Sündmusteenused on tulevik — aga kui kaugel oleme?
Sündmusteenuste areng on hoo sisse saanud, aga kuhu oleme tänaseks jõudnud ja mis 2021. aastal tegemist ootab?
Nagu digiriigi 2020. aasta kokkuvõttes rääkisime, on sündmusteenuste areng viimastel aastatel hoo sisse saanud. Eelmisel aastal sai valmis põhjalikum analüüs ja paika arenduste plaan. Käesoleval aastal on kavas arendada edasi 14 sündmusteenust ning luua tehnoloogiline baas sündmusteenuste pakkumiseks.
Kes veel digiriigi teenuste järgmise arenguhüppe ehk sündmusteenuste taustaga kursis pole, võib seda lugeda siit või vaadata videot:
Aga lühidalt — alates 2018. aastast töötab MKM koos teiste edumeelsete riigiasutustega avalike teenuste ümberkujundamise kallal. Teenused muutuvad elusündmustel põhinevateks, proaktiivseteks ja mugavateks sündmusteenusteks.
Näiteks lapse sünni puhul jääb ajalukku mitmest erinevast riigiasutusest teenuste taga ajamine. Kõik teenused, mis selle imeliselt olulise elusündmusega seotud on, koonduvad riigiportaali eesti.ee. Vanemahüvitiste, -puhkuste ja muude teenustega seotud toimingud saavad riigiportaali kaudu kõik korda aetud ühe kasutuskorraga või teatud juhul täiesti automaatselt. Kui toome teenused inimese jaoks ühte portaali kokku, kasvab nende pakkumise kvaliteet ning ka kasutamise mugavus. Selline lahendus säästab kõigile osapooltele aega ja raha ning muudab täielikult seda, kuidas kodanik edaspidi oma riigiga suhtleb.
Lapse sünd on vaid üks 15-st võimalikust sündmusteenusest, mida 2020. aasta kevadel lõppenud sündmusteenuste analüüs uuris. Peale analüüsi koostasime MKM-i eestvedamisel ja koos teenuste omanikega sündmusteenuste teekaardi, mis eelmise aasta jõulude eel valitsuselt edasiminekuks rohelise tule sai. Hoogu lisab ka jaanuaris ametisse astunud valitsuse koalitsioonilepe, mis on sündmusteenuste arenduse prioriteedina esile tõstnud.
Kuidas aga päriselt hakkab toimima üks terviklik teenus, kui selle osad kuuluvad erinevatele asutustele? Vaatame lähemalt. ▼
Kuidas hakkab toimuma asutusteüleste sündmusteenuste juhtimine?
Sündmusteenused, mis kaotaks riigiteenuste silod, nõuavad ka uut juhtimismudelit. Eelpool mainitud analüüsi põhjal jagunevad sündmusteenuste juhtimisel peamised rollid nii:
ᐅ Sündmusteenuste tervikliku juhtimise ja arendamise eest vastutab MKM, olles sündmusteenuste portfelli haldur.
ᐅ Konkreetse sündmusteenuse pakkumine ja arendamine on sündmusteenuse omaniku vastutus — abiellumise puhul näiteks Siseministeerium.
ᐅ Osateenuste, millest sündmusteenused koosnevad, osutamise ja arendamise eest vastutavad osateenuste omanikud — abiellumise sündmusteenuses näiteks Politsei- ja Piirivalveamet ning Transpordiamet.
ᐅ Riigiportaali eesti.ee ja sündmusteenuste tehnoloogia toimimise tagab Riigi Infosüsteemi Amet.
Kui kaugel oleme digiriigi teenuste digipöördega?
Sündmusteenused koonduvad riigiportaali eesti.ee. Igaüks meist saab sealt ise alustada mõne sündmusteenuse kasutamist (nt juhtimisõiguse saamine). Eesti.ee-sse tulevad ka teated juhul, kui sulle tekib mõne teenusega seotud õigus või kohustus. Erinevate osateenuste sisemised protsessid jäävad aga seejuures nende osateenuste omanike infosüsteemidesse. Kuidas nad siis tööle hakkavad?
Teenuste käivitumiseks, koostoimeks ja andmete turvaliseks liikumiseks tuleb välja arendada kesksed tehnoloogilised komponendid.
