Kas e-Eesti on ligipääsetav kõigile?

Foto: Pixabay

Sajad õpilased kogesid EIS-i (Eksamite infosüsteemi) mittetoimimise tõttu stressi ning ebausaldust e-teenuste vastu. Ligi pool Eesti elanikkonnast kogeb ebamugavust e-teenuste kasutamisel pea igal kasutuskorral. Kuid see ei pea nii olema.

Alates tuludeklaratsiooni esitamisest kuni e-hääletuseni, on Eesti valitsus loonud laia valiku e-teenuseid, mis muudavad kodanike igapäevaelu lihtsamaks ja mugavamaks. Olenemata riigi pingutustest on paljud kasutajad kogenud eksitusi ning arusaamatusi e-teenustes: EIS pani pausi sisseastumiseksamitele, tuludeklaratsiooni esitamiseks pidi ootama järjekorras, nüüdseks kasutuselt võetud digiloos oli vajalikku raske üles leida.

Ebamugavad olukorrad e-teenuste kasutamisel on erivajadusega inimeste jaoks aga veelgi sagedamad. Hetkel mõeldakse riiklike e-teenuste arendamisel erivajadusega inimestele ning nende vajadustele minimaalselt, kuigi tegemist on inimestega, kes vajavad kõige rohkem stabiilset tuge riigilt. E-teenuste kasutamise võimaldamine erivajadusega inimestele peaks olema eesmärk moraalsest kohusetundest, kuid lisaks sellele nõuab juurdepääsu tagamist ka seadus, millele hetkel täielikult ei vastata.

Ligipääsetavus

Selleks et kõik kodanikud, sealhulgas erivajadusega inimesed, saaksid e-teenust iseseisvalt kasutada, tuleb arvestada ligipääsetavusega. Ligipääsetavus võimaldab kaasata elu- ja infokeskkonda kogu ühiskonda olenemata nende haridusest, oskustest, vanusest või erivajadustest. Ligipääsetavuse sihtrühma kuulub ligi pool Eesti elanikkonnast (1) — esmalt kaasab ligipääsetavus puuetega inimesi, kelle osakaal Eesti rahvastikus on 8,7% (3), kuid ligipääsetavus hõlmab endas ka lapsi, eakaid, ajutise tervisepiiranguga inimesi, väikelastevanemaid ning esmakasutajaid. Ligipääsetavusega ei tegeleta, kuna e-teenuste ning veebilehtede juhtide teadmised valdkonnast on puudulikud (2). Osadele teenusejuhtidele tundub ebatõenäoline, et erivajadusega inimesed e-teenust kasutaksid.

Ligipääsetavusega mitte tegelemine jätab juba haavatavamad ühiskonna liikmed osa toest, mida nad riigilt vajavad. Näiteks olen kuulnud, kuidas aktiivsus- ning tähelepanuhäirega inimene on töövõime hindamise taotlust täitnud 6 kuud, kuna taotluse täitmine on tema jaoks liiga kurnav ning suurt pingutust nõudev. Vähenenud töövõimega inimese jaoks tähendab see aga poolt aastat toetusest ilma olemist.

Samuti võib ligipääsetavusega mitte arvestamine võib tekitada ebamugavaid olukordi, kus inimene peab paluma kellegi abi sensitiivse informatsiooni sisestamisel või isiklikele andmetele ligi pääsemisel. Kuidas tunneksid end sina, kui peaksid oma haigusloo vaatamiseks paluma lapse abi, kes näeks samuti kõike, mida arst sinu kohta kirjutas? Taoline ebavõrdsus ning teiste inimeste abile toetumise vajadus peaks olema lubamatu, seaduse silmis see ongi.

