Krativäeline riik
Kolm aastat tagasi alustasime Eestis esimese kratikavaga süsteemsemalt tehisintellekti ehk krattide valdkonna arendamist. Toona olid riigis kasutusel vaid üksikud kratid, kuid tänaseks on neid juba üle 80. Loe lähemalt, kuidas läks esimesel kratikaval ja mida toob tulevik!
Selleks, et aidata kaasa valdkonna arengule ja saamaks esimene kogemus krattide rakendamisel, tulime 2019. aastal välja Eesti tehisintellekti strateegia ehk kratikavaga aastateks 2019–2021.
Tollase kratikava eesmärk oli suuresti luua krattide rakendamiseks ja kasutuselevõtuks vajalik alusbaas. Antud tegevuskava eesmärk lähtus selleaegsest valdkonna arengust ja nägi ette, et edasised sihid seatakse pärast esmase kogemuste saamist. Kuna möödas on juba rohkem kui kaks aastat esimesest strateegiast on õigustatud küsida, kuidas kratikaval läks ja kuidas on plaan edasi liikuda? Järgnevalt ongi mõistlik vaadata igas olulisemas suunas, mida viimaste aastate jooksul on tehtud ja saavutatud ning mida kavandame järgneva 2022–2023 strateegia raames teha.
Avalikus sektoris krattide rakendamine
Kui 2018. aastal oli neli avaliku sektori asutust läbi viinud neli krati projekti, siis tänaseks on läbi viidud enam kui 80 krati projekti, seotud on olnud enam kui 40 organisatsiooni ning on ka arendatud mitmeid kratijuppe, mis võimaldavad nii era- kui ka avalikul sektoril lihtsamini kratte rakendada. Kratijuppidena on näiteks arendatud masintõlke, kõnetuvastuse ja kõnesünteesi lahendused, mille kõigi lähtekood on leitav aadressil koodivaramu.eesti.ee. Paljusid lahendusi on tänaseks korduvalt kasutatud nii era- kui ka avaliku sektori poolt. Krattide rakendamine on seega viimaste aastate jooksul olnud laiapindne ja seotud on olnud paljud avaliku sektori asutused.
2019–2021 strateegia raames käivitasime koostöövõrgustiku, kus tutvustatakse ja jagatakse regulaarselt kogemusi krattide rakendamisest. Asutustes krattide rakendamisel oleme Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis pakkunud tuge projektide läbimõtlemisel, käivitamisel, hangete ettevalmistamisel, pakkunud paindlikku rahastust ja viinud läbi kõikvõimalikke koolitusi ning loonud juhendeid. Lisaks on oluline prioriteet olnud avaandmete, andmehalduse ja keeletehnoloogia arendamine.
Kõikvõimalike avalikus sektoris läbiviidud projektide, juhendite, koolituste ja muuga saab tutvuda lehel www.kratid.ee.
Tänaseks on läbi viidud enam kui 80 krati projekti, seotud on olnud enam kui 40 organisatsiooni ning on ka arendatud mitmeid kratijuppe, mis võimaldavad nii era- kui ka avalikul sektoril lihtsamini kratte rakendada.
Lähtudes tänasest hetkeolukorrast on uue tegevuskava peamine eesmärk avaliku sektori suunal ühelt poolt toetada ja kasvatada kratte seni mitte rakendanud asutustes krattide kasutuselevõtuks baasvõimekust ja teisalt kinnistada ning võimendada asutusi, kellel on alusbaas täna juba olemas, kuid ei ole püsivalt juurutatud. Lisaks on eesmärk Eestis juurutada inimkeskse ja usaldusväärse tehisintellekti põhimõtted krattide arendamisel ja rakendamisel.
Tegevuskavas mainitud lähenemisest lähtuvalt oleks eesmärk mõõta selle täitmist järgmiste olulisemate mõõdikute abil (mõõdikute sihttasemed on seisuga 31.12.2023):
▹Avalikus sektoris rakendatud krattide arv: 130, algtase: 80
▹Avalikus sektoris kratte rakendanud asutuste arv: 60, algtase: 40
▹Avalikustatud kratijupid, lähtekood ja binaarid: 40, algtase: 6
▹Avalikus sektoris bürokratti rakendanud asutuste arv: 10, algtase: 0
▹Bürokrati kaudu pakutavate avalike teenuste arv: 6, algtase: 0
▹Eesti üldkeele kõnetuvastuse täpsus: 91%, algtase: ~85%
▹Koolitusel osalejate arv: 1400
Selleks, et saavutada seatud eesmärgid on uues strateegias eesmärk keskenduda kolmel olulisel avaliku sektori põhisel suunal: „kompetents ja võimekus“, „kesksed lahendused ja algatused“ ja „teostuse toetamine“.
