Rohedigi — võimalus riigil olla keskkonnasäästlik ning ressursse kokku hoida
2022. aasta kevadel viis MKMi tellimusel Ernst&Young läbi Eesti avaliku sektori rohedigi analüüsi. Eesmärk oli lihtne: teada saada milline on Eesti digiriigi keskkonna jalajälg. Analüüsi tulemusel saime ohtralt informatsiooni ning mõtteid, kuidas seda jalajälge vähendada.
Digiühiskonna arengukava 2030 näeb ette ambitsioonika eesmärgi, et selle dekaadi lõpuks on Eesti maailma rohelisim digiriik. Eesti on digiriigina tuntud ja oleme palju panustanud, et meie teenused oleks digitaalsed ja kõigil hea ligipääs e-riigile. Kuid ei saa kõrvale vaadata sellest, et ka digil endal on aina suurenev jalajälg. See, et me enam asju paberile ei prindi, ei tähenda, et andmete salvestamine energiat ei võtaks. Seega, vastutustundliku ja eesrindliku riigina on loogiline, et Eesti tegeleb ka digiriigi jalajälje vähendamisega.
Siin peitub ka Eestil võimalus olla teerajaja. Nimelt, ainult üksikutel riikidel (nt Soomel ja Suurbritannial) on riiklikud strateegilised lähenemised vähendamaks IKT jalajälge. Käputäiel riikidel on veel üksikud tegevused selles vallas. Kuid enamus maailmast pole veel isegi mõtlema hakanud, mida näiteks serverite ülevalpidamine või andmete kogumine tähendab meie keskkonnale.
Ernst&Young analüüsis poole aasta jooksul 12 avaliku sektori asutust ja 4 kohalikku omavalitsust. Kõik olid oma profiililt erinevad organisatsioonid: valimis olid nii suuremad kui väiksemad KOVid, ministeeriumid, allasutused kui ka IT-majad. See andis võimalikult rikkaliku pildi hetkeolukorrast.
Enamus maailmast pole veel isegi mõtlema hakanud, mida näiteks serverite ülevalpidamine või andmete kogumine tähendab meie keskkonnale.
Mida me teada saime?
IKT jalajälg on ikkagi arvestatav. Iga Eesti avaliku sektori töötaja sülearvuti toodab aastas 100kg CO2-e. Selle tasakaalustamiseks peaks iga avaliku sektori töötaja istutama aastas 3–4 puud. Kogu avaliku sektori IKT töövahendite kasutamine 6 aasta jooksul toodab sama palju CO2-e kui 5555 diiselauto kasutamine aastas. Seega, kokkuhoiukohti ja arenguruumi on mitmes valdkonnas. Analüüsisime nii IKT töövahendite hankimist, kasutamist, serveriruumide ja andmekeskuste hetkeolukorda, pilve ning tarkvara kasutamist ja ka digiprügi.
Analüüsiga avastasime näiteid, kus asutused on suutnud vältida andmemahu juurdeostmist juba mitu aastat tänu korralikule digiprügi koristamise kultuurile.
Eesti avalik sektor valdavalt rendib IKT seadmeid, kohalikes omavalitsustes on levinud ka väljaostmine. Kuna rendifirmadel on väga efektiivselt välja töötatud kasutamistsükkel, on hetkel rentimine keskkonnasäästlikum. Nimelt, rendifirma suudab tihtipeale juba loetud päevade jooksul tagasi saadud sülearvuti uuesti kasutusse anda. Välja ostetud arvutid võivad aga tihti jääda IT-osakonna riiulisse kuudeks järgmist kasutajat ootama.
Üks suurimaid jalajäljetekitajaid on elekter, mida tarbime, et digiriiki üleval pidada. Seda nii töökohaseadmete jaoks kui ka andmekeskuste töös hoidmiseks. Kahjuks kasutatakse Eesti avalikus sektoris valdavalt nö musta energiat. Roheenergia kasutamine oleks suurima mõjuga keskkonna jalajälje vähendamisel.
Samuti võiks ka meie andmekeskused olla ruumides, mis on keskkonnahoidlikumad ja suureks abiks oleks ka teenuste tsentraliseerimisel — riigipilve minek, andmekeskuste koondamine, ühised hanked jne. Teenuste tsentraliseerimine aitaks ka teisi ressursse kokku hoida.
Analüüsist tuli välja, et meie asutused ei näe tarkvaral suurt rolli jalajälje vähendamisel. Siiski omab tarkvara lähiaastatel tõenäoliselt aina suuremat mõju. Nimelt, taakvara on muutumas ka meil probleemiks ning uute tehnoloogiate kasutuselevõtt võib tähendada suurt koormust energiatarbimisele (nt krüptokaevandamine). Seega on mõistlik ehitada mikroteenuseid, mitte suuri monoliite.
Digikoristamine pole kahjuks muutunud veel tavapäraseks töö osaks. Samas, analüüsiga avastasime näiteid, kus asutused on suutnud vältida andmemahu juurdeostmist juba mitu aastat tänu korralikule digiprügi koristamise kultuurile. Siinkohal on kindlasti teadmiste ja oskuste arendamine ülioluline, seda enam, et salvestatakse palju videomaterjali (nt töökoosolekud, ülekanded, videokaamera salvestused jne).
Rohedigi analüüs andis head teadmised hetkel Eestis toimuvast ja murekohti, mida lahendada. 2022. aasta lõpuks ongi MKMi plaan koostada konkreetne tegevuskava, koos tegevuste ja vastutajatega. Kui sinul või su asutusel oleks huvi kaasatud olla, anna meile kindlasti teada.
> Ernst&Youngi analüüsi ning MKMi edasiste plaanidega saab tutvuda ja ennast kursis hoida siin: https://mkm.ee/digiriik-ja-uhenduvus/rohedigi
Kaidi-Kerli Kärner
Digiühiskonna strateegia nõunik
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
