X-ruumid võivad päriselt juhtuda?
X-ruumi mainiti esimest korda kolme aasta eest digiriigi järgmise generatsiooni arhitektuuri visioonidokumendis. Nüüd on X-ruum saamas reaalsuseks.
Mitmed visioonidokumendi hüpoteesid ja seotud liinid on tänaseks käima läinud, sealhulgas sündmusteenuste tehniline lahendus ja bürokrati liin. Nende kõrval on dokumendis kajastatud ka sellist veidralt kõlavat asja, nagu X-Room või X-ruum. Nime autor on kunagine sündmusteenuste eestvedaja Helena Lepp.
Mis on X-ruum?
X-ruum ei ole uus versioon X-teest, vaid pigem ulatuslik laiendus ja lisafunktsionaalsus, mida täna veel kasutada ei saa — aga on võimalik, et varsti juba saab! Et selleks paremini ette valmistuda, selgitame veidi lahti, millega on tegemist. Etteruttavalt saan öelda, et teadlikkus X-ruumidest võimaldab ettevaatavalt planeerida ka tulevaste teenuste disaini.
Lühidalt tähendab X-ruum võimalust kasutada X-tee ökosüsteemi nii, et see võimaldaks üks-mitmele ning mitu-mitmele andmevahetust. Seni on X-tee integratsioonid üles ehitatud nii, et ainult kaks kindlat osapoolt suhtlevad ja vahetavad omavahel andmeid.
Mida X-ruum võimaldama hakkab?
Praegu on nii, et kui üks süsteem peaks olema katki, on katki ka andmevahetus kõikide teiste süsteemidega, kes seda andmepäringuteks kasutavad, sest üks osapool sõltub teise andmevahetusest täielikult (ehk probleem “mis juhtub, kui rahvastikuregister on maas?”).
Sellised mustrid viivad infoarhitektuuri lahenduste stagnatsioonini, sest mida rohkem sinust sõltutakse, seda vähem on sul endal võimalik olla paindlik ja sisse viia innovatsiooni. Eluline näide on elukoha või nime vahetus: mitmes kohas tuleb teada anda, et asud nüüd teises kohas või kannad teist nime. Seda infot tahad tõenäoliselt jagada nii mitmete avaliku sektori kui ka erasektori teenusepakkujatega.
X-ruumi kontseptsioon näeb aga ette seda, et teatud andmevahetus saab käia “sõnumiruumides”, mis on ettekujutatavad, kui avatud kontor teenuste vahel. Kontorisse sissepääs eeldab luba, nagu ikka, aga seal teate edastamine ei eelda seda, et kõik kolleegid alati kohal on. Erinevalt päriselust võimaldavad tehnilised sõnumiruumid kätte saada neile relevantseid teateid ka siis, kui adressaat sõnumi andmise ajal just “lõunal käis”! See tähendab eelneva elulise näite korral seda, et kui su aadress muutub, pead teavitama ainult üht kohta ning kõik, kellele see on relevantne, saavad selle sõnumiruumist kätte ning endale teadmiseks võtta, enda andmeid uuendada või sellest lähtuvalt käivitada proaktiivseid teenuseid.
Sõnumiruumide realiseerimine:
- annab digiriigile vabaduse välja vahetada süsteeme väiksema hulga valudega;
- vähem on vaja ümberehitada süsteemidevahelisi integratsioone;
- vähendab võimalust, et rünnak või tõrge häirib doomino-stiilis mitut teenust;
- kaotab vajaduse igal infosüsteemil teada kõikide enda tarbijate ja allikate asukohti, mis väldib ka pärandvarade teket.
Kuidas X-ruum praegusesse õigusruumi sobib?
X-ruumi kasutuselevõtt eeldab ka teatavaid muudatusi selle osas, kuidas andmevahetust reguleeritakse, sest sõnumiruum on õiguslikult veidi teistsugune kui üks-ühele andmevahetus.
Sõnumiruume saaks olema mitu, nende peale saaks ehitada proaktiivseid teenuseid ning hõlpsamalt ja rohkem siduda kokku ka erasektori teenuseid. Ligipääsud ei pea alati olema andmekogudele otse, vaid haldusala kontrollitavate andmete sõnumiruumidele. Viimased on jätkuvalt haldusalade õigusliku ja turvalise kontrolli all ning ligipääs on tagatud X-tee lepingute ja tehnilise lahendusega koos seotud turvamehhanismidega. See teeb lihtsamaks ka andmejälgija laiema kasutuselevõtu.
Kuidas edasi?
Mai alguses kohtume meie osakonnasündmusteenuste ekspertide, Riigi Infosüsteemi Ameti ekspertide ja riigi peaarhitektide töögrupiga, et arutada X-ruumide tegelikku tulevikuarhitektuuri ettepanekut. Osaleb ka Nortal, kes hetkel sündmusteenuste arhitektuurilahenduse vaatest seda kasutusele võtta soovib ja on palju sellel teemal RIA hankepartnerina kaasa mõelnud. Eesmärk on visioonihäkatoni käigus kokku panna tehniline sisend X-tee edasiarendusteks.
Sisend läheb X-tee baastehnoloogia arendaja Nordic Institute for Interoperability Solutions (ehk NIIS) lauale, kelle liikmesriike sisaldava juhatusega otsustatakse ära strateegiline ajakava, millal X-ruumid realiseeruvad.
Lõpetuseks kommentaar Islandi — kes alles hiljuti X-tee partnerina lisandus — tehnoloogiavaldkonna juhilt: “Meie partnerid hindavad, et X-ruumid on kõige tähtsam funktsionaalsus, mis on X-teelt täna puudu”.
Loodetavasti enam mitte kauaks.
Kristo Vaher
Riigi tehnoloogiate juht