Mittevastavused seadusele

Ligipääsetavuse tagamine avaliku sektori e-keskkondades nõutud avaliku teabe seadusega ning seadusele mitte vastamine on karistatav. Seadusesse on üle võetud Euroopa Liidu direktiiv (EL 2016/2102), mille alusel peavad avaliku sektori veebilehed järgima Euroopa digiligipääsetavuse standardit (4). Kusjuures alates 2025 peavad standardile vastama ka erasektori veebid ning e-teenused (5). Standardis on erinevad nõuded keelekasutusele, disainile ning koodile, mis aitavad ligipääsetavust saavutada.

TTJA (Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet) iga-aastane digiligipääsetavuse järelevalve analüüsib avaliku sektori veebide ning mobiilirakenduste vastavust nõuetele. Eelmise aasta järelevalve tulemustel on keskmine standarditele mittevastavus 15,22% (6). Protsent võib tunduda väike, kuid mittevastavuses võivad olla väga olulised funktsionaalsused.

Näiteks kirjutas digiligipääsetavuse spetsialist Mari-Ell Mets oma bakalaureusetöös ühe noormehe kogemusest, kes ei saanud e-valimiste keskkonnas kandidaadi numbrit ekraanile kuvatava ekraani abil sisestada. Ta pidi küsima abi kaaslaselt ning talle ütlema, kelle poolt hääletada soovis, kuigi tegemist oli informatsiooniga, mis oleks pidanud jääma privaatseks. (7) Igale inimesele peab jääma valik, mis informatsiooni ta oma lähedastele või võõrastele avaldab, kuid ligipääsetavuse puudumise tõttu abi küsides võib valikuvõimalus kaduda.

Probleem teenuste juhtimises

Puudulik ligipääsetavus ning seadusele mittevastavus on probleem e-teenuse juhtimises. Ligipääsetavusega tuleks tegeleda juba e-teenuse arendamise alguses, see peaks olema veebiarenduse loomulik osa, mitte hiljem lisatav element (1). Kui e-teenus on juba kasutusel, on selle ligipääsetavaks muutmine aeganõudev ning kulukas. Ligipääsetavus peaks olema iga teenusejuhi laual, kuna tema peab kursis olema teenusega seotud seadustega, mille alla kuulub ka avaliku teabe seadus. Teenusejuht vastutab nii ajaplaani kui ka eelarve eest, kus peaks olema oma koht ligipääsetavuse tagamisel.

Kõik vastutavad

Kui oled teenusejuht, ametnik, disainer või arendaja, siis ligipääsetavuse olukorra parandamisel on just sinul kõige olulisem roll. Lisades ligipääsetavuse tagamise oma tööplaani, tutvudes nõuetega, kaasates disainimisse ning veebi testimisse erivajadusega inimesi ning eakaid, saab nende teenuse kasutamise kogemust oluliselt parandada. Hea on mõelda näiteks oma vanavanemate peale — kas nad suudaks edukalt kasutada veebi, mida lood? Veel parem on minna vanavanemate juurde ning seda nendega testida.

Kui oled lihtsalt lugeja, siis kindlasti tead kedagi, kellel on mõju mõne veebi või e-teenuse paremaks muutmise üle — räägi temaga digiligipääsetavusest, saada talle see artikkel. Tee seda selleks, et sinu praegune kogemus e-teenuste kasutamisel paraneks, ning et saaksid ka vanemas eas e-teenuseid iseseisvalt kasutada.

Olukorra parandamine

Teadlikkuse puudumine digiligipääsetavuse valdkonnast on Eesti-ülene probleem. On vaid üksikud spetsialistid, kelle õlul on kogu avaliku sektori nõustamine ja nügimine. Olukorda parandaksid iga-aastaseid koolitused avaliku sektori ametites digiligipääsetavuse teemal. Iga-aastased koolitused tuletaksid teema meelde, tekitaksid empaatiat erivajadusega inimeste suhtes ning annaksid asjakohast teavet ligipääsetavuse integreerimiseks teenuse tiimi tööülesannete sekka.