„Kompetents ja võimekus“ suunal on eesmärk muuhulgas jätkata teadmiste leviku ja kogemuste vahetuse korraldamisega ning käivitada andmekaitse paneel toetamaks, et isikuandmete töötlemine oleks seaduslik ja õiguspärane ja tekkinud murekohtadele leitaks lahendus. Lisaks on kavas tellida laiem „andmekirjaoskuse“ koolitus.
„Kesksed lahendused ja algatused“ suunal kavandame jätkata masinõppel ja keeletehnoloogial põhinevate kratijuppide, binaaride ja mikroteenuste arendamist ning kättesaadavaks tegemist. Seeläbi on eesmärk veel enam lihtsustada avaliku- ja erasektori huvilistel ning kodanikel krattide rakendamist. Jätkame muidugi ka Bürokrati ehk digiriigi virtuaalse assistendi arendamist, et radikaalselt lihtsustada avalike teenuste kasutamist, riigiga suhtlust ja asjaajamist. Selleks, et toetada asutustes krattide rakendamist on vajalik pakkuda asutustele täiendavat tuge ning selleks on plaanis panna kokku krattide arendamist ja rakendamist toetava oivakeskuse kontseptsioon. Selleks, et oleks tagatud andmete vastutustundlik ja andmekaitse põhimõtetega kooskõlas andmetöötlus krattide kasutamisel ja rakendamisel, plaanime töötada välja ja viia ellu privaatsust tagavate tehnoloogiate kontseptsiooni.
Viimaks jätkame „teostuse toetamise“ suunal krati projektide käivitamisel, läbiviimisel ja haldamisel jooksva toe pakkumist ning lisaks plaanime töötada välja „andmekaitse liivakasti“ raamistiku, mille eesmärk oleks soodustada avalikus sektoris krattide kasutuselevõttu (arvestades sealhulgas autoriõiguste, andmekaitse ja muude nõuetega) võimaldades lahenduste testimist ja pakkudes tuge ning seeläbi kiirendada projektide arendust.
Erasektoris krattide rakendamine
Erasektori suunal tehisintellekti spetsiifilisi tegevusi 2019–2021 strateegia raames ei tehtud, kui välja arvata laiemalt teenuste digitaliseerimiseks ja robotiseerimiseks mõeldud toetuse pakkumine. Samas näeb uus strateegia ette mitmeid tegevusi, et valdkonda toetada. Täna on näha, et tehisintellekti ja robootikaga seotud tehnoloogiad võimaldavad oluliselt ettevõtetel ettevõttesiseseid protsesse ja tarneahela toimimist tõhustada, toodete ja teenuste lisandväärtust suurendada ning kokkuvõttes parandada ettevõtete üldist konkurentsivõimet. See omakorda tingib vajaduse teaduse, arendustegevuse ning innovatsiooni (TAI) arendamisele järele. Seetõttu seab Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2035 (TAIE 2035) üheks eesmärgiks ettevõtete teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonivõimekuse kasvatamise. Arvestades TAIEs määratletud vajadusi ja väljakutseid ning tehisintellekti valdkonna arengut, keskenduvad lähiaastatel erasektori suunalised tegevused andmete kasutuse ja tehisintellekti lahenduste teemadel teadlikkuse tõstmisele, oskuste arendamisele, pädevuse parandamisele ning tehisintellekti lahenduste arendamisele.
Strateegia tegevuste raames kavandab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakond 2022. aastal kaardistada veelgi täpsemalt ettevõtete vajadused ja väljakutsed tehisintellekti lahenduste kasutamisel ning analüüsida ka teiste riikide vastavaid parimaid praktikaid ning kohandamisvõimalusi Eesti oludesse. Lisaks on loomisel robootika ja tehisintellekti keskus AIRE, mis loob vastava ökosüsteemi ning arendab välja rahvusvahelise võrgustiku eesmärgiga pakkuda tööstusettevõtetele tuge tehisintellekti ja robootika lahenduste arendamiseks ja kasutuselevõtuks. Tallinna Teaduspark Tehnopol (mis on samuti nimetatud keskuse konsortsiumi liige) disainib oma senisest kogemusest tulenevalt arendussprinte ja kiirendeid ning toetab ettevõtete vajadustest lähtuvaid pilootprojekte.
