Liisa Rätsep: “Vaja on uudishimu, motivatsiooni ja võimet teiste vigadest õppida”
Uurisime tänavuselt parima riigi digiteenuse Neurokõne ühelt eestvedajalt Liisa Rätsepalt, kuidas sünnib parim digiteenus ja milline on Eesti digitiigri tervis laiemalt.
Riigi digiteenuste konkursi “Su/g 2022” finaalüritusel anti parima avaliku sektori digiteenuse tiitel üle Neurokõnele. Tegemist on tipptasemel eesti keele kõnesünteesiga, mis muudab kirjaliku teksti loomuliku inimhäälega etteloetud kõneks. Tänaseks on loodud mitmeid loomuliku kõlaga nais- ja meeshääli, mis on treenitud ette lugema nii tarbetekste, uudiseid kui ka ilukirjandust. Kõnesünteesi saavad kasutada erinevad sihtgrupid — vaegnägijad ja pimedad, õppurid ning inimesed, kes mingil põhjusel tekste lugeda ei saa või soovivad silmi ekraanist puhata.
Tartu Ülikooli rakendusliku keeletehnoloogia juht ja Neurokõne üks eestvedaja Liisa Rätsep tutvustab intervjuus lähemalt konkursi võitnud digiteenust, jagab näpunäiteid kvaliteetse digiteenuse loomiseks ning mõtteid Eesti digitiigri tervisest. Vahvat lugemist!
Palju õnne konkursi võidu puhul! Kui suure üllatusena tiitel tuli?
Aitäh! Võit oli meie jaoks väga üllatav. Eeldasime, et auhind läheb mõnele suuremale avaliku sektori infosüsteemi arendusprojektile. Meie jaoks oli juba see väga suur tunnustus, et Neurokõne finalistide sekka jõudis.
Kas tiimiga võidupidu ka pidasite?
Jah. Olime valmis lõpuürituse õhtul finaali jõudmist tähistama, aga sujuvalt sai sellest hoopis võidupidu. Rõõm oli mitmekordne, kuna digiriigi silmapaistvama eestvedaja tiitel läks samuti keeletehnoloogia valdkonda.
Millised on ühe kvaliteetse digiteenuse kolm kõige olulisemat komponenti?
Esimene asi, mida oma töös hindame on uudishimu. Keeletehnoloogia on tohutult põnev valdkond ja meie igapäevatöö juurde käib ka uute meetodite välja mõtlemine ning katsetamine. Isegi kui kõik katsetused pole alati edukad, on see kogemus hindamatu ja inspireerib aina uusi asju proovima.
Teiseks tooksin välja motivatsiooni. Enda jaoks tuleb läbi mõelda, miks ja kelle jaoks tööd tehakse. See aitab paika panna eesmärgid ja võtta jooksvalt vastu otsuseid, mis aitavad neid saavutada.
Kolmandaks on oluline võime teiste kogemustest õppida. See võib tähendada näiteks millegi uue loomisel olemasolevatele lahendustele tuginemist või teiste poolt tehtud vigade vältimist. Tasub lihtsalt meeles pidada, et alati on kuskil keegi, kes on küsinud samu küsimusi või üritanud midagi sarnast juba teha.
Kuidas sündis idee luua Neurokõne?
Esimesed katsetused Neurokõnega tegi umbes neli aastat tagasi meie kolleeg Tambet Matiisen, kes täna juhib Tartu Ülikoolis isejuhtivate autode laborit. Talle jäi silma, et närvivõrkudel põhinev kõnesüntees kõlas teistes keeltes juba päris hästi ja tahtis samu meetodeid eesti keeles proovida. Kuna piisavalt suuri kõnesünteesi korpuseid, millel närvivõrke treenida tol hetkel veel polnud, kasutati alguses transkribeeritud ERR-i raadiouudiseid ja esimesed sünteeshääled kõlasid nagu tuntud raadiodiktorid. Hiljem, kui mõistsime Neurokõne potentsiaali, salvestasime selle jaoks spetsiaalsed kõnekorpused ja kohandasime kogu lahenduse eesti keelele sobivaks.
Millised on Neurokõne suurimad tugevused ja mille poolest ta konkursil teistest eristus?
Neurokõne jäi arvatavasti silma oma tehnilise potentsiaali ja uuenduslikkuse poolest. Olime konkursil ainus teadusasutus ja meie teenus oli ainus, mis põhines tehisintellektil. Usume, et žürii hindas kõrgelt meie eesmärki tuua innovatsioon teadusest päris kasutajateni.
Millised on olnud Neurokõne loomisel kõige põnevamad õppimiskohad ja ahhaa-momendid?