Eesti digiriigi tehnoloogiate juhi aka CTO Kristo Vaheri koostatud „Järgmise põlvkonna digiriigi arhitektuuridokumendis“ räägitakse neist komponentidest täpsemalt. Selle tehnoloogilise vundamendi ladumine, millele kõik edasised sündmusteenused arendatakse, sai alguse tänavu veebruarikuu esimestel päevadel. Pool aastat kestva projekti tulemusena valmib selle aasta suve lõpuks näidisrakendus Töötukassa töötuks jäämise sündmusteenuse näitel.
Lisaks tehnoloogiale on sündmusteenuste puhul tarvis lahendada mitmeid õiguslikke ja protsessilisi väljakutseid või luua uusi teenuseid.
Näiteks märtsis alanud lapse sünni sündmusteenuse detailanalüüs uurib mh rasedusega seotud andmete digitaliseerimist. Eesmärk on muuta need andmed nii kodanikule kui terviseteenuse osutajatele õigel hetkel lihtsasti kättesaadavaks. Uus lahendus asendab tänase paberipõhise rasedakaardi digitaalse andmevahetusega. Ühest küljest toetab see peatset ema raseduse kulgemise jälgimisel ning teisalt annab arstidele vajalikul hetkel täieliku ülevaate raseduse kohta. Sama analüüsi raames kirjeldatakse lapse sünni sündmusteenuse esmase versiooni tehniline ülesehitus, mille realiseerimisega on kavas alustada juba sel aastal. Esimesed värsked vanemad võivad saada lapse sünni sündmusteenust kasutada juba enne 2022. aasta suve.
Õiguslikest väljakutsetest on hea näide abiellumise ja abielu lahutamise sündmusteenuse detailne analüüs, mis selle aasta jaanuaris algas.
Abiellumise puhul on eesmärk digitaliseerida abiellumise avalduse esitamine, mida praegu saab teha vaid paberil. Taotluse esitamine toimuks läbi riigiportaali eesti.ee. Koos taotlusega saab abikaasa, kes nime vahetab, soovi korral taotleda korraga ka uue nimega passi, ID-kaardi ja juhiloa.
Uues teenuses peaks seega paaripanijaga edaspidi füüsiliselt kohtuma vaid korra — sellel kõige tähtsamal päeval.
Digitaalne avaldus nõuab seaduse muutmist, aga ka oskuslikku teenusedisaini. Peame tagama, et abiellujad saavad aru valitavast varasuhtest ja looma mugava viisi sobiva registreerimise kuupäeva valikuks. Töötame selle nimel, et digitaalseid avaldusi abiellumiseks oleks võimalik esitada juba 2022. aasta esimeses pooles.
Digitaalne avaldus nõuab seaduse muutmist, aga ka oskuslikku teenusedisaini.
Lisaks eelnevatele projektidele on töös ka juhtimisõiguse, sõiduki omamise ja kinnisvaraga seotud sündmusteenuste analüüs. Kinnisvara sündmusteenuste projektis püüame muuta uut kodu osta plaanivale inimesele riiklikes andmebaasides olevad andmed mugavalt kasutatavaks. Samuti analüüsitakse kodu ostmise ja müümise protsesside lihtsustamist.
Järgmise nelja aasta jooksul on plaanis valmis arendada vähemalt 14 sündmusteenust, millega muudame riigi toimimise kodaniku jaoks oluliselt lihtsamaks, kiiremaks ja efektiivsemaks.
Sündmusteenuste projektid aastatel 2021
ᐅ Kinnisvaraga seotud sündmusteenused eraisikule (3 ST) — eelanalüüs
ᐅ Juhtimisõigus ja sõiduki omamine (2 ST) — detailanalüüs
ᐅ Töötu olemine — detailanalüüs
ᐅ Abiellumine ja abielu lahutus (2 ST) — detailanalüüs ja arendus
ᐅ Lapse saamine — detailanalüüs ja arendus
ᐅ Alus- ja põhihariduse sündmusteenus — detailanalüüs
ᐅ Lähedase kaotus; — detailanalüüs
ᐅ Pensionile jäämine — detailanalüüs
ᐅ Kaitseväe kohustuse täitmine — detailanalüüs
Meie siht on viia digiriigi kasutajakogemus parimale võimalikule tasemele, et inimene ei peaks kulutama asjatult aega riigiga suhtlemisele.
Jaanus Valdmaa
Sündmusteenuste projektijuht
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