Lisaks jätkatakse ka uue strateegia tegevuste raames Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuses toetusmeetmete ja -tegevuste pakkumisega, kuhu saavad taotlusi esitada / tegevustes osaleda ka tehisintellekti fookusega projektid, näiteks: rakendusuuringute programm, tootearenduse toetus, innovatsiooni- ja arendusosakud, ettevõtte arenguprogramm, digitaliseerimisega seotud toetused ja tegevused.
Täna on näha, et tehisintellekti ja robootikaga seotud tehnoloogiad võimaldavad oluliselt ettevõtetel ettevõttesiseseid protsesse ja tarneahelata toimimist tõhustada, toodete ja teenuste lisandväärtust suurendada ning kokkuvõttes parandada ettevõtete üldist konkurentsivõimet.
Tehisintellekti alane haridus ning teadus- ja arendustegevus
Perioodil 2019–2021 toetati riigi, ettevõtluse ja akadeemia koostöös läbi IT Akadeemia teadusmeetme seitset teadussuunda, millest ligikaudu pooled, mahus 4,5 miljonit eurot, olid seotud tehisintellekti, andmeteaduse ja automatiseerimisega. IT Akadeemia kaudu toetati ka muudel kui IKT erialadel tehisintellekti käsitlevate valikainete arendamist — ligikaudu pooled õppekava arendusprojektid olid seotud tehisintellektiga. Lisaks toetati NUTIKA meetme kaudu enam kui 6 miljoni euroga 25 ettevõtete ja TA-asutuste koostöös läbi viidud rakendusuuringut. Krattide arendamiseks vajaliku taristu poolel oli oluliseks arenguks Eesti liitumine EuroHPC ühisettevõtte ja LUMI konsortsiumiga, mille tulemusel on Eesti teadusasutustel ja ettevõtetel alates 2022. aastast juurdepääs maailmatasemel superarvutiressursile. Lisaks sellele on Haridus- ja Teadusministeerium toetanud eesti keeletehnoloogia strateegilist arengut juba alates aastast 2006.
Uuel perioodil on suurem rõhk kompetentsil ja oskustel. Haridusvaldkonna arengukava 2035 seab üheks strateegiliseks eesmärgiks õpivõimaluste vastavuse ühiskonna ja tööturu arenguvajadustele. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT), mis TAIE 2035 on prioriteetsena esindatud fookusvaldkonna „digilahendused igas eluvaldkonnas“ näol, on ühiskonnas eelisarendamist vajav valdkond, mis on eri meetmete kaudu integreeritud nii üld- ja kutse- kui kõrgharidusõppesse. Tehisintellektil on tänases IKT-valdkonnas oluline roll ja üks küsimus on, et millistes tegevustes tuleb riigi poolt sekkuda ja hoolitseda, et tehisintellektiga seotud teemad oleksid eraldi käsitletud, ning kus piisab iseregulatsioonist. Lisaks on plaan toetada alates alusharidusest kuni gümnaasiumini IT-valikainete ja õppematerjalide arendamist, IT-õpetajate täiendkoolitust ning populariseerimist ProgeTiigri kaudu. Laiem eesmärk on seega tekitada varakult huvi IT-valdkonna vastu ning samal ajal juhtides tähelepanu ka tehisintellekti valdkonnale.
IKT valdkonna teadus- ja arendustegevus, mis jääb väljapoole teaduse rahastamise põhiinstrumente, on suunatud ja rahastatud peaasjalikult läbi IT Akadeemia teadusmeetme. TA roll on nii praegu kui tulevikus tõsta meie teadmiste nendes valdkondades kaugemale nii, et Eesti kõrgharidus, teadus, ettevõtlus ja ühiskond laiemalt sellest maksimaalset kasu saaksid. Samuti on väikekeele puhul oluline arendada keeletehnoloogia võimalusi järgmisele tasemele, kuna see, kas saame oma seadmete ja erinevate teenustega suhelda eesti keeles, on väikekultuuri olemasolu üks garantiisid. Teadustaristu, siinkohal kõrgjõudlusega arvutusvõimsuse (HPC) roll on tagada tehniline võimekus ja oskused tehisintellekti arendamiseks.
Andmed kui võimaldajad
Oluliseks takistuseks krati projekti käivitamisel ja arendamisel on andmete puudumine j andmete ebapiisav kvaliteet. Selleks, et projektid õnnestuksid, on vajalik tagada, et andmed oleksid kättesaadavad masinmõistetaval kujul. Kui 2018. aastal alustati Eesti tehisintellekti tegevuskava koostamist oli avaandmeid avalikustatud vähestel kordadel ning valdkonna küpsustase madal. Tänaseks on avaandmeid avalikustanud üle 100 asutuse ning järjest enam kasutatakse avaandmeid ka krattide arendamisel.