Näen, et olukorra parandamisele aitab kaasa ka ühiskondliku teadlikkuse tõstmine ning probleemile tähelepanu pööramine läbi avaliku diskussiooni. Artikli kirjutasin osana bakalaureusetööst, kus üritasin digiligipääsetavuse olukorda riiklikes e-teenustes paremuse poole nügida. Sain aga aru, et tegemist on probleemiga, kus on palju osapooli, kellest kõigini jõuda on pea võimatu, seega üritan oma eesmärki väiksemal määral saavutada käesoleva artikliga.

Olgugi, et praegune olukord vajab veel sekkumisi, on Eestis tehtud samme digiligipääsetavuse tagamise soodustamiseks. Näiteks aitab digiteenuste ligipääsetavust tagada Veera disainisüsteem, mille hiljuti avaldatud 1.0 versioonis on ligipääsetavus kajastatud põhjalikult. Disainisüsteemi komponente disainiti, arendati ja testiti arvestades EL 301 549 standardiga. Lisaks digiteenustele on ka valitsusasutuste veebiraamistik WCAG-ga kooskõlas. Samuti on positiivse mõjuga TTJA järelevalve ning koolitused.

Kust alustada?

Samm 1: Sea eesmärgid digiligipääsetavuse tagamiseks. Vajadusel täienda enda ning oma tiimi teadmisi veebikursustel või koolitustel.
- Tutvu teenustele kehtivate seaduste ning seadustele mittevastamise tagajärgedega TTJA lehel.
- Läbi tasuta veebikursus Digiriigiakadeemias.
- Kuula neljaosalist TTJA koolitust Youtubes.
- Telli oma asutusse digiligipääsetavuse koolitus TTJA-st, Ligipääsukesest või Trinidad Wisemanist.

Samm 2: Analüüsi, milline on digiligipääsetavuse hetkeseis sinu e-teenuses.
- Avalikus sektoris pakub nõustamist TTJA.
- Erasektoris saab konsultatsioone ning auditeid tellida Ligipääsukesest ning Trinidad Wisemanist.

Samm 3: Pane digiligipääsetavuse puudujäägid olulisuse järjekorda ning alusta nende parandamisega alustades kriitilisemast.
- Palu disaineritel, arendajatel ning sisuloojatel ligipääsetavusega tegeleda. Võid suunata neid kasutama veebi ligipääsetavuse suuniste tööriista.
- Testi, kas lahendus vastab nõuetele ning kuidas toimib lahendus tugitehnoloogiaid kasutades. Loe, mida veebilahendusi testides silmas pidada ning kuidas arvestada testimisel erivajadusega inimestega Trinidad Wisemani blogis.

Viited

1. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. 2022. “Kolm põhjust, miks olla digiligipääsetav.” https://medium.com/digiriik/kolm-p%C3%B5hjust-miks-olla-digiligip%C3%A4%C3%A4setav-fe91fc04abed
2. Riigikantselei. 2021. Ligipääsetavuse rakkerühma lõpparuanne.
3. Eesti Puuetega Inimeste Koda. 2023. “Statistika.” https://epikoda.ee/spetsialistile/statistika.
4. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. 2023. “Digiligipääsetavuse tagamine” https://ttja.ee/eraklient/tarbija-oigused/kaubandus-teenused/digiligipaasetavuse-tagamine.
5. Trinidad Wiseman. 2024. “Kas sinu e-keskkond vastab 2025. aastal jõustuvatele ligipääsetavuse nõuetele?” https://blog.twn.ee/et/2025-joustuvad-ligipaasetavuse-nouded
6. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. 2023. “Eesti avaliku sektori digiligipääsetavus 2023. aastal.”
7. Mari-Ell Mets. 2017. “Suunised tagamaks veebi sisu juurdepääsetavust puutetundlikel mobiiliseadmetel.”

Kaisa Uik
Eesti Kunstiakadeemia bakalaureuseõppe tudeng