Aitäh!
Maailma esimest e-residentsust saab käivitada vaid üks kord. Mul õnnestus olla see inimene, kellele see võimalus osaks sai.
This is a translation of Kaspar’s original article published in English here: https://medium.com/e-residency-blog/thank-you-and-goodbye-cc40f3df0ba7.
Minu eesmärk e-residentsuse juhina on algusest peale olnud programmi töölepanek. Nüüd, kus programm areneb kiirelt edasi ja seisab kindlatel jalgadel, on mul õige aeg oma töö lõpetada ja lasta teistel sisse juhatada järgmine etapp — e-residentsus 2.0.
Hakkasin e-residentsusega tegelema 2014. aastal, kui see oli vaid Taavi Kotka, Siim Sikkuti ja Ruth Annuse poolt Arengufondi konkursile esitatud idee. Nende töö võitis konkursil stipendiumi, kuid e-residentsuse elluviimist kutsuti vedama mind, palgaks seesama stipendium.
Neli aastat hiljem on e-residentsusest saanud Eestis tavapärane viis teiste riikide kodanikega suhtlemiseks. Tänaseks on meil enam kui 150 riigist üle 50 000 e-residendi, kes kasutavad Eesti e-teenuseid. Näiteks on nad Eestis asutanud 6000 ettevõtet.
Et viimased neli ja pool aastat on olnud huvitavad, on veel tagasihoidlikult öeldud.
E-residentsus on olnud kuum arutlusteema üle maailma, Jaapanist, Lõuna-Koreast Euroopa Liidu, ÜRO ja Vatikanini. Kuigi Eesti on e-residentsuse idee algataja, näevad paljud riigid ja organisatsioonid selles võimalust lahendada just neile olulisi probleeme. Näiteks ÜRO katsetab koos Eesti e-residentsuse programmiga naiste ettevõtluse soodustamist Indias.
Rahvusvahelised partnerlussuhted on e-residentsuse arendamisel tähtsad, sest Eestile on programm seda väärtuslikum, mida väärtuslikum on see meie e-residentidele ja riikidele, kus nad tegutsevad. Kui me aitame teistel riikidel digitaalselt areneda, aitame neil oma e-residentsuse programme algatada, on meil rohkem võimalusi üksteisega koostööd teha.
Eesti ei ole enam ainus e-residentsust pakkuv riik ja meie teada on e-residentsuse programmid kavas veel mitmel riigil.
E-residentsus on silma jäänud kogu maailma ettevõtjatele ja novaatoritele. Silicon Valley ettevõtjad Tim Draper ja Steve Jurvetson olid esimesed e-residentsuse patrioodid, kes siiani ei jäta kasutamata ühtegi võimalust e-Eesti tutvustamiseks. Mida rohkem inimesi e-residentsuse enda jaoks avastavad, seda rohkem avastatakse ka e-residentsuse kasutamise võimalusi. Näiteks Tim Draper kasutab e-residentsust investorina.
E-residentsust on viimase nelja aasta jooksul üpris palju uudistes kajastatud. Meediauuringute tulemused näitavad, et e-residentsusest on saanud Eesti riigi kõige tuntum rahvusvaheline märk ja kõige sagedamini Google’is Eestiga seoses otsitav teema.
Alles see oli, mais 2015, kui selgitasin e-residentsust esimest korda BBC-le antud intervjuus (kus mu arvuti otsesaates kokku jooksis!). Sealt on maha käidud pikk tee.
Pilt, mis e-residentsuse arengu viimase nelja aasta jooksul arvatavasti kõige paremini kokku võtab, ei ole tegelikult kuigi glamuurne:
Selle pildi tegemise ajal olime just avanud e-residentsuse taotluskeskkonna internetis ja huvi programmi vastu kasvas ülikiiresti kogu maailmas. Selgus aga, et olin edastanud taotluskeskkonna programmeerijatele vigase riikide nimekirja, milles olid ka mõned riigid, mida Eesti ei tunnusta. Seega pidin oma Audi teeservas kinni pidama ja vea kiiresti parandama. Minu viga oleks peaaegu rahvusvahelise diplomaatilise intsidendi põhjustanud.
Samasuguses idufirmalikus kiire katsetamise ja õppimise vaimus kulges ka programmi edasine kasv. Igal aastal on e-residentsuse taotluste arv enam kui kahekordistunud. Veel tähtsam — e-residentide asutatud Eesti ettevõtete arv on kasvanud sama kiiresti ja koos sellega nende majanduslik kasu Eestile.
Täna alles hakkame aimama, milliseid võimalusi see annab Eestile tulu teenimiseks ning kuidas see võib muuta riikide suhtlemist teiste riikide kodanike ja ettevõtetega.