Toetamaks krattide arendamist ja Eesti keeletehnoloogia jätkusuutlikku arendamist on vajalik täiendavaid meetmeid andmehalduse arendamiseks ja avaandmete avalikustamise suurendamiseks. Selleks on kavandatud Statistikaameti, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Riigi Infosüsteemi Ameti koostöös arendada andmehaldust, sealhulgas viia ellu andmehalduse tegevuskava, koolitada andmehaldureid, arendada edasi ja juurutada andmehalduse töövahendit RIHAKE. Lisaks sellele jätkame avaandmete kättesaadavuse edendamist, viies ellu avaandmete tegevuskava, arendades edasi avaandmete teabeväravat, pakkudes asutustele tuge avaandmete avalikustamisel ning parandades masinmõistetavate andmete väljastamise võimekust riigi registritest.
Tänaseks on avaandmeid avalikustanud üle 100 asutuse ning järjest enam kasutatakse avaandmeid ka krattide arendamisel.
Selleks, et parandada veel enam oluliste andmete kättesaadavust on plaanis kehtestada ühelt poolt Euroopa Liidus väärtuslikud andmestikud kuues kategoorias. Teisalt on Eesti olnud valdkonnas eesrindlik ning plaanime kehtestada täiendavad väärtuslike andmestike kategooriad, et toetada krattide arendamist. Näiteks, keeleandmestike nimekirjas on plaanis sätestada need keeleandmestikud, mille kasutamine panustab eesti keele jätkusuutlikkuse tagamisse ja toetab keeletehnoloogia arendamist ning parandab muuhulgas keeletehnoloogiliste rakenduste kvaliteeti.
Lähtudes tänasest hetkeolukorrast ja kavandatud meetmetest on eesmärk toetada asutusi järjest enam avalikustama avaandmeid, parandada andmete leitavust ja kasutamist ning tagada andmete kvaliteet.
Tegevuskavas mainitud lähenemisest lähtuvalt on eesmärk mõõta selle täitmist järgmise olulise mõõdiku abil (mõõdikute sihttasemed on seisuga 31.12.2023):
▹Teabeväravas avalikustatud avaandmete arv: 1800, algtase 709
Õigusruumi kujundamine krattide kasutuselevõtuks
Õigusruumi kujundamist puudutavate tegevuste osas oli 2019–2021. aasta kratikava kohaselt eesmärk töötada välja nn krati seaduste pakett tehisintellekti kasutuselevõtu võimaldamiseks. Selle raames koostati algoritmiliste süsteemide mõjude reguleerimise väljatöötamise kavatsus (nn „krati VTK“) eesmärgiga tuvastada võimalikud muudatused, mida kehtivasse õigusesse teha tehisintellekti kasutuselevõtuks. Kuivõrd pärast krati VTK väljatöötamist algatas Euroopa Liit initsiatiivi loomaks EL-ülene harmoniseeritud tehisintellekti regulatsioon, kujundati õigusloomet puudutav tegevus ümber spetsiifiliste probleemide lahendamisele, mis vajavad regulatiivset sekkumist sõltumata ELi tegevusest. Eelkõige on see tähendanud eelnõu väljatöötamist haldusmenetluse seaduse muutmiseks, mille raames kehtestatakse tingimused automaatsete haldusaktide andmiseks ning nähakse ette täiendavad vorminõuded isikuandmete töötlemisel haldusmenetluses.
Käesolevas kratikavas hõlmatud perioodil on plaanis viia lõpuni menetlus haldusmenetluse seaduse muutmiseks. Selle kõrval on peamine õigusloome-alane tegevus aktiivne osalemine Euroopa Liidu ning Euroopa Nõukogu tehisintellekti reguleerivate õigusaktide ja -instrumentide väljatöötamisel, kaitsmaks Eesti huve üleeuroopalise õigusraamistiku kujundamisel. Antud algatuste fookuses on reguleerida tehisintellekti inimkeskset ja usaldusväärset ehk töökindlat, eetilist ja õiguspärast sh põhiõigusi austavat arendamist ning kasutamist, samuti kehtestada tehisintellektiga seotud tsiviilvastutuse reeglistik.
★ Tutvu Eesti tehisintellekti strateegia ehk Kratikavaga aastateks 2022–2023!
Ott Velsberg
Digiriigi andmete juht, CDO
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
