Tehisintellekti ehk krattide areng Eesti digiriigis
Tänapäeva tehnoloogilise innovatsiooni kirjeldamisel saavad aina suuremat kõnepinda ning tähelepanu terminid nagu tehisintellekt ja kratid, masinõpe ning andmeteadus.
Teaduslikul tasandil on valdkonnas tehtud juba mitmeid revolutsioonilisi arenguhüppeid ning tehisintellektide potentsiaal ja mõju on pikaajalise perspektiivina selgelt tõestatud. Aina enam toetutakse tehnoloogia arengul andmepõhisusele ja analüütikale, et suurendada andmete kaudu väärtust nii ettevõtetele, asutustele kui ka lõppkasutajatele. Vaatamata suurele potentsiaalile, on valdkond alles tegemas oma esimesi arenguhüppeid ning toetub veel suuresti teadusele ja teadlastele.
Tehisintellekti (eesti keeles on kasutusel ka termin kratid) saab mõista kui inimintellekti simuleerimist masinate ja arvutite abil ning seda on tänaseks rakendatud juba mitmetes eskpertsüsteemides, loomuliku keele töötlemise, kõnetuvastuse ja masinnägemise lahendustes. Kratt on tehisintellekti süsteem ja põhineb tarkvaralisel algoritmil, mis on autonoomne, õppimisvõimeline ning täidab traditsiooniliselt inimese poolt tehtavaid toiminguid.
Eesti riik on ülemailmselt tuntud oma kiire digiarengu ja laialdaste e-teenuste poolest. Digitaalse arengu ja innovatsiooni stimuleerimiseks on koostatud nii pikaajaline riiklik strateegia Eesti digiühiskonna edu tagamiseks (Digiühiskonna arengukava 2030) kui ka strateegia riigi krativäelisusele üleminekuks ehk tehisintellektide kasutuselevõtuks Eesti riiklike teenuste edasiarendamisel (Kratikava 2022–2023).
Üheks suureks krativäelisuse arenguhüppeks Eestis on näiteks Bürokrati ehk riikliku virtuaalassistendi arendused.
Bürokratt pakub inimese ehk kasutaja jaoks võimalust virtuaalse assistendi abil kasutada kõnekeelse suhtlusega avalikke teenuseid (nii otseseid kui ka kaudseid). Bürokrati eesmärk on kasvada riiklike infosüsteemide külge loodud avaliku sektori krattide võrgustikuks, mis kasutaja vaatest võimaldaks ühtselt kasutada kõiki avalikke e-teenuseid.
Kuid Bürokratt pole ainus kratikava ja digiarengu eesmärk, palju rõhku pööratakse ka teistele olulistele digiajastul fookust vajavatele teemadele nagu isikuandmete turvalisus ja privaatsust säilitavate tehnoloogiate kasutuselevõtt (ingl. k. PET ehk Privacy Enhancing Tecnologies) ning teised masinõppel põhinevad kratijupid ning keeletehnoloogilised lahendused (sealhulgas nii masintõlke, viipekeele tuvastuse, kõnetuvastuse ja –sünteesi kui ka tekstianalüütika võimekuste parendamine).
Kratikava peamiseks eesmärgiks on toetada avaliku sektori tegevusi krattide ehk tehisintellektil põhinevate lahenduste baasvõimekuse loomisel ning võimendada tehisintellekti lahenduste kasutuselevõttu asutustes, kus selline baasvõimekus juba eksisteerib.
Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga (MKM) realiseeris sel suvel esimese täielikult krattidele ja tehisintellektidele suunatud raamhanke, mille eesmärgiks on hankida rahvusvaheliselt andmeteaduse-, andmearhitektuuri-, andmeanalüütika- ja andmekaitsealast ning seda toetavat kompetentsi.
Eesmärgiga muuta avaliku sektori teenused krativäelisemaks ja innovatsiooni kaudu parendada Eesti riigiasutustes tehisintellekti baasvõimekust, avalikustati käesoleva aasta juulis viie miljoni euro suurune raamhange, mille kestus on kolm aastat (2022–2025). Raamhankega kaasatakse järgmiste digiriigi arenguhüpete teostamiseks parimat andmeteaduse alast kompetentsi. Pakkuma oodati ettevõtteid üle maailma ning pakkumuste esitamiseks oli ettevõtjatel ja organisatsioonidel aega 1,5 kuud ehk kuni septembri alguseni. Tänaseks pakkumuse esitamise tähtaja ületanud raamhankesse esitas oma pakkumuse 47 ettevõtet üle maailma. Neist 24 olid Eesti ettevõtted ja 23 rahvusvahelised ettevõtted (pakkujaid oli nii Ukrainast, Inglismaalt, Horvaatiast, Poolast, Ameerika Ühendriikidest, Hollandist, Itaaliast, Jaapanist, Serbiast, Soomest, Tšehhist kui ka Türgist).
Vaata lisa:
▹Varasemad postitused medium.com/digiriik/kratid/home
Veronika Mugra
Bürokrati andmeteadlane
Masinõppe ja keeletehnoloogia osakond/Riigi Infosüsteemi Amet