Ülaltoodud pildi tegemise ajast oleme teinud palju teisigi vigu ja pidanud lahendama keerulisi probleeme, kuna e-residentsuse programm on kasvanud kiiresti ja sattunud sageli vastuollu piiriülese ettevõtluse ja bürokraatia keerulise maailmaga.
Mõne probleemi puhul on koguni arvatud, et need võivad e-residentsusele saatuslikuks saada, nagu näiteks potentsiaalsed julgeolekuriskid ja Euroopa pangandusvõimaluste ahendamine mitteresidentidele. Tänu heale koostööle Eesti riigiasutuste ja ettevõtetega oleme suure hulga riske maandanud enne, kui neist oleksid probleemid saanud.
Koostöös oleme leidnud lahendusi ning üles ehitanud toimiva ökosüsteemi. Näiteks eelmise aasta lõpus jõudis edukalt lõpule pikk protsess, mille tulemusel said kõik Eesti ettevõtted parema juurdepääsu äripangandusele. See lahendab suuresti ühe e-residentide seni tülikaima pudelikaela, aga see lahendus on kasulik ka eestlastele endile.
Me ei ole peljanud mõelda ka uutele ideedele, mis muudaksid e-residentide elu paremaks — alates praegu arendamisel olevatest kogukonnafunktsioonidest kuni estcoin’ini. Koos Eesti era- ja avaliku sektori esindajatega töötasime välja valge raamatu, mis teeb 49 ettepanekut e-residentsus 2.0 loomiseks. Eelmise aasta lõpus esitles seda Eesti e-residentsusega seotud kogukonnale president Kersti Kaljulaid. E-residentsus 2.0 valget raamatut saab lugeda siit.
Lisaks e-residentsuse programmi meeskonnale on e-residentsuse arendamisel olnud suur roll Politsei- ja Piirivalveametil, Välisministeeriumil (koos saatkondadega) ning Maksu- ja Tolliametil. Tegelikult ei pea me ise e-residentsust enam programmiks, sest e-residentsus on isikustaatus, mis võimaldab kasutada mitmeid Eesti riigi teenuseid niisamuti, nagu neid kasutavad kodanikud ja residendid. E-residentidel on Eesti Vabariigiga väga erinevad seosed, kuid kõik nad aitavad omal moel kaasa Eesti tuntusele, julgeolekule ja majanduskasvule.
E-residentsus on uudne idee. Samas on eestlased alati püüdnud leida sõpru kogu maailmast, kes aitaksid suurendada meie edu, võimalusi ja julgeolekut. Tegelikult on kõigil riikidel suhteid inimestega, kes ei ole nende kodanikud ega residendid. E-residentsuse kaudu tunnustab Eesti seda suhet ametlikult ja loob võimalusi meie digiriigis tegutsemiseks kus tahes maailmas.
Aitäh!
Tahan oma ametiaja lõpetuseks tänada inimesi, kes on e-residentsust edasi viies teinud väga palju tarka tööd. Ma ei jõua eraldi tänada kõiki, aga mõnda siiski.
Nagu mainitud, mõtlesid e-residentsuse välja Taavi Kotka ja Siim Sikkut koos Ruth Annusega. Nende juhised, toetus ja vankumatu usk algideesse on alati olnud hindamatu väärtusega. Seejärel tegi toonase Eesti Arengufondi juht Pirko Konsa julge otsuse anda välja stipendium e-residentsuse idee realiseerimiseks.
2014. aasta lõpus andis toonane president Toomas Hendrik Ilves üle Eesti esimese e-residendi digi-ID Edward Lucasele. Pärast seda on huvi e-residentsuse vastu kogu maailmas üha kasvanud. Paar kuud hiljem, 2015. aasta alguses, kiitis toonase peaministri Taavi Rõivase valitsus heaks e-residentsuse programmi meeskonna moodustamise, et algset ideed edasi arendada.
Meeskonna algkoosseisus oli inimesi, kes töötavad seal tänini — nagu näiteks Ott Vatter, kes soovis näha, kas idufirma riigi sees on võimalik, ja töötas end asedirektoriks (olles praegusest ka programmi juhi kohusetäitja). Tänu Otile sain ma viimastel aastatel rahulikult magada!
Algses meeskonnas oli ka Katre Kasmel, osav suhtleja, kes töötas välja e-residentsuse kommunikatsioonistrateegia ja tegi e-residentsuse kuulsaks, ning õigusekspert Victoria Saue, kes on jälginud, et e-residentsusega oleks õiguslikult kõik korras. Tema ülesanne on olnud algatada e-residentide kaasamiseks vajalikke seadusmuudatusi.
Programm kasvas nagu iduettevõte ja samamoodi suurenes ka meie meeskond: e-residentsust tuli appi ehitama mitte ainult eestlasi, vaid inimesi kogu maailmast.
