Selgusid riigi digiteenuste konkursi “Su(g” finalistid!

Väga tihedas konkurentsis selgusid 10 lõppvooru pääsejat!

Finaliste ootab ees arenduspäev, mille raames analüüsitakse koos mentoritega enda teenuse klienditeekonda, tulevikuvisiooni ning arendusideid.

Riigi digiteenuste konkursi “Su(g” parima digiteenuse kategooriasse laekus kokku 75 teenust, millest 40 pääses edasi teise vooru. Kümne finalisti väljaselgitamiseks tuli avalduse esitanud digiteenuse esindajal tutvustada enda teenust neljaliikmelisele ekspertkomisjonile, kuhu kuulusid teenusedisaini, küberturvalisuse, andmekasutuse ning tehnoloogia valdkonna eksperdid nii era- kui ka avalikust sektorist. Tihedas konkurentsis lõppvooru pääsejad selgusid eile õhtul.

Komisjoni kuulunud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi riigi andmete valdkonna juhi Ott Velsbergi sõnul oli finalistide valimine põnev väljakutse, kuna konkursile laekunud digiteenuste tase oli väga kõrge nii kasutajamugavuse, turvalisuse, uudsuse kui ka tehniliste lahenduste poolest. „Ankeedi konkursil osalemiseks olid täitnud paljudes erinevates valdkondades tegutsevad asutused, mis näitab Eesti digiühiskonna laiapõhjalisust. Just digiteenuste paljusus ja nende kvaliteet on üks peamiseid põhjuseid, miks eestlased digiteenuseid nii palju kasutavad ning miks Eesti digiriiki rahvusvaheliselt eeskujuks tuuakse,” rõhutas Velsberg.

Positiivsena tõi Velsberg välja, et digiriigis on järjest enam näha andmete kasutamist targemate otsuste tegemiseks. „Seda trendi nägime ka käesolevale konkursile laekunud projektide seas, kus järjest enam võetakse teenustes kasutusele kratte, näiteks otsustustoe süsteemides või lihtsustamaks kodanike ligipääsu riigi ja kohaliku elu korraldamisele.“

Velsbergi sõnul on hea meel näha järjest rohkem andmete kasutamist targemate otsuste tegemiseks.

Velsbergi sõnul said finalistide selgitamisel määravaks pisidetailid, kuid lõplik nimekiri koosneb kümnest avaliku sektori digiteenusest, mis väärivad enim finaali ja finalistidele mõeldud arenduspäevale pääsemist. “Need on teenused, mis aitavad lahendada olulisi probleeme, omavad suurt positiivset mõju nii asutuste kui ka isikute halduskoormuse vähendamisele, on uuenduslikud ja silmapaistvalt läbimõeldud kasutajakogemusega,” ütles Velsberg. Samuti oli oluliseks kriteeriumiks see, milline on digiteenuse tulevikuvisioon ja selle teostatavuse potentsiaal.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi infoühiskonna teenuste arendamise osakonna nõunik Alar Terase sõnul kuuluvad konkursil finaali jõudnud digiteenused maailma absoluutsesse tippu. “Need loovad väärtust suurele hulgale Eesti inimestest, sest aitavad säästa aega ja teisi ressursse, mida on mõistlikum realiseerida mujal — olgu selleks aja veetmine perega või uue hobiga alustamine,” märkis Teras. „Usun, et konkursil avaldunud tugev konkurents on positiivne ja motiveerib avaliku sektori asutusi enda teenuseid pidevalt edasi arendama. Tekivad eeskujud, kellelt hangitakse näpunäiteid, kuidas oma teenuseid veelgi parendada. Kogemuste jagamine ja seeläbi kasvav teadmuspagas aitab Eesti digiriigi arengule tohutult kaasa,” ütles Teras.

„Usun, et konkursil avaldunud tugev konkurents on positiivne ja motiveerib avaliku sektori asutusi enda teenuseid pidevalt edasi arendama.”

Konkursi finaali jõudsid:

• E-rahvastikuregister (Siseministeerium) — e-rahvastikuregister on rahvastikuregistri teenuseid (sh taotlused, dokumendid, andmed ja andmete kasutamise ülevaade) koondav uus iseteenindusportaal.

• HOIA äpp (Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus) — HOIA mobiilirakendus on viimase kümnendi üks olulisemaid riigi- ja erasektori koostööprojekte Eesti inimeste teavitamiseks ning hoiatamiseks.
• Tervishoiu otsustustugi (Eesti Haigekassa) — Otsustustugi annab perearstile konkreetse patsiendi terviseandmeid koondades ja analüüsides tõenduspõhiseid ravisoovitusi.
• Riigiinfo telefon 1247 (Häirekeskus) — Infotelefon 1247 avati eriolukorra algul, et jagada inimestele ametlikku infot. Ühest kanalist saab infot erinevate valdkondade kohta.
• Abivahendite e-teenus (Sotsiaalkindlustusamet) — Abivahendi e-teenus aitab inimesel kiiremini ja soodsamalt saada vajaminevaid abivahendeid.

• Riigi autentimisteenus (Riigi Infosüsteemi Amet) — Riigi autentimisteenus pakub võimalust valitsussektori e-teenustes ID-kaardi, mobiil-ID, Smart-ID ja Euroopa Liidu eID kasutajana autentida.
• Töötuna registreerimise ja töötuskindlustushüvitise automaatmenetlus (Eesti Töötukassa) — Täisautomaatne protsess töötuna registreerimiseks ja hüvitise määramiseks. Otsus 1 minutiga käes!
• Piiriülene digiretsept (Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus) — Alates sellest aastast saadav eestlased esmakordselt oma retseptiravimeid osta ka Soomest — seda tänu piiriülesele digiretseptile.
• Töötukassa otsustustugi OTT (Eesti Töötukassa) — OTT on andmepõhine tööriist, mis prognoosib töötu hõivesse liikumise tõenäosust, toetab teenuste pakkumist ja tõstab töötukassa efektiivsust.
• Riigi allkirjastamisteenus (Riigi Infosüsteemi Amet) — Kasutaja ei pea e-dokumentide koostamiseks tarkvarakomponente regulaarselt uuendama, hoides kokku 10 000€ liitunud asutuse pealt iga aasta.

Allkirjastamisteenus ühendab kõik vajalikud funktsioonid e-dokumentide loomiseks.

Finaliste ootab ees arenduspäev, mille raames viiakse läbi sessioonid kogenud mentoritega ja analüüsitakse enda teenuse klienditeekonda, tulevikuvisiooni ning arendusideid. Riigi digiteenuste konkursi “Su(g” võitja selgub juba jaanuaris toimuval pidulikul tänuüritusel. Lisaks tiitlile premeeritakse peavõidu saanud teenuse meeskonda 2500 euro suuruse sihtotstarbelise auhinnafondiga, mida saab kasutada näiteks mentori või eksperdi kaasamiseks teenuse edasiarendamiseks, meeskonnasiseseks koolituseks, või pääsmete soetamiseks mõnele konverentsile.

Riigi digiteenuste konkurss „Su(g“ toimub Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel EL struktuuritoetuse toetusskeemist „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine” (Euroopa Regionaalarengu Fond) ja seda aitab läbi viia BDA Consulting OÜ.