Mis on andmemajandus?
Ettevõtete ja avaliku sektori organisatsioonide igapäevaste tegevuste käigus tekib üha rohkem andmeid, sealhulgas olulise osana ka asjade interneti kaudu. Kuna andmevood kasvavad iga päev gigabaitide ja terabaitide võrra, on maailmas hakatud nägema andmeid kui väärtust ning tekkinud on andmemajandus ehk majandusharu, mille keskmes on andmete kogumine, jagamine ja kasutamine kasu saamise eesmärgil. Sellest hoolimata puuduvad täna veel enamikel organisatsioonidel otstarbekad meetodid selle potentsiaalselt uue väärtuse kasutamiseks, kasu teenimiseks ja strateegiliseks kasutamiseks.
Vastavalt Euroopa Komisjoni uuringule „Results of the European Data Market Study 2021–2023“ [1] oli Euroopa andmemajanduse suurus aastaks 2023 544 miljardit eurot ning erinevate kasvustsenaariumide järgi hinnatakse Euroopa andmemajanduse suuruseks aastaks 2030 vahemikus 723–995 miljardit eurot.
Eesti andmemajanduse turuväärtuse hindamiseks teostati Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel uuring “Eesti andmemajanduse turuväärtuse hindamise metoodika koostamine”[2]. Töö teostajateks olid Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus ja STACC OÜ. Töö tulemustest selgub, et Eesti andmemajanduse hinnanguline koguväärtus aastal 2023 oli ca 3,48% SKT-st. Andmetega tegeleb täna Eestis juba üle 39 900 ettevõtte, kelle müügitulu aastal 2022 oli kokku ca 19,5 miljardit eurot. Andmemajanduse hinnanguline aastane kasv 2023 aastal oli 14,7%, aastatel 2021–2023 kasvas andmemajandus kokku 35,3%.
[1] Results of the European Data Market study 2021–2023 | Shaping Europe’s digital future (europa.eu)
[2] Andmemajanduse turuväärtus | Kratid
Andmemajandust võib võrrelda ka ettevõtte digitaliseerimisega, kus on oluline andmete kogumine, neist aru saamine, protsesside kaardistamine ja selle põhjal protsesside automaatsemaks ja kvaliteetsemaks muutmine. Samas toimub tüüpiliselt digitaliseerimise protsessis andmete kogumine ja nende alusel optimeerimine ühe ettevõtte piires. Tähtsa erinevusena iseloomustab andmemajandust mitmete osapoolte omavaheline koostöö andmete vahetamiseks — andmed on kättesaadavad erinevatest allikatest, sh avalikust ja erasektorist, võimaldades seeläbi tavapärase digitaliseerimisega laiemat vaadet näiteks toodete sihtrühmade ja nende vajaduste kaardistamisel, tarneahelate optimeerimisel üle terve sektori (nt ehitus), sadamate koormuse hajutamist (reaalajas asukoha- ja marsruudiandmete jagamine erinevate logistikaettevõtete vahel) jne.
Miks on vajalik andmemajandust arendada?
Eesti on seadnud eesmärgi kahekordistada majandust aastaks 2035. Selle eesmärgi oluliseks eelduseks on andmed ja tehisintellekt, tehisintellekti ja andmepõhise juhtimise eelduseks on omakorda andmete kättesaadavus. Selleks tuleb tagada võimalused riigi käes olevaid andmeid kasutada ning soodustada võimalusi erasektori siseselt andmeid väärindada.
Andmemajandusest on võimalik kasu saada kõigil andmemajanduses osalevatel osapooltel — nii ettevõtetel, avaliku sektori asutustel, teadusasutustel kui ka üksikisikutel, kuna andmetest kasu saamisel on olemas palju erinevaid stsenaariume, millest olulisemad on andmete ostmine/müümine; uute toodete ja teenuste arendamise võimaldamine läbi andmete jagamise; innovatsiooni toetamine; koostöö võimaldamine, kulude jagamine ning laiem ühiskondlik kasu.
Terviklik, jätkusuutlik ja tulevikukindel andmemajanduse ökosüsteem saab toimida kui piisava selgusega on määratud andmemajanduse osapooled, nende rollid, ülesanded ja võimalused. Sealhulgas peavad olema teada kõigile osapooltele — nii avalikule kui ka erasektorile — sobivad ärimudelid (laiemalt: motivatsioon andmemajanduses osalemiseks), rakendatud peab olema usaldusväärset andmemajandust toetav juhtimisstruktuur, minimaalsel vajalikul määral peavad olema ühtlustatud andmevahetusega kaasnevad protsessid ning eelnevat peab toetama andmemajandust võimestav õiguslik ruum. Samuti peavad andmemajanduse ökosüsteemi toimimiseks olema andmemajanduse osapoolte (sh andmete pakkujate, vahendajate, kasutajate) käsutuses olema piisavalt lihtsad ja usaldusväärsed tehnoloogilised lahendused andmete avalikustamiseks, töötlemiseks, edastamiseks ja taaskasutamiseks, samuti väärkasutuse eest kaitsmiseks, turvalisuse tagamiseks jne.
Kõigi nende vajaduste tagamine eeldab andmete ja andmemajanduse valdkonna juhitud arendamist, mille jaoks on vajalik kõigi seotud organisatsioonide panus.
