läbi nende aastate aga muutunud ei ole, ent kasvab surve olemasolevate teenuste eesti.ee-st väljaviimisele — järjest on valmimas uued iseteenindusportaalid (nt SKA iseteenindus, Terviseportaal). Kasutajad on harjunud käima nn vanas kohas ja uue koha omaks võtmiseks tuleks suunata märkimisväärne ressurss turundusele ja kommunikatsioonile. Isegi kui see ressurss leitakse, siis jääb õhku küsimus kuivõrd mõistlik on õpetada inimesi tuhandeid riiklikke teenuseid tarbima erinevates portaalides ja iseteenindustes, eriti kui enamik neist teenustest pole igapäevaselt tarbitavad nagu nt pangateenused. Dokumentide vahetus käib korra 5–10 aasta jooksul, rääkimata abiellumisest või lapse saamisest.
Meie IT-maastiku innovatsioon paistab olevat sõltuvuses välisrahastusest, mis toob kaasa nn projektipõhise arendustsükli. Selle tulemina tehakse teenuse elukaarest vaid esimene osa. See tähendab omakorda, et kuskilt tuleb leida ressurss ja kompetentsid igapäevaseks halduseks ning teenuse edasiarenduseks. Riigile on oluliselt kuluefektiivsem, kui nt SEO (leitavuse optimeerimine), kasutajakogemuse (UX/UI), WCAG kompetents, SDG nõuded on tagatud keskses kohas. Rääkimata analüütika tööriistadest, mida siis igaüks ei pea eraldi arendama ja ülal pidama. Samuti, kui puudub endal võimekus turunduseks ja kommunikatsiooniks, on kõigil osapooltel mõistlikum kasutada ära üksteise varasemalt tehtud tööd ja tuntust. 2020. aastal tehtud uuringus toodi läbivalt murekohana välja, et teadlikkus teenustest vajab järgi aitamist, samas eesti.ee enda tuntus on suur (94%). Viimast näitavad ka numbrid, 2022. aasta andmetel külastati eesti.ee-d pea 7 miljonit korda ning 70% autentisid ennast ka sisse, et teenuseid tarbida.
Samas on tore tõdeda, et nii mõnigi suure kogemusega iseteeninduskeskkonna omanik näeb pikas perspektiivis, et efektiivsem on jõud siiski ühendada ja leida ärilised ja tehnilised lahendused pakkumaks eesti.ee-d keskpunktina selliselt, et teenuse omanik saaks keskenduda vaid äriloogika ja oma teenuse parendamisele. See tähendab, et eesti.ee pakub partneritele kasutajasõbraliku iseteeninduskanali koos halduse ja tööriistakastiga ning tagab erinevate riiklike nõuete rakendamise.
On mitmeid uusi lahendusi, mis võimaldavad ka silostunud e-teenuse põllul seljad kokku panna ja üksteise tugevusi ära kasutada, luues nn sillad iseteenindusportaalide vahel. Nt detsembris valmis eesti.ee-l GovSSO (Riigi SSO) võimekus, mida esmalt piloteeritakse Rahvastikuregistriga abiellumise avalduse esitamiseks. Samuti on eesti.ee meeskonnal sellel aastal fookus micro-frontend võimekuse loomisel, mis võimaldab partneritel oma micro-frontend-ile ehitatud teenust kuvada mitmetes iseteenindustes korraga. 2022. aasta detsembris läbis eesti.ee märkimisväärse uuenduskuuri, millega roheline portaal suleti ning läbi ettevõtja digivärava sai värskema visuaali terve portaal. Käesoleval aastal jätkab eesti.ee tiim aktiivselt kasutajakogemuse (sh mobiilisõbralikkuse) parendamist — teenuste ja info leitavus otsingumootoris (SEO), infoartiklite ülesehitus ning teenustega integreerimine, uus töölaud eraisikule, WCAG parendamine. Aasta esimeses pooles valmib ka täiesti uus rakendus nimega Notify, mis kontrollib teenuse n-ö elutukset ning kui eesti.ee-s asuv teenus ei tööta, siis lõppkasutajale ilmub automaatselt portaalis nähtavaks teade rikkest vms. Eesti.ee-ga liidestatakse ka ühtne pääsuhalduse teenus Pääsuke (2023. aasta lõpp), mis annab võimaluse ühtlustada teenuste üleselt rollihaldust ning lõppkasutaja saab anda volitused ühes kohas. Eesti.ee on koduks muuhulgas Riiklikule Postkastile, mille visiooniks on viia lõppkasutajani kogu vajalik riiklik informatsioon õigel ajal ja soovitud kanali kaudu (sh läbi SMS teavituste lahenduse). Postkasti fookuses on ka andmete kvaliteedi tõstmine, et tagada kõrgem kohaletoimetamise protsent.
Lisaks keskendutakse partnermudeli loomisele, et koostöö teenuste omanikega oleks võimalikult paindlik ja viljakas. Näiteks dashboard-id eesti.ee partnerile teenuste analüütikale ja sõltuvate arenduste jälgimiseks.
Kokkuvõttes võib öelda, et tehnoloogilised lahendused on olemas selleks, et lõppkasutajale pakkuda keskpunkti riigi infole ja e-teenustele. Kui Sul juba on oma iseteenindus, siis leiame need “sillad”, et teenuste leitavust kahepoolselt kasvatada. Kui Sul on oma iseteenindus ideefaasis, siis küsi endalt, kas jätkusuutlikum on suunata kogu ressurss oma teenus(t)e elukaarele ja kasutada eesti.ee iseteenindusplatvormi olemasolevaid ja lisanduvaid tugevusi.
Riigiportaali tiim
Riigi Infosüsteemi Amet