Silver Siniavski ühines meeskonnaga järgmisena ja võttis enda peale tootearenduse, Alex Wellman — ameeriklane, kes oli varem töötanud USA Kongressis — tuli turundust tegema, Arnaud Castaignet , kes oli varem töötanud Champs-Élysées’s Prantsuse presidendi François Hollande’i alluvuses , tuli PRi tegema, Aet Veski võttis enda peale kasutajatoe ja ukrainlasest Aleksei Voronkovist sai meie esimene sihtturu juht. Siinkohal lasen Adam Rangil, meie „peaevangelistil“, iseennast tänada — just tema on vastutanud selle eest, et minu mõtted ka siinseteks blogipostitusteks vormitaks!
Viimasel ajal on meie meeskonda lisandunud inimesi, kel on veelgi mitmekesisemad oskused ja kogemused ning kes aitavad viia programmi järgmisse arenguetappi: Joel Burke, Julia Barrett, Heidi Havam, David Griffith, Astrid Lohk ja Reelika Virunurm. Väljastpoolt on meid aastate jooksul palju toetanud ka Daniel Vaarik.
Igal meeskonnaliikmel on oma hoiakud ja oskused, aga kõik nad valiti sellepärast, et nad usuvad e-residentsuse ideesse, mis aitab luua demokraatlikuma ligipääsu ettevõtlusele ning ehitada seeläbi paremat tulevikku nii Eestile kui ka kogu maailmale.
Vahepeal on Eesti saanud nii uue valitsuse kui ka uue presidendi, mistõttu on kardetud, et äkki Eesti vähendab oma toetust e-residentsusele. Hoopis vastupidi. Nii president Kersti Kaljulaid kui ka peaminister Jüri Ratas saavad väga hästi aru, kuidas riik peab digiajastul arenema. Tahan neid mõlemaid tänada kui e-residentsuse edasiarendamise eestvedajaid ja toetajaid. Hiljuti aitasid nad mõlemad kaasa e-residentsus 2.0 valge raamatu koostamisele.
Tänan ka endist ja praegust ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministrit Urve Palot ja Rene Tammistit. E-residentsus jääb nende ministeeriumi haldusalasse ja mõlemad on programmi kasvu kannustanud.
Tõhusat tuge oleme saanud ka paljudelt teistelt Eesti avaliku sektori töötajatelt, nagu näiteks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu asekantslerilt Viljar Lubilt ja Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantslerilt Dmitri Jegorovilt.
E-residentsuse programmil on ka nõuandekogu, mille moodustas üks meie esimesi rahvusvahelisi toetajaid Toby Stone. Oleme väga tänulikud ajale ja kogemusele, mida nii Toby kui ka ülejäänud nõuandekogu liikmed on meile pühendanud.
E-residentsuse väärtus sõltub väga palju sellega seotud erasektori ökosüsteemi elujõust, nii et hästi suur tänu ettevõtetele, kes on loonud tooteid ja teenuseid e-residentidele. Eriline tänu Eesti Startupijuhtide Klubile ja #estonianmafia kogukonnale. Niimoodi nimetatakse naljatades Eesti iduettevõtjate kogukonda. Kuigi e-residentsus on riigi programm, tunnustasid nad meid kui iduettevõtet ja võtsid meid oma klubisse vastu, pakkudes meile sealtpeale hindamatut tuge.
Mu kõige suurem tänu kuulub siiski e-residentidele. Paljud neist ei olnud eelnevalt ettevõtlusega tegelenud ega isegi Eestist kuulnud! Ometi liitusid nad programmiga juba selle algstaadiumis, kui kõik ei olnud veel sugugi sujuv, ja pakuvad nüüd üheskoos meie riigile suurt tuge. Aitäh, et olete meid aidanud, ja aitäh, et olete aidanud teisi e-residente.
Lõpuks avalikustan ka oma salanõuniku, kes on mulle nõu ja jõuga toeks olnud iga päev ja igas mures — minu naine Karen. Meie väike poeg Ruufus on meile inspiratsiooniks kõiges, mida me teeme, nagu ma selgitasin ühes varasemas postituses:
Sedamööda, kuidas maailm digitaalselt areneb, ootab ees veel palju võimalusi ja väljakutseid. Tehnoloogia ise ei ole hea, halb ega neutraalne. Meie asi on välja mõelda, kuidas kasutada tehnoloogiat nii, et suuremast kaasamisest ja läbipaistvusest sünniks parem tulevik. Kui me oleme pelga nelja aastaga nii kaugele jõudnud, siis mõelge vaid, mida kõike me edaspidi teha suudame.
Aitäh veel kord ja nägemiseni!