Mida teeb riik andmemajanduse arendamiseks?
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koostatud „Andmete tegevuskava 2024–2025“[3] dokumendis on andmemajanduse ökosüsteemi arendamiseks välja toodud kolm peamist tegevust: tulevikukindla andmemajanduse ökosüsteemi mudeli loomine ja testimine; andmemajanduse turuväärtuse hindamise metoodika loomine ja esmakordne rakendamine ning Eesti andmeruumide pikaajalise plaani loomine.
Andmemajanduse ökosüsteemi välja töötamiseks ja valideerimiseks viib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium aastatel 2024–2026 teadus-arendusprojekti „Tulevikukindla andmemajanduse ökosüsteemi mudel ja taristulised lahendused andmete turvaliseks haldamiseks, käitlemiseks ja väärindamiseks“[4] raames läbi andmemajandusega seotud pilootprojektid, mille tulemused toetavad laiapindse ökosüsteemi tekkimist.
Projekti laiem eesmärk on kavandada terviklik riigi- ja sektoriteülene andmemajanduse arhitektuuri- ja toimimismudel. Selle jaoks on vajalik erinevate pilootprojektide käigus kaardistada muuhulgas Eesti andmemajanduse hetkeseis, analüüsida ning nende seast välja valida Eestile sobilikud andmemajanduse äri-, juhtimis-, toimimis-, arhitektuuri- ja krüptograafilised mudelid ning paralleelselt mõtestada lahti Eesti andmemajanduse ökosüsteemi paigutumine globaalsete arengutrendide konteksti. Projekti käigus välja töötatava tervikliku andmetaristu alla võivad kuuluda näiteks andmete turuplats (data marketplace), kus on võimalik andmeid müüa ja osta (otsene majanduslik kasu läbi andmete müügi esmase-, teise- ja kolmanda osapoole poolt), valdkondlikud andmeruumid, kus on võimalik valdkonna andmeid vahetada ning turvaliselt töödelda, nõusolekupõhine andmevahetus (näiteks nõusolekupõhiselt terviseandmete jagamine teenuse saamiseks), privaatsuskaitse tehnoloogiate rakendamine (näiteks sünteetiliste andmete loomine võimaldamaks tundlike andmete taaskasutust) kui ka avaandmete kättesaadavuse parandamine. Kuna teadus- ja arendustegevuse üheks kriteeriumiks on ettemääramatu tulemus, võivad ka projekti täpsed tulemid töö käigus muutuda.
Projektide tulemused annavad väärtuslikku teavet Eesti digiriigi ja ettevõtete taristute teaduspõhiseks edasiarendamiseks, andmemajanduse ja innovatsiooni toetamiseks ning aitavad seega kaasa digiühiskonna arengule. Riigiasutuste vaatest toetame ökosüsteemi loomisega nüüdisaegse, tulevikule avatud, tõhusa ja kliendikeskse organisatsiooni ning personaalse riigi toimimist. Eraettevõtluse vaatest toetame ettevõtete võimalusi andmevahetusest kasu saamiseks, toetame uute toodete ja teenuste arendamist läbi andmete taaskasutamise ning väärindamise võimaldamise. Projektide tulemustest võivad saada kasu ka teised riigid ja välisettevõtted, kes soovivad oma andmete töötlemist ja vahetamist parendada, sh. aitab uuring parandada ja toetada piiriülest koostööd andmete väärindamisel. Seega on uuring oluline samm Eesti ühiskonna andmepõhisemaks muutumisel, parandamaks ettevõtete konkurentsivõimet ja avaliku halduse kvaliteeti ja efektiivsust, parandada teadus- ja arendustegevusi ning võib kaasa aidata ka rahvusvahelisele koostööle ja arengule.
Lisaks eelnimetatule kuulutab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium välja andmemajanduse edendamise ideekonkursi, millega korjatakse ideekavandeid konkreetsete andmemajandusega seotud projektide läbi viimiseks. Konkursi eesmärk on toetada era- ja avaliku sektori organisatsioone üleriigilise andmemajanduse ökosüsteemi edendamisel.
Projektide kavandeid oodatakse kõigist andmemajandusega seotud valdkondadest. Sellest tulenevalt saavad võimalikud projektid olla seotud näiteks teaduspõhise andmemajanduse ökosüsteemi arendamisega, valdkonnapõhiste andmeruumidega, andmetoodete kontseptsiooni rakendamisega, nõusolekupõhise andmevahetusega, andmete kättesaadavuse parandamisega, andmete jagamise, taaskasutamise ja väärindamisega, sektoriteülese koostööga andmete jagamisel, privaatsuskaitse tehnoloogiate rakendamisega, andmete turvalisuse ja krüptograafiaga, innovaatiliste andmepõhiste lahendustega jmt.
Taotlusi esitama on oodatud kõik eraettevõtted, teadusasutused, mittetulundusühingud, avaliku sektori asutused ning muud organisatsioonid, kellel on seos andmemajanduse valdkonna arendamisega. Parimate kavandite pakkujatele on ette nähtud auhinnad!
Täpsem info ideekonkursi kohta on leitav: Andmemajanduse ideekonkurss | Kratid
[3] Andmete tegevuskava 2024–2025
[4] TAM | Kratid
Kaarel Sepp
tulevikukindla andmemajanduse projektijuht
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium
