Uhiuus Riigipilv
Räägime Riigipilvega seotud müütidest, väljakutsetest ja eelistest.
Riigipilvega seotud mõtteviisidest, arengutest, müütidest ning olulistest eelistest räägib intervjuus riigi IT arhitektuuri ja taristu nõunik Allan Allmere.
Kuidas on Riigipilv vastu võetud?
Infrastruktuuri osas on meie mõttemaailm riigis vananenud, me ei teadvusta endale, et tänapäeval tehakse asju teistmood ja palju efektiivsemalt. Hetkel ei ole paljud asutused nõus oma riistvarast loobuma. Soov ise teha ja oma servereid alles hoida on väga suur. Oleme e-riigina selles vallas juba maha jäänud näiteks Taanist, Hollandist ja Luksemburgist. Siinkohal on Hollandi eeskujuks: neil oli riigis kokku sada andmekeskust, mis vähendati nelja andmekeskuseni. See tähendab, et riik võttis enda kätte kogu riistvara ja teised asutused saavad võtta sealt omale vajamineva ressursi.
Kui palju on Riigipilvel kasutajaid? Kui paljude liitumine on töös?
Lepingulisi kliente on hetkel kokku 28. Nende 28 seas on neid, kes teenust igapäevaselt ei kasuta. Igapäevaseid kasutajaid on praegu 15.
Positiivne on, et omavalitsused on hakanud vaikselt Riigipilve leidma ja on valmis sinna kolima. Hetkel on neist liitunud neli, kuid loodame, et see on tõusev trend. Tundub, et pärast omavalitsuste ühinemist on teadlikkus tõusma hakanud ja ollakse valmis investeerima IT-sse, sest on mõistetud selle olulisust. Suur võit oleks Riigipilve saada kõik kohalikud omavalitsused, sest see tõstaks oluliselt üleriigilist turvalisuse taset võrreldes tänase olukorraga.
Lisaks ootame Riigipilve kasutama riigi IT maju, kes on väga suured kliendid. IT majadega koostöös saaks tooteid edukalt edasi arendada, sest kliendi tagasiside ja ootused on meile väga olulised ning sellega me kindlasti arvestame. Suurtest IT majadest on Riigipilve kolimisega kõige kaugemal Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (KeMIT), mis aga tähendab seda, et kõik teised on liitumise osas äraootaval seisukohal — tahetakse näha, kuidas KeMITiga läheb. Siinkohal julgustaksin kõiki mitte ootama, vaid katsetama.
KeMIT pani töösse kolm pilootprojekti, et saada aru, kuidas pilv nende igapäevastes toimetustes töötab. Protsess on võtnud oodatust kauem aega ja selle põhjuseks on, et kliendile soovitakse pakkuda parimat lahendust, mida tuleb spetsiaalselt hakata välja töötama. Teisalt peab aga tõdema, et kõik infotehnoloogia arendused meie riigis ei ole arendatud nii, et nad pilve sobiks ning vajavad seetõttu ringi tegemist. Aega on vahepeal palju mööda läinud — see mis vanasti oli hea lahendus, ei pruugi seda enam tänapäeval olla. Asjade ümber tegemine omakorda vajab aega, raha ja tööjõudu.
Milliseid on asutuste väljakutsed Riigipilvega liitumise ees?
Paistab, et meil on lihtsalt vanad harjumused teha asju nii, nagu me neid seni oleme teinud. Muu maailm on hakanud jõudsalt pilve kolima ja mõistnud, et koos saab säästlikumalt ja kvaliteetsemalt. Ratta leiutamise asemel on mõistlik kasutada olemasolevaid lahendusi. Nagu eelpool mainitud, on probleemiks siiski see, et enamik avaliku sektori tehnoloogiatest ei ole pilvekõlblikud. Mõne asutuse ümber kolimine Riigipilve on seetõttu omamoodi väljakutseks.
Levib müüt, et Riigipilv on kulukas lahendus. Milline on riigipilve hinnaklass võrreldes teiste sarnaste teenustega?
Maailma suurimate pilveteenuse pakkujate Microsoft’i ja Amazoniga oleme hinnavõrdlusi teinud. Kui võrdleme nende hindu Riigipilve lahendusega, siis on Riigipilv soodsam. Küll aga ei tohiks hind olla ainuke valiku alus. Hinna üle võib väga pikalt vaielda ja küsida, kas ikka on võrreldud samu asju või on midagi välja jäetud.
Hinna osas võime ka mõelda selliselt, et kui serveri keskmine eluiga on viis aastat, siis kuue aasta peale pead lausa kaks korda uued serverid ostma. Selleks tuleb uuesti hanked teha ja leida inimesed, kes nendega tegeleksid — kogu see protsess on väga mahukas, kulukas ja keeruline. Riigipilve kasutamisega kaoks kõik see ebamugavus ära ning asutused ei peaks enam seadmete vananemise ja väljavahetamise pärast ise muretsema.
