Paberdokumentidelt nähtamatute e-teenusteni

Eesti on esimese riigina maailmas loobunud pabertoimikutest. Järgmise sammuna soovime panna riigiteenused toimima täiesti automaatselt!

Eelmisel aastal kiitis valitsus heaks kaks aastat töös olnud Teenuste korraldamise ja teabehalduse aluste määruse. Määruse ühe osana anti valitsusasutustele kohustus aktiivselt tegeleda teenuste kvaliteedi ja selle mõõtmisega. Seni ei kohustanud miski avaliku sektori asutustel tegeleda teenuste kvaliteediga või määrata konkreetsed vastutajad pakutavatele teenustele.

Paberimajandusest kaasaegsele asjaajamisele

Määrusega anti ametlik start üleminekuks vanaviisi asjaajamisest kaasaegsele, mille tulemusena hakkavad riigi e-teenused tulevikus toimima valdavalt nähtamatuna ehk ühe ainsa suhtluskorraga või päris automaatselt. Nähtamatult taustal toimivate teenuste käivitajaks on inimeste elusündmused või ettevõtete puhul ärisündmused.

Meie eesmärk riigina on suuta reageerida enne, kui kliendid oskavad midagi tahta. Riik peab olema võimeline teenindama inimesi proaktiivselt. Suuname riigiasutusi looma andmepõhiseid tervikteenuseid, mis seovad omavahel erinevad valdkonnad, tasandid ja asutused, luues klientidele ühtse ja tervikliku lähenemise.

Eestis saab pea kõiki asju ajada elektrooniliselt — ainult abiellumiseks, lahutamiseks ja kinnisvaratehinguteks peab füüsiliselt kohal olema. Maanteeametis juhilubade uuendamine on tõeliselt mugavaks tehtud ja Maksu- ja Tolliameti eeltäidetud tuludeklaratsioon toimib suurepäraselt.

Sellegipoolest, Eesti riigisüsteemid osutavad elanikele kokku tuhandeid e-teenuseid. Oleme mõelnud, kuidas neid paremini kimpudesse koondada. Näiteks ettevõtte asutamisel, lapse sünni puhul või abiellumise korral nime vahetades on viinud olukorrani, kus inimene peab pöörduma erinevate ametkondade poole ja tarbima kümneid eraldiseisvaid teenuseid. Nendest kõigist arusaamine ja nõutud tegevuste meelespidamine on kasutaja jaoks tüütu ja ajakulukas.

Oleme jõudnud punkti, kus peame hakkama toimetama teistmoodi — unustama riigiteenuste senise jaotuse ja riik peab muutuma kliendikeskseks teenuseosutajaks.

Riigil on võimalik kliendikeskeks teenusepakkujaks saada, kui seome seni killustatud teenused inimeste elukaare jooksul juhtuvate sündmustega. Võrreldes tuhande erineva teenusega, ei ole neid sündmusi tegelikult üldse palju. Inimene sünnib, läheb lasteaeda ja seejärel kooli. Edasi kas kutset või kõrgharidust omandama, pärast seda või selle ajal tööle, soetab vara, abiellub ja sõlmib äritehinguid. Taoliste elusündmuste ümber koonduvad teenused saab siduda üheks ja õigeaegselt nähtamatuna toimivaks tervikuks, tehes sellega inimeste ja ettevõtjate asjaajamise riigiasutustega kordades lihtsamaks.

Nähtamatud teenused praktikas — lapse sünni näide

Toon näite, kuidas võiks lapse sünni puhul bürokraatia taustal toimida. 
Lapse sünni järgselt antakse kohe haiglas lapsele nn digitaalne nimi ehk isikukood. Haiglast saadetakse info automaatselt:

1. Kohalikku omavalitsusse, kust vanematele võiks järgmise etapina tulla automaatselt info: „Soovime õnne lapse sündimise puhul! Teie laps on automaatselt registreeritud kolme lasteaia järjekorda, mis asuvad Teie kodu lähedal. Kui soovite lapse lisada mõne muu lasteaia järjekorda, siis valige e-kirjas oleva lingi kaudu endale sobilik asutus.“.

2. Rahvastikuregistrisse, kust omakorda saadetakse proaktiivselt vanematele link, mille vahendusel on võimalik sisestada lapsele valitud nimi. Lisaboonusena saab riik pakkuda informatsiooni kõige populaarsemate nimede osas eelmisel aastal.

3. Sotsiaalkindlustusametisse, kust omakorda saadetakse automaatselt vanematele info, et „Teie saadavate hüvitiste maht on X eurot, seda hakatakse järgmisest kuust kandma teie arvelduskontole, mis on kirjas eelmisel tuludeklaratsioonil. Kui soovite andmeid muuta, saate seda teha e-kirjas oleva lingi kaudu.“

4. Haigekassase, kus määratakse automaatselt ravikindlustus. Mul on hea meel tõdeda, et see teenus juba toimib lapsevanemate jaoks nähtamatult — haigla saadab lapse sünni kohta info Haigekassasse automaatselt.

Kolme esimese punkti puhul peab praegu veel ise toimetama ja teadma kõiki taotlemise peensusi. Eesti on ühe esimese riigina maailmas loobunud pabertoimikute menetlemisest ning kodaniku ja ettevõtja suhtlus riigiga on asendumas nutikate teenustega. On viimane aeg alustada avaliku sektori asutuste innovatsiooniga ning muuta klientidele taustaltoimivaks ja automaatselt oluliste elu- ja ärisündmuste puhul käivituvaks riigiks.

Janek Rozov
 MKMi infoühiskonna teenuste arendamise osakonna juhataja