MKMi asekantsler valiti maailma 20 mõjukaima hulka

Globaalne mõttekoda Apolitical valis IKT-asekantsleri Siim Sikkuti TOP 20 maailma mõjukaima e-valitsuse edendaja hulka.

Foto: Sven Soome

Apolitical koostöös juhtivate e-valitsuse ekspertidega valis poliitikakujundajate, teadlaste, riigiesindajate, kohalike omavalitsuste ja ettevõtjate esindajate hulgast 100 inimest, kes on oma tegevusega kõige enam mõjutanud ja arendanud e-riiklust.

Eestlastest on saja mõjukaima e-riigi eestvedaja hulgas lisaks Siim Sikkutile veel president Toomas Hendrik Ilves, Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip ja eelmine IKT-asekantsler Taavi Kotka.

IKT-asekantsler Siim Sikkut, mida selline tunnustus Sulle tähendab?

Tegemist pole kindlasti tunnustusega ainult mulle personaalselt, vaid paljude inimeste pikema tööviljade äramärkimine.

See on tunnustus me tiimidele MKMist, RIAst, teistest valitsemisaladest, kes Eesti e-riiki pühendumusega ülal hoiavad ja muudkui edasi arendavad.

Minu jaoks näitab Apoliticali antud „tiitel“, et vaatamata kodumaiselt aeg-ajalt kõlavale kõhklusele, ajame me MKMi ja valitsusega e-Eesti ehitamiseks õiget asja. Et meie tulevikunägemus on õiges suunas: maailmamastaabis piisavalt uudne ja tähelepanuväärne. Et e-riigi ehitamise töö on tulemuslik: me mitte ainult ei sea häid sihte, aga oleme ka järjepidevalt teinud piisavalt asju ära ja hästi.

Millega oleme digiriigina teistele riikidele eeskujuks?

Minu kokkupuude paljude teiste riikidega on näidanud, et Eesti eristub paari teguriga.

Esiteks, meil on oma väiksuse tõttu teemad ja tööd oluliselt tihedamalt tervikuks seotud — arendame e-riiki käsikäes küberturvalisuse vaatega, käsikäes oskuste ja sidevõimaluste arendamisega. Meie poliitika on ühtsem ja terviklikum, seega ka edusammud tugevamad ja püsivamad.

Teiseks, üheski maailma riigis pole endiselt nii tugevat teenuste alustaristut kui meil. X-tee, digitaalne identiteet ja digiallkirjad on meil kasutusel moel ja määral, millest teised unistavad. Neile alustele oleme aga saanud rajada teenuseid, mis on head ja turvalised.

Kolmandaks, meil on tehtud palju teenuseid, mis on laias maailmas endiselt eesrinnas — nii tehnilise lahenduse kui ka sisulise mõju ja kasulikkuse poolest. Olgu maksu- või maanteeametis, olgu tervise või hariduse alalgi. Isegi teenused, mida kodumaiselt peame kohmakaks (ja põhjusega!), on kõrge kasutajate hulga ja määraga. Palju riike suudab ehitada ägedaid üksiklahendusi, mis aga laialdast kasutust ei leia ja seega suuremat kasu ei loo. Eestis aga on meil igal alal näiteid, kus oleme ettevõtjate ja tavainimeste elu ning riigi toimimist reaalselt kõvasti paremaks muutnud digilahendustega. See päriseluline e-teenuste kasu ja mõju on miski, mis meid eristab.

Kes on need inimesed, kes 100 mõjukama hulka on pääsenud?

Saan aru, et 100 mõjukama digiriigi liidri nimistu pandi kokku nn soovituste põhimõttel, see tähendab, et valdkonnas tegutsejad ise tõid välja, keda nemad hindavad valdkonna liidrina ja suunakujundajana, kelle tulevikunägemused on huvitavad, kes algatuste ja ärategemise poolest silma paistavad, kes seda valdkonna maailma mastaabis edasi viivad. Kindlasti mängib rolli ka see, et kes ise aktiivsemalt rahvusvahelisemalt suhtlevad ja koostööd teevad, rahvusvahelisel tasemel ideid ja kogemusi jagavad.

Sinna nimekirja on sattunud seega teiste riikide IT-juhte, aga ka erasektori eksperte, teadureid, mõtteliidreid, poliitikuidki. Ainult ametikoha järgi pole sinna nimekirja saadud, vaid sisu on ka vaadatud. Nende 100 seas on palju suuri e-Eesti sõpru ja fänne, meie häid koostöö- ja mõttepartnereid, kellelt ka ise pidevalt e-riigi ehitamise töös õpime.

Kuidas iseloomustaksid teisi saja hulgas nimetatud eestlasi?

See list ei oleks tõene, kui siin ei oleks Andrus Ansipit, Taavi Kotkat, Toomas Hendrik Ilvest.

Nende meeste panust e-Eesti ehitamisse ei saa kuidagi alahinnata, lisaks on nad endiselt aktiivsed ka digiühiskondade tulevikusuundade mõjutamisel.

Sealhulgas on tegemist e-Eesti suurimate rahvusvaheliste saadikutega.

Millised on järgmised suured väljakutsed, et digiriigi lippu jätkuvalt kõrgel hoida?

Mina olen kaugel sellest, et antud ühekordse tunnustuse najal puhkama või muidu kuidagi nautima jääda. Vastupidi, meil MKMi kui IKT-poliitika suuna seadja ja koordineerijana on palju käsile võetud, et e-Eesti muudkui edasi areneks.

Olen sellest hiljuti just siinsamas blogis põgusalt kirjutanud põgusalt, aga toon märksõnad välja.

Töötame selle nimel, et teenused toimiksid võimalikult nähtamatult ja proaktiivselt (et poleks tarbetuid e-teenuseid), et tehisintellekti ehk krati lahenduste abil saaks riik uue efektiivsuse taseme, et e-riigi arendamisel teeksime rohkem innovatsiooni ja uute tehnoloogiate katsetamist, et samas meie e-riigi alused tugevana püsiksid (korrastatuma rahastuse, tugevama infoturbe ja taristu toel jm).

Tutvu 100 mõjukaima e-valitsuste arendajaga Apoliticali kodulehel.

Töötame selle nimel, et teenused toimiksid võimalikult nähtamatult ja proaktiivselt (et poleks tarbetuid e-teenuseid), et tehisintellekti ehk krati lahenduste abil saaks riik uue efektiivsuse taseme, et e-riigi arendamisel teeksime rohkem innovatsiooni ja uute tehnoloogiate katsetamist, et samas meie e-riigi alused tugevana püsiksid (korrastatuma rahastuse, tugevama infoturbe ja taristu toel jm).