Enne Neurokõne arendamist tegeles meie meeskond peamiselt tekstiandmetel põhinevate keeletehnoloogia ülesannetega, näiteks masintõlke arendamisega. Neurokõne on meie esimene kõnetehnoloogia projekt ja sellesse valdkonda sisseelamine on olnud väga suur ning siiani kestev õppeprotsess.
Kes kuuluvad Neurokõne arendavasse tiimi?
Neurokõnet arendab Tartu Ülikooli keeletehnoloogia uurimisrühm. Igapäevaselt töötab kõnesünteesiga vaid paar inimest, kes tegelevad nii uute meetodite katsetamisega, andmetöötlusega, tarkvaraarendusega kui ka kõige muuga, mis meie töös ette võib tulla. Lisaks on Neurokõne arengusse panustanud meie juhendatud tudengid ja oleme teinud koostööd TÜ foneetika laboriga ning kolleegidega TalTechist ja Eesti Keele Instituudist. Neurokõne arendamist on rahastanud Tartu Ülikool ja Haridus- ja Teadusministeeriumi riiklik keeletehnoloogia programm.
Millised on olulisemad motivaatorid Neurokõne pideva arengu tagamiseks?
Meie jaoks on kõige olulisem, et eesti keelele arendatakse pidevalt uusi keeletehnoloogia lahendusi. Soovime, et need püsiksid heal tasemel ja eestlastel oleks ka tulevikus võimalik kõiki digiteenuseid eesti keeles kasutada.
Kasutajate ootused digiteenustele kasvavad. Milliseid täiendavad funktsionaalsusi pakub Neurokõne 5 aasta pärast?
Usun, et viie aasta pärast on eestikeelset kõnesünteesi võimalik kasutada rohkemates seadmetes ja teenustes, näiteks virtuaalassistentidega suhtlemisel, keeleõppekeskkondades ja erivajadustega inimestele suunatud rakendustes. Hoiame jooksvalt silma peal kõnesünteesi tehnoloogia arengul, et eestikeelne süntees püsiks maailmatasemel. Lisaks tahame tulevikus pakkuda rohkem erinevaid sünteeshääli, mis oskaksid veenvalt ette lugeda veelgi enam tekstiliike, sealhulgas spontaanset kõnet.
Räägime rahast ka. Tiitliga kaasnes 2500 euro suurune preemia. Mida põnevat plaanite sellega teha?
Plaanime seda lähiajal mõnel kõnetehnoloogiateemalisel teaduskonverentsil osalemiseks kasutada.
Milline on sinu hinnangul e-Eesti digitiigri tervis laiemalt?
Eesti kasutas väga hästi ära võimalust end e-riigina üles ehitada. Tänu sellele on meil täna palju küpseid ja hästi toimivaid e-lahendusi. Võib tunduda, et kõik on justkui valmis ja on aeg oma töö vilju nautida, aga see on tegelikult petlik. On väga oluline, et me siia pidama ei jääks.
Millised digiteenused annavad sulle või sinu tiimile inspiratsiooni ja on eeskujuks?
Meie eeskujudeks on peamiselt teiste uurimisrühmade ja ettevõtete publikatsioonid ja teaduspõhised teenused. Eriti hindame nende inimeste tööd, kes ei pelga oma tulemusi vabavaraliselt jagada, sest tänu neile jõuab innovatsioon rohkemateni.
Millised on olulisemad trendid digiteenuste vallas Eestis ja mujal maailmas?
Kui Eestist kaugemale vaadata, on näha, et edukad tehnoloogiaettevõtted panustavad väga palju ka teadustegevusse ja palkavad selleks doktorikraadiga spetsialiste. Keeletehnoloogia valdkonnas on näiteks suur osa viimaste aastate murrangulistest arengutest publitseeritud just eraettevõtetes töötavate teadlaste poolt. Eestis veel napib selliseid ettevõtteid, aga loodetavasti on ka nende hulk kasvamas.
Aitäh Liisale ja palju jaksu kogu tiimile Eesti keeletehnoloogia arendamisel!
▹Lisainfo riigi digiteenuste konkursi “Su/g” ja finalistide kohta on leitav Digiriigi blogis.
▹ Fotod finaalüritusest: https://flic.kr/s/aHBqjzCLNL
▹ Üritus on järelvaadatav Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Youtube’i kanalil.
Riigi digiteenuste konkurss „Su/g 2022“ toimub Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel EL struktuuritoetuse toetusskeemist „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine” (Euroopa Regionaalarengu Fond) ja seda aitab läbi viia BDA Consulting OÜ.