Täna segab riigis pilti väga palju see, et ühe käega andsime serverite ostmiseks eurorahasid ja samal ajal ehitasime Riigipilve. See on omamoodi imelik olukord, mille õnneks tänaseks oleme lõpetanud ja asutustele serveri ostmiseks raha eraldame vaid erandjuhtudel.
Samuti vabaneb pilveteenuse kasutamisega igal asutuse natuke tööjõudu. Ei ole vaja inimesi, kes tegeleksid hangetega ja serverite hooldusega. Kui räägime, et meil on tööjõudu puudu, siis pilveteenust sisse ostes vabaneks mõni paar töökäsi ja neid saaks mujal rakendada.
Millised on Riigipilve eelised?
Hankeid ei pea tegema — Riigipilv on teenus, mis läheb sisetehingu alla. Nii ei pea hangete peale vahendeid kulutama ja saab hetkega tellida vajamineva ressursi Riigipilves ja selle võib juba järgmine päev kinni panna või siis omakorda suurendada või vähendada, kuna hinnastamine on päevapõhine. Need on asjad, mida enda ostetud riistvaraga ei ole võimalik teha. Kui oled kord serveri ostnud, siis pead sellega vähemalt viis aastat elama ja muretsema selle eest, et sul oleks seal piisavalt suur koormus taga. Muidu seisab masin tühjana, mis viib seal jooksva teenuse omahinna kohe kallimaks. Lihtne näide tavaelust: kui sul on vaja nädalas kaks korda autoga sõita, kas selleks ostad omale auto või kasutad selleks taksot ja maksad ainult selle eest, kui sõidad, vastukaaluks püsikulu oma enda auto näol.
Mahtusid saad päeva pealt vastavalt oma vajadustele reguleerida — Enda kasutatavaid mahtusid saab päeva pealt tõsta ja siis jälle langetada. Näiteks Maksuamet, kes teab, et kord aastas tuleb nende lehele deklaratsioonide tegemiseks väga suur liiklus, peaks soetama endale ainult selleks perioodiks suurema ressursi pilvest. Selle asemel peavad nad täna soetama endale riistvara, mis kord aastas suudaks ära katta suure vajaduse, aga ülejäänud aastast seisaks poole võimsuse peal.
Heaks näiteks on Riigikantselei, kes valimiste ajaks tellib suurema paketi ja pärast jälle vähendab seda. Selliselt on harva toimuvate valimiste ajaks nende suur koormus kaetud, kuid tihedamalt ei ole neil nii suurt mahtu vaja kasutuses hoida.
Mõistlik hind — Kui keegi pakub väga soodsat teenust, tekib kahtlus, kas pakutakse ikka kvaliteetset täislahendust. Võib isegi olla, et teenus on kvaliteetne, aga pakkuja ei ole kõiki kulusid väga hästi läbi mõelnud ja pikas plaanis tekitab see probleeme — ühest küljest võivad hinnad tõusta ja teisest küljest võib hoopis kvaliteet kannatada. Meie ise väga usume oma toote kvaliteeti ja sellesse, et suudame pakkuda paremat kvaliteeti ja head hinda, seda ka pikas perspektiivis.
Maksimaalse turvatasemega pilv — Riigipilv on turvatasemega ISKE H ja võiks isegi öelda, et ISKE H+, sest riigipilves on kõik asjad 100% auditeeritud. See tagab kindluse, et seal võiksime hoida riigis tundlikumaid asju ja need on hästi hoitud.
Raha liikumise läbipaistvus suureneb — KeMITile meeldib Riigipilv näiteks seetõttu, et nad saavad igale projektile hinnasildi külge. See on ka suund, mida riik toetab, sest nii saab oma teenuseid paremini hallata ja tekib selgem ülevaade, kui palju mingi teenus meil riigis päriselt maksab.
Millise soovituse annaksid asutustele uueks aastaks?
Julgustan kolima pilve, ükskõik millisesse, juhul, kui see on kaalutletud ja teadlik valik.
Mulle väga meeldis see mõte, mille ütles möödunud aasta viimasel ümarlaual Marko Arula: „Pilv on vältimatu.“
Seega julgustan kolima pilve, ükskõik millisesse, juhul, kui see on kaalutletud ja teadlik valik. Olgu selleks pilveks Riigipilv, Amazon, Microsoft või hoopis mõni muu. Selleks, et pilveteenusest oleks kasu, ei tohiks lihtsalt vanu asju ümber tõsta, vaid nende arhitektuur ja tehnoloogia tuleks tuua tänapäeva.
Riigipilve kohta loe lähemalt: riigipilv.ee
— — —
Intervjuu viis läbi Kärolin Varblane, MKM